Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

XXXXXXXXXX.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest.

Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 11.05.2011 määrusega välja PLpankroti, nimetas pankrotihalduriks Heikki Ojamaa. Nõuete kaitsmise üldkoosolek toimus 03.10.2011. 19.12.2011 määrusega kinnitas kohus PL(pankrotis) pankrotimenetluses halduri koostatud jaotusettepaneku. 21.01.2013 esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks PL(pankrotis) pankrotimenetluse lõpparuande lisadega (ärakiri väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.01.2013 avaldatud teatest; võlausaldajate 17.01.1013 üldkoosoleku protokoll; võlgniku 21.01.2013 arvamus lõpparuande, sh halduri tasu kohta). Lõpparuandes sisalduvas taotluses palub pankrotihaldur kohtul kinnitada lõpparuanne ja lõpetada pankrotimenetlus, vabastada pankrotihaldur Heikki Ojamaa võlgniku pankrotimenetluses halduri kohustustest, kinnitada pankrotimenetluses halduri tehtud vajalikud kulutused 6,55 eurot, määrata pankrotihaldurile kulude katteks hüvitis 6,55 eurot ja halduri tasuks 2 394,10 eurot (lisandub sotsiaalmaks), väljamaksmisega võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud raha arvelt. Teade PL(pankrotis) pankrotimenetluse lõpparuandega tutvumise ja sellele vastuväite esitamise võimaluse kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.01.2013. Vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Pankrotihalduri poolt koostatud lõpparuande kohaselt: I Üldandmed võlgniku kohta: PL(pankrotis, isikukood XXX) on perekonnaseisult abielus, abikaasade varalised suhted on kindlaks määratud vastavalt 13.04.2009 abieluvaralepingule. Võlgnik on töötu; oli kuni 20.04.2012 OÜ I-R (registrikood nr XXX) juhatuse liige. II Andmed pankrotimenetluse kohta: 10.12.2010 esitas Swedbank AS kohtule avalduse PLpankroti väljakuulutamiseks. 01.02.2011 määrusega võttis kohus Swedbank AS-i avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku ajutiseks halduriks Heikki Ojamaa. PL pankrot kuulutati välja 11.05.2011 kl 9.00, pankrotihalduriks nimetati Heikki Ojamaa. PL võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 08.06.2011. Nõuete esitamise tähtaeg oli 11.07.2011. III Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankroti väljakuulutamise hetkel võlgnikul likviidne ja realiseeritav vara puudus. 08.06.2011.a. toimunud võlausaldajate üldkoosolekul otsustasid võlausaldajad mitte esitada hagisid 13.04.2009.a. sõlmitud abieluvaralepingu, asjaõiguslepingu ja avalduse kande tegemiseks abieluvararegistrisse tagasivõitmiseks, samuti 13.04.2009.a. sõlmitud OÜ I-R osa müügilepingu ja 15.01.2010.a. sõlmitud korteriomandite mõtteliste osade kinkelepingu ja asjaõiguslepingu kui tehingute tagasivõitmiseks. Eeltoodu tõttu pankrotivara moodustada ei õnnestunud ning pankrotivara müügist raha laekunud ei ole. IV Andmed PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta:

PankrS § 146 lg 1 kohaselt tehakse enne jaotise alusel raha väljamaksmist pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras: vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded; võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis; massikohustused; pankrotimenetluse kulud. Kui jaotamisele kuuluvast varast ei jätku kõigi samas järjekorras rahuldamisele kuuluvate nõuete rahuldamiseks, tehakse väljamaksed võrdeliselt vastavate nõuete suurusega (PankrS § 146 lg 2). PankrS § 146 lg 1 p 1 tulenevaid väljamakseid ei ole pankrotimenetluses tehtud. PankrS § 146 lg 1 p 2 tulenevaid väljamakseid ei ole pankrotimenetluses tehtud. PankrS § 146 lg 1 p 3 tulenevaid väljamakseid on pankrotimenetluses tehtud kokku summas 639,72 eurot, millest 633,17 eurot moodustab tulu-, sotsiaalmaks ja pensionikindlustus ajutise halduri tasult, 6,39 eurot riigilõiv teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded ja 0,16 eurot panga teenustasud. PankrS § 146 lg 1 p 4 tulenevaid väljamakseid on pankrotimenetluses tehtud kokku summas 881,97 eurot (ajutise pankrotihalduri tasu). 633,17 eurot (tulu-, sotsiaalmaks ja pensionikindlustus ajutise halduri tasult) ja 881,97 eurot (ajutise pankrotihalduri tasu) on tasutud Kohtute Raamatupidamiskeskuse poolt võlausaldaja poolt deposiiti tasutud rahade arvelt. V Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Võlausaldajate vahel jaotamisele kuuluvat vara ei ole. 03.12.2012 jaotusettepaneku alusel ei ole PL pankrotimenetluses võlausaldajatele väljamakseid tehtud. VI Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Võlgnikul panditud vara puudub ja müügist raha laekunud ei ole. VII Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta: Võlgnikul puudub realiseeritav vara, sh. vara millele saab täitemenetluse seadustikust tulenevalt sissenõuet pöörata, samuti kolmandatelt isikutelt saada olev vara. VIII Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Raha krediidiasutustes ei hoiustatud. Pankrotivara, mida valitseda puudus. IX Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: PL pankrotimenetluses esitasid nõuded alljärgnevad võlausaldajad: Swedbank AS - summas 190 874,57 eurot PankrS § 153 lg 1 p 1 järgu nõudena; - summas 89 476,31 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu nõudena; Swedbank Liising Aktsiaselts - summas 190 270,39 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu nõudena. Pankrotihalduri poolt esitati vastuväide Swedbank AS-i poolt PankrS § 153 lg 1 p 1 järgu nõudena esitatud nõude summas 190 874,57 eurot pandiõigusele ja nõude rahuldamisjärgule (laenulepingust XXX tulenev nõue). Võlgniku poolt esitati vastuväide Swedbank AS-i poolt esitatud nõudele summas 190 874,57 eurot, selle rahuldamisjärgule ja pandiõigusele. Lõpparuande koostamise seisuga ei ole haldurile teadaolevalt Swedbank AS esitanud PankrS § 104 lg 2 alusel võlgniku vastu hagi nõude ja pandiõiguse tunnustamiseks, millele võlgnik esitas vastuväite.

Tulenevalt PankrS §-st 104 lg 1 võlgniku vastuväide ei takista nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist, kuid sel juhul ei ole määrus, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, täitedokument PankrS § 168 tähenduses nõude osas, millele võlgnik vastuväite esitas. PLpankrotimenetluses tunnustati nõudeid kokku 2 (kahe) võlausaldaja poolt esitatud nõudeavalduses kokku summas 470 621,27 eurot alljärgnevalt: Võlausaldaja tunnustatud nõude summa rahuldamisjärk Swedbank AS 280 350,88 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 Swedbank Liising Aktsiaselts 190 270,39 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 PL pankrotimenetluses ei ole võlausaldajatele jaotusettepaneku alusel väljamakseid tehtud (pankrotivara puudub). Eeltoodu tõttu jaguneb iga PL võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses vastav võlausaldaja ei ole raha saanud alljärgnevalt:

moodustab riigilõiv teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded ja 0,16 eurot PL (pankrotis) arvelduskonto teenustasud. Seoses lõpparuande kinnitamisega ja menetluse lõpetamisega prognoosib haldur veel kulutusi sumas 6,39 eurot, mis on seotud riigilõivu tasumisega teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ca 100 eurot menetlusdokumentide arhiveerimise eest. Kuna ajutise pankrotihalduri tasu on määratud 11.05.2011 kohtumäärusega ja Kohtute Raamatupidamiskeskuse poolt ka välja makstud, siis selle kulu teistkordne kinnitamine koos käesoleva lõpparuande kinnitamisega ei ole vajalik. XII Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud: PL ei ole haldurile teadaolevalt esitanud kohtule kohustustest vabastamise avaldust. Swedbank AS-i osa nõudest võlgniku vastu tuleneb Swedbank AS-i ja Aktsiaseltsi ES(pankrotis) vahel sõlmitud laenulepingu nr XXX tagamiseks sõlmitud käenduslepingust nr XXX, mille kohaselt on võlgniku vastutuse maksimummääraks 89 476,31 eurot (1 400 000,00 krooni). Laenulepingust nr XXX tulenevate kohustute täitmist on koos võlgnikuga käendanud ka LTN. Swedbank AS-i poolt esitati kohtusse hagiavaldus LTN vastu 11.08.2010. Nimetatud tsiviilasjas on kohus teinud otsuse 04.05.2011, milline jõustus 20.09.2011. Nimetatud kohtuotsusega rahuldati Swedbank AS-i hagi tagaseljaotsusega ja mõisteti välja kostjalt LTN`ilt hageja Swedbank AS-i kasuks võlgnevus 89 476,31 eurot. Samuti mõisteti välja kostjalt hageja kasuks viivis protsendina põhinõudest (s.o EKP intress + 7% aastas summalt 89 476,31 eurot) alates 11.08.2010 kuni põhinõude täitmiseni. LTN käenduslepingust tulenevad kohustused ei ole pandiga tagatud. Eestis teadaolevalt LTN vara ei ole. Samas võib nimetatud menetluses tehtud kohtuotsuse täitmine mõjutada võlgniku kohustuste mahtu Swedbank AS-i ees, mis tulenevad käenduslepingust nr XXX, kuid seda olenevalt nimetatud kohtuasjas tehtud kohtuotsuse võimalikust reaalsest täitmisest. Juhul, kui LTN vara arvelt täidetakse käenduslepingust tulenevaid kohustusi Swedbank AS-i ees, siis selle võrra väheneb Swedbank AS-i rahuldamata nõude suurus PL vastu. XIII Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta: Pankrotimenetluses tuvastatud andmete kohaselt töötas PL 2009.a. OÜ-s S ja OÜ-s I-R, kelle juhatuse liige oli PL äriregistri andmetel kuni 20.04.2012.a. 2010. aastal oli PL töötu. Osalt seoses eeltooduga ei olnud võimalik jooksvaid kohustusi täita ning tekkisid võlgnevused. Pankrotiavalduses märgitu kohaselt võib maksejõuetuse põhjusena märkida tagatislepingust tuleneva nõude sissenõutavaks muutumist ning selle kohast täitmata jätmist. Järelepärimiste teel saadud ja pankrotimenetluses kogutud teabele tuginedes võib eeldada, et PL muutus püsivalt maksejõuetuks 2010.a. detsembris. PL poolt esitatud ja järelepärimiste teel saadud andmetel võib järeldada, et PL maksejõuetuse põhjustasid tema ebaõnnestunud äriprojektid, sissenõutavaks muutunud tagatisleping ning sissetulekute oluline vähenemine. Ajutiselt Eesti Töötukassa poolt makstava töötuskindlustushüvitisega ei olnud võimalik nõudeid rahuldada. Vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada, PL poolt esitatud ja järelepärimiste teel saadud andmetel ei ole. Arvestades eelmärgitut ning võrreldes olemasolevate kohustuste suurust viimase kolme aasta tulude suurusega, on haldur seisukohal, et maksejõuetuse peamiseks põhjuseks tuleb lugeda asjaolu, et PL on võtnud laenukohustuse eluaseme soetamiseks ning taganud AS-i ES (pankrotis) poolt võetud kohustusi Swedbank AS-i ees, jättes seejuures objektiivsetelt hindamata enda

igapäevaste tulude/kulude suurust ning seeläbi oma kohustuste nõuetekohase täitmise reaalsed võimalused. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Võlgniku maksejõuetusele on mõju avaldanud ka 15.01.2010 sõlmitud notariaalne korteriomandite kinkeleping ja asjaõigusleping, mille tagajärjel kinkis võlgnik perekonnaliikmele (tütrele) KL`le võlgnikule kuuluva 1⁄2 mõttelise osa korteriomanditest (registriosad nr XXX ja nr XXX). Nimetatud tehingu tagajärjel väljus võlgniku omandist ainus arvestatav vara, mille arvelt oleks olnud võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt. KL on omandatu omakorda võõrandanud edasi L OÜ-le (registriosa nr XXX) 30.12.2010 sõlmitud notariaalse lepinguga. Kinnistusraamatu registri väljatrükist nähtub, et nimetatud korteriomanditele on esimesele järjele seatud ühishüpoteek kogusummas 4 778 000,00 krooni (305 369,86 eurot) ühes kinnistu igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele Swedbank AS-i kasuks. Eeltoodu tõttu tuleb asuda seisukohale, et hüpoteegipidaja Swedbank AS-i õigusi rikutud ei ole ning need on säilinud samas mahus, mis need olid kuni 15.01.2010. Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu (PankrS § 28 lg 2). Olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik võtta kindlat seisukohta selles, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on tema enda seadusest tuleneva kohustuste täitmata jätmine, mille eest võlgnik vastutab, kuivõrd võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks tuleb lugeda töötuks jäämist ning äriprojektide ebaõnnestumist. Enda maksejõuetust on võlgnik aga süvendanud 15.01.2010 sõlmitud notariaalse korteriomandite kinkelepingu ja asjaõiguslepinguga, mille tagajärjel kinkis võlgnik perekonnaliikmele (tütrele) KL`le võlgnikule kuuluva 1⁄2 mõttelise osa korteriomanditest (registriosad nr XXX ja nr XXX). Füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhatuse või seda asendava organi, samuti nõukogu liikme poolt võlgniku vara teadva hävitamise, kahjustamise, raiskamise, põhjendamatu kinkimise, loovutamise või välismaale paigutamise eest või põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või tema maksejõuetus, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega (KarS § 384 lg 1). Haldur on seisukohal, et võlgnik on 15.01.2010 kinkelepinguga põhjustanud enda maksevõime olulise vähenemise, mis võib olla formaalselt aluseks võlgniku suhtes KarS § 384 lg 1 alusel kriminaalmenetluse alustamise avalduse esitamiseks, kuid kuna kingitud vara jäi koormatuks hüpoteegiga võlausaldaja Swedbank AS-i kasuks, võlgniku, tema abikaasa ja Swedbank AS-i vahelist laenulepingut täideti nõuetekohaselt, samuti ei ole lõpparuande koostamise seisuga teada, millises ulatuses rahuldatakse võlausaldaja nõue L. T.N vara arvelt, siis ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata võlausaldajale kahju tekitamise suurust, mistõttu puudub käesoleval ajal alus kuriteokaebuse esitamiseks. Lisaks on antud asjas mõlemad võlausaldajad asunud seisukohale, et puudub alus ülalnimetatud 15.01.2010 kinkelepingu, nagu ka teiste võlgniku poolt tehtud tehingute, tagasivõitmiseks, mistõttu puudub alus kuriteokaebuse esitamiseks. XIV Taotlus pankrotihalduri tasu määramiseks ja kulutuste hüvitamiseks: Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse (PankrS § 65 lg 1). Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist

ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust (PankrS § 65 lg 2). Seoses asjaoluga, et puudub pankrotivara, mille müügist saadud rahast võiks arvestada halduri tasu, samuti ei ole pankrotimenetluses ette näha muid laekumisi (võlgnikul puuduvad tema kinnitusel nõuded kolmandate isikute vastu) ja pankrotimenetlust finantseeritakse võlausaldaja Swedbank AS-i poolt kohtu deposiiti tasutud raha arvelt, siis saab antud juhul halduri tasu määramisel kohus lähtuda halduri poolt tehtud töö ajakulust, arvestades töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Pankrotihaldur on teinud seadusest tulenevaid toiminguid ja muuhulgas analüüsinud kõiki võlgniku varasemaid tehinguid ning välja toonud tehingud, millised oleksid pankrotiseaduse mõttes tagasivõidetavad. 08.06.2011 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul otsustasid võlausaldajad mitte esitada hagisid halduri poolt osundatud tehingute tagasivõitmiseks. Eeltoodu tõttu ei ole pankrotihalduril temast mittesõltuvatel asjaoludel võimalik PL(pankrotis) pankrotivara suurendada, mida tuleks halduri tasu määramisel arvesse võtta. Kooskõlas jaotusettepanekus märgitud tööaruandele, käesolevale aruandele kulunud ajale, kulutas pankrotihaldur seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 26,9 tundi. Lähtudes halduri tunnitasust summas 89,00 eurot, moodustub halduri tasu suuruseks 2 394,10 eurot (26,9x89), millele lisandub sotsiaalmaks 790,05 eurot, seega kokku 3 184,15 eurot. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Võlgniku poolsete rahaliste vahendite täieliku puudumise tõttu oli pankrotihaldur sunnitud enda arvelt tegema kulutusi ning teostanud PankrS § 146 lg 1 p. 3 tulenevaid väljamakseid kokku summas 6,55 eurot, millest 6,39 eurot moodustab riigilõiv teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded ja 0,16 eurot panga teenustasud. Menetluse lõpetamisega seonduvalt prognoosib haldur kulusid veel summas 106,39 eurot. Pankrotihaldur palub kinnitada eelnimetatud halduri poolt kantud pankrotimenetluse kulud ning hüvitada need kohtu deposiitkontole kantud vahendite arvelt. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist määrusega. Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kohus, tutvunud PL (pankrotis) pankrotihalduri koostatud lõpparuandega leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele. Pankrotihaldur on esitanud lõpparuande võlausaldajate üldkoosolekule. Võlausaldajate 17.01.2013 üldkoosolek on kiitnud lõpparuande heaks ja andnud nõusoleku selle kohtule esitamiseks. Haldur on avaldanud väljaandes Ametlikud Teadaanded teate lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Tulenevalt eeltoodust kohus leiab, et PL (pankrotis) halduri koostatud lõpparuanne kuulub kinnitamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele.

Lõpparuandest nähtuvalt ei ole halduri hinnangul võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu, vaid muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Kohus nõustub pankrotihalduri arvamusega võlgniku maksjõuetuse põhjuste osas ja leiab, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Vastavalt PankrS § 168 ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. PL (pankrotis) pankrotimenetluses on võlausaldajatel tunnustatud nõude osas jäänud raha saamata järgmiselt: Swedbank Liising Aktsiaseltsil saamata 190 270,39 eurot ja Swedbank AS-il saamata 280 350,88 eurot. Lõpparuandest nähtuvalt on võlgnik esitanud vastuväite Swedbank AS-i nõudele summas 190 874,57 eurot, mistõttu nimetatud summa ulatuses Swedbank AS-i nõudest käesolev kohtumäärus PankrS § 168 kohaseks täitedokumendiks ei ole. Vastavalt PankrS § 65 lg-tele 1 ja 2 on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PL (pankrotis) pankrotihaldur taotleb kohtult halduri tasu määramist, tuginedes PankrS § 65 lgtele 1 ja 2. PankrS § 65 lg 2 teise lause kohaselt, tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. PL (pankrotis) pankrotimenetluse kestel pankrotivarasse vara ei laekunud, mistõttu palub haldur tasu määramisel arvesse võtta, et pankrotihaldur on teinud seadusest tulenevaid toiminguid, muuhulgas analüüsinud kõiki võlgniku varasemaid tehinguid ning välja toonud pankrotiseaduse mõttes tagasivõidetavad tehingud, kuid 08.06.2011 võlausaldajate üldkoosolekul otsustasid võlausaldajad mitte esitada hagisid halduri poolt osundatud tehingute tagasivõitmiseks. Seega ei ole pankrotihalduril olnud temast mittesõltuvatel asjaoludel võimalik PLpankrotivara suurendada. Pankrotimenetlust finantseeris võlausaldaja Swedbank AS, tasudes menetluskulude katteks kohtu deposiiti kokku 4 710,72 eurot (sh 01.02.2011 ajutise halduri tasu ja kulude katteks 2 236,91 eurot, 09.03.2011 ja 04.05.2011 pankrotimenetluse kulude katteks kokku 2 473,81 eurot (958,67 + 1 515,14)). Deposiidi arvelt on 11.05.2011 kohtumääruse alusel välja makstud ajutise halduri tasu ja kulude katteks 1 515,14 eurot, deposiidi jääk lõpparuande kohtule esitamise seisuga on 3 195,58 eurot. Eeltoodust tulenevalt ja seoses asjaoluga, et menetluses puudus pankrotivara, mille müügist saadu alusel arvestada halduri tasu, samuti puudusid muud laekumised, võlausaldajate üldkoosolek 08.06.2011 otsustas mitte esitada tagasivõitmishagisid, ning kuna menetluskulude katteks on võlausaldaja tasunud kohtu deposiiti 4 710,72 eurot, palub pankrotihaldur määrata halduri tasu lähtuvalt halduri ülesannete täitmisele kulunud ajast, arvestades töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Lõpparuandest nähtuvalt kulus PL (pankrotis) pankrotimenetluses halduri ülesannete täitmisele 26,9 töötundi, mille eest taotleb haldur tasu määramist lähtuvalt tunnitasust 89 eurot (26,9 x 89) summas 2 394,10 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 790,05 eurot, kokku 3 184,15

eurot. Võlausaldajad ega võlgnik tasule vastu vaielnud ei ole. Võlausaldajate 17.01.2013 üldkoosolek on nõustunud lõpparuandega ja selles märgitud halduri tasuga summas 2 394,10 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 790,05 eurot ning tasu väljamaksmisega võlausaldaja poolt menetluskulude katteks kohtu deposiiti tasutud raha arvelt. Ka võlgnik PL (pankrotis) on 21.01.2013 kinnitanud nõustumist lõpparuandega, sh halduri tasuga lõpparuandes märgitud suuruses. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et taotlus halduri tasu määramiseks summas 2 394,10 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 790,05 eurot (kokku 3 184,15 eurot) ja väljamaksmiseks kohtu deposiiti tasutud raha arvelt, on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Halduri tasuks tuleb määrata 2 394,10 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 790,05 eurot (kokku 3 184,15 eurot), väljamaksmisega kohtu deposiiti PL (pankrotis) pankrotimenetluse kulude katteks tasutud raha arvelt. Vastavalt halduri taotusele kuulub tasu väljamaksmisele Heikki Ojamaa arvelduskontole nr

XXXXXXXXXX.

PankrS § 66 lg 1 kohaselt lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur palub kohtul kinnitada ja kohtu deposiidi arvelt haldurile hüvitada pankrotimenetluses halduri ülesannete täitmiseks tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused summas 6,55 eurot (sh riigilõiv 6,39 eurot ja pangateenus 0,16 eurot). Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on kohus PL (pankrotis) pankrotimenetluses jaotusettepaneku kinnitamisel 19.12.2011 määrusega kinnitanud ka kulutused summas 6,55 eurot, mistõttu kohus nimetatud kulutusi teistkordselt ei kinnita. Kohus leiab, et taotlus vajalike ja põhjendatud kulutuste 6,55 eurot hüvitamiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb kohtu deposiidi arvelt välja maksta hüvitis 6,55 eurot halduri tehtud vajalike kulude katteks ning kanda see Heikki Ojamaa arvelduskontole nr XXXXXXXXXX. Haldur palub kinnitada PL (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamisega seotud prognoositavate kulutuste katteks 106,39 eurot. PankrS § 66 sätete kohaselt kinnitab kohus menetluses tehtud kulutused. Prognoositavate kulude kinnitamist pankrotiseadus ei võimalda, mistõttu jätab kohus prognoositavad kulutused kinnitamata. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus rahuldab taotluse vabastada Heikki Ojamaa PL (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.