Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Swedbank AS esitas võlgnikule pankrotihoiatuse, mille võlgnik on isiklikult allkirja vastu 09.01.2012. a kätte saanud. Võlgnik kohustusi ei täitnud. Võlgnik kohtule vastuväiteid ei esitanud, kohtusse ei ilmunud. Kohus saatis pankrotiavalduse ja kohtukutse võlgnikule Rahvastikuregistrijärgsele aadressile XXXTallinnas. Samal aadressil on võlgnik kätte saanud ka pankrotihoiatuse. Dokumendid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. Kohus saatis pankrotiavalduse ja kohtukutse võlgnikule ka elektrooniliselt aadressile XXX. Tsiviilasjas 2-11-40507 on võlgnik avaldanud, et see on tema e-posti aadress. Lisaks on kohus menetlusdokumendid võlgnikule kättetoimetanud aadressil XXXTallinnas, kus dokumendid on vastu võtnud võlgniku ema. Menetlusdokumendi kättetoimetamine on TsMS § 306 lg 1 esimese lause järgi dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Kohtu hinnangul oli võlgnikul võimalik menetlusdokumentidega tutvuda. PankrS § 6 lg 3 ja TsMS § 3111 lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid võlgnikule kättetoimetatuks. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub. Võlgnikul on kohustusi 1 958 000 eurot, millest sissenõutavaks on muutunud ca 1 374 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutise pankrotihalduri kogutud andmete põhjal võis võlgniku maksejõuetus välja kujuneda 2010 – 2011. aastal, kui OÜ-l XXX, kus võlgnik omab 40 000 krooni suurust osalust, tekkisid makseraskused. Võlgnik tagas käendajana ka AS-i Swedbank ja OÜ XXX vahel sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi AS-i Swedbank ees. Kuivõrd OÜ XXX pankrot kuulutati välja 30.11.2011.a. ning pankrotimenetluses ei õnnestunud rahuldada kogu AS-i Swedbank nõuet OÜ XXX vastu, esitas AS Swedbank käenduslepingust tuleneva nõude summas 1 000 000 eurot võlgniku vastu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine. Võlgnik on võtnud suuremahulisi laenukohustusi, samuti käendanud kolmandate isikute kohustusi, arvestamata seejuures piisavalt oma maksevõime vähenemise võimaluste ning keeruliste majandusoludega. Samas on ajutisel pankrotihalduril alust arvata, et võlgnik hoidub oma kohustuste täitmisest kõrvale, kuivõrd 2011. aastal sõlmitud kinnistu kinkelepinguga muutus võlgnik varatuks, mistõttu puudub võlgnikul käesoleval hetkel ajutisele haldurile teadaolevalt igasugune realiseeritav vara. Lisaks ei ole võlgnik osutanud ajutisele pankrotihaldurile mingisugust abi pankrotiseadusest tulenevate ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmisel. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutise pankrotihalduri hinnangul esineb vara tagasivõitmise võimalus seoses 14.01.2011.a. sõlmitud kinkelepinguga, mille tagajärjel muutus võlgnik varatuks. 14.01.2011.a. sõlmitud kinkelepinguga kinkisid võlgnik ning XXX, kes oli lepingu sõlmimise ajal võlgniku abikaasa, neile ühisvarana kuulunud 1264/44425 mõttelist osa kinnistust asukohaga XXX, Tallinn, registriosa nr 6819201, võlgniku pojale XXX, isikukood XXX kes on PankrS § 117 kohaselt võlgniku lähikondne. Lepinguosalised on lepingueseme harilikuks väärtuseks 14.01.2011.a. seisuga hinnanud 332 000 eurot. 14.01.2011.a. sõlmitud lepingus kinnitab XXX, et ei soovi enda kandmist kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna ning palub kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse sisse kanda XXX. Seega kuulub kinnistu käesoleval hetkel võlgniku endisele abikaasale XXXle. PankrS § 116 lg 2 p 2 kohaselt võib võlgnikuga tehingu teinud poole

eriõigusjärglase vastu esitada tagasivõitmise nõude, kui eriõigusjärglane omandas saadu tasuta. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt juhul, kui nimetatud eriõigusjärglane oli omandamise ajal võlgniku lähikondne, siis eeldatakse, et võlgniku tehingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud olid talle teada. XXX oli nimetatud kinnistu omandamise ajal võlgniku abikaasa, seega PankrS § 117 kohaselt võlgniku lähikondne. Tulenevalt eelnevast võib ajutise pankrotihalduri hinnangul pankrotivarasse laekuda rahalisi vahendeid seoses kinnistu võlgnikule kuulunud osa väärtuse hüvitamise nõude esitamisega kohtule. Ajutise pankrotihalduri hinnangul vajavad edaspidises menetluses täiendavalt analüüsimist võlgniku arvelduskontode väljavõtetest nähtuvad mitmed suuremahulised ülekanded erinevatele füüsilistele isikutele - XXX selgitusega „perevod“, XXXle selgitusega „laenu maksmiseks“, „ülekanne“ või „sissemaks“, XXX selgitusega „ülekanne“ või „sissemaks“ ning XXX selgitusega „sissemaks“, „dolg“ või „ülekanne“. Lisaks on võlgnik 21.01.2013.a. tasunud XXX 1 000 eurot selgitusega „võlg“. Samas nähtuvad nimetatud isikutelt ka mitmed laekumised võlgniku arvelduskontodele. Võlgnik on rikkunud PankrS § 85 lg 1 ja § 87 lg 1 ja lg 2 sätestatud kohustusi ning ei ole ajutisele pankrotihaldurile esitanud andmeid võlgnikule kuuluva vara ja kohustuste kohta, siis puudub ajutisel pankrotihalduril informatsioon, kas nimetatud isikutel võib võlgniku ees kohustusi olla. Vastavalt ajutise halduri aruandele võlgnikul vara puudub pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS § 30. Võlausaldaja tasus deposiidi pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok on esitanud tasunõude17 töötunni eest kokku summas 1 360 eurot. Võlausaldaja ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 360 eurot ja tehtud kulutuste eest 70 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesolevas menetluses pankrotivara puudub, mistõttu kuuluvad pankrotimenetluse kulud väljamõistmisele võlausaldaja poolt makstud deposiidi arvelt. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.