2-10-48913/29 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Ülaltoodule tuginedes palus hageja kohustada kostjat väljastama Sõiduki I suhtes Maanteeametis omandi ülemineku registreerimiseks vajalikud dokumendid, sh omandi üleminekut tõendava akti. Lisaks palus hageja tuvastada kasutusrendilepingu nr XXX ühepoolse lõpetamise tühisus ja kohustada kostjat väljastama arveid vastavalt lepingu tingimustele. Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) vastus hagiavaldusele Kostja vaidles hagile vastu. Samas nõustus kostja sellega, et hageja on Sõiduki I omanik. Kostja arvestas Sõiduki II eest makstud liisingumaksed kahjuhüvitise nõude katteks. Seetõttu luges kostja liisingumaksed mittetasutuks ja ütles kasutusrendilepingu nr XXX üles. Kasutusrendilepingu järgi kohustus hageja tasuma makseid vastavalt maksegraafikule. Lepingust tulenevalt ei ole kostjal kohustust esitada arveid. Kui kohus leiab, et kostjal on hageja ees kohustusi, siis tuleb arvestada, et kostjal on õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni hageja on täitnud enda kohustuse kostja ees. Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) vastuhagi Vastuhagi kohaselt sõlmisid pooled 29.03.2006 ostu-müügilepingu, millega kostja ostis hagejalt sadulveoki Renault Preminum 440.19T (tehasetähis XXX) (Sõiduk III). Kostja ja AS XXXsõlmisid samal päeval kasutusrendilepingu, millega kostja andis Sõiduki III AS-i XXX kasutusse tähtajaga 36 kuud. 29.03.2006.a sõlmisid pooled tagasiostulepingu, millega hageja kohustus kostjalt kasutusrendilepingu lõppemisel Sõiduki III tagasi ostma. Hageja kohustus Sõiduki III tagasi ostma hinnaga 467 500 krooni. 15.06.2006 sõlmisid pooled ostu-müügilepingu, millega kostja ostis hagejalt sadulveoki Renault Preminum 440.19T (tehasetähis XXX) (Sõiduk IV). Kostja ja AS XXX sõlmisid samal päeval kasutusrendilepingu, millega kostja andis Sõiduki IV AS-i XXX kasutusse tähtajaga 36 kuud. 15.06.2006.a sõlmisid pooled tagasiostulepingu, millega hageja kohustus kostjalt kasutusrendilepingu lõppemisel Sõiduki IV tagasi ostma. Hageja kohustus Sõiduki IV tagasi ostma hinnaga 467 500 krooni. 12.05.2006 sõlmisid pooled ostu-müügilepingu, millega kostja ostis hagejalt sadulveoki Renault Preminum 440.19T (tehasetähis XXX) (Sõiduk V). Kostja ja OÜ XXXsõlmisid samal päeval kasutusrendilepingu, millega kostja andis Sõiduki V OÜ XXX kasutusse tähtajaga 36 kuud. 12.05.2006.a sõlmisid pooled tagasiostulepingu, millega hageja kohustus kostjalt kasutusrendilepingu lõppemisel Sõiduki V tagasi ostma. Hageja kohustus Sõiduki V tagasi ostma hinnaga 472 500 krooni. Hageja tagasiostulepingutest tulenevaid sõidukite tagasiostmise kohustusi ei täitnud. Seetõttu müüs kostja sõidukid kolmandatele isikutele. Kostja müüs Sõiduki III hinnaga 360 000 krooni (käibemaksuta), s.o 107 500 krooni madalama hinnaga kui tagasiostulepingus kokkulepitud. Lisaks kandis kostja seoses müügi ettevalmistamisega kulusid 31 442,55 krooni (käibemaksuta). Seega tekitas hageja kostjale Sõiduki III tagasiostulepingu rikkumisega kahju kokku 138 942,55 krooni. Kostja müüs Sõiduki IV hinnaga 300 414,72 krooni (käibemaksuta), s.o 167 085,28 krooni madalama hinnaga kui tagasiostulepingus kokkulepitud. Lisaks kandis kostja seoses müügi

ettevalmistamisega kulusid 24 224,88 krooni (käibemaksuta). Seega tekitas hageja kostjale Sõiduki IV tagasiostulepingu rikkumisega kahju kokku 191 310,16 krooni. Kostja müüs Sõiduki V hinnaga 325 449,28 krooni (vastuhagis ekslikult märgitud 300 414,72 krooni) (käibemaksuta), s.o 147 050,72 krooni madalama hinnaga kui tagasiostulepingus kokkulepitud. Lisaks kandis kostja seoses müügi ettevalmistamisega kulusid 21 221,96 krooni (käibemaksuta). Seega tekitas hageja kostjale Sõiduki V tagasiostulepingu rikkumisega kahju kokku 168 272,68 krooni. Kokku on hageja tekitanud kostjale kahju summas 498 525,39 krooni. Hageja väited veokitel puuduste olemasolu kohta on põhjendamatud. Veokid ei olnud ümberehitatud, vaid neile oli paigaldatud hüdrauliline mehhanism, mis võimaldas kasutada veokeid kallurhaagiste veoks. Selline mehhanism on hõlpsalt eemaldatav. Hageja oli teadlik sellest, et liisinguvõtja soovib paigaldada veokitele hüdraulikaseadme. Samuti vastasid veokid keskmisele kvaliteedile. Veokid olid läbinud tehnokontrolli. Hagejal puudus õigus tagasiostulepingutest taganeda. Ülaltoodule tuginedes palus kostja hagejalt välja mõista 498 525,39 krooni. XXXOÜ vastus vastuhagile Hageja vaidles vastuhagile vastu. Kostja poolt tagastatud veokid ei vastanud tagasiostulepingu tingimustele. Veokid ei olnud komplektsed, kuna maanteetranspordiks ettenähtud autod olid ehitatud ümber kalluraurautodeks. Samuti oli veokitel osaliselt tegemata korralised hooldused. Viidi läbi tehniline ülevaatus, mille käigus tuvastati, et veokite seisund ei vasta tehnonõuetele. Lisaks olid kaks veokit osalenud ka avariis. Eeltoodust tulenevalt puudus hagejal kohustus sõidukid tagasi osta. Hageja on tagasiostulepingutest taganenud. Sõiduki IV suhtes sõlmitud tagasiostuleping sisaldas läbisõidupiirangut (280 000 km) ja leppetrahvinõuet (0,5 kr/km) juhuks, kui see piirang ületatakse. Sõiduki IV läbisõit oli 325 000 km. Seega on hagejal leppetrahvinõue 22 500 krooni ja hageja tasaarvestab selle kostja kahju nõudega. Kohtu põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on täitnud Sõiduki I suhtes sõlmitud kapitalirendilepingust tulenevad kohustused. Kapitalirendilepingu üldtingimuste punkt 1.7 sätestab, et lepingus toodud kohustuste nõuetekohase täitmise korral läheb vara omandiõigus lepingu kõigi maksete täielikul tasumisel üle liisinguvõtjale. Pooled ei vaidle selle üle, et Sõiduki I omandiõigus on läinud hagejale üle. Hageja on palunud kohustada kostjat väljastama omandiõiguse ülemineku registreerimiseks vajalikud dokumendid, sealhulgas omandi üleminekut tõendava akti. Kohus leiab, et omandi üleminekut tõendava akti väljastamise nõue on õiguslikult oma sisult omandiõiguse tunnustamise nõue (hageja soovib saada tõendit, et omand on hagejale üleläinud). Kuna vaidlust ei ole, et hageja on Sõiduki I omanik, siis tuleb hageja omandiõigust tunnustada. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.03.2011 määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ § 7 lg 2 p 3 järgi tuleb sõiduki registriandmete muutmise taotlusele lisada kohtuotsus- või määrus. Seega on hagejal, omandiõigust tunnustava jõustunud kohtulahendi esitamisega, võimalik taotleda sõiduki registriandmete

muutmist liiklusregistris. Eelviidatud määrusest ei tulene, et omandiõiguse ülemineku registreerimiseks liiklusregistris peaks kostja esitama täiendavaid dokumente. 06.06.2008 on pooled sõlminud kasutusrendilepingu nr XXX, mille alusel kohustus kostja andma Sõiduki II hageja kasutusse ja hageja kohustus selle eest tasuma. 14.05.2010 e-kirjas on kostja hagejat teavitanud, et kasutusrendileping on aprillis lõpetatud. Lepingu lõpetamise põhjust e-kirjas ei esitatud. Kostja esindaja selgitas kohtumenetluses, et lepingu lõpetamise põhjuseks oli hageja võlgnevus. Kostja arvestas kasutusrendilepingu nr XXX alusel tasutud maksed vastuhagis kirjeldatud võlgnevuse katteks. Kohus märgib, et seda, millised maksed ja kui suures summas, vastuhagis kirjeldatud võlgnevuse katteks arvestati, ei ole kostja esile toonud. Samas märkis kostja esindaja kohtumenetluses, et vastuhagis esitatud nõudest ei ole kasutusrendilepingu nr XXX alusel tasutud rahasummasid maha arvatud. Kohtu hinnangul järeldub eeltoodust, et tegelikult ei arvestanud kostja hageja poolt kasutusrendilepingu nr XXX alusel tasutud summasid vastuhagis kirjeldatud võlgnevuse katteks. Kuna kostja ei ole seda teinud, siis puudub ka vajadus anda hinnangut sellele, kas kostjal oleks olnud õigus arvestada kasutusrendilepingu nr XXX järgi makstud summasid teise võlgnevuse katteks. Seega tuleb asuda seisukohale, et kasutusrendilepingu nr XXX järgi tasutud maksed on makstud kasutusrendilepingust nr XXX tulenevate kohustuste katteks. Sellest tulenevalt ei saanud hagejal olla kostja ees kasutusrendilepingust nr XXX tulenevat võlgnevust. Kuna hagejal puudus kasutusrendilepingust nr XXX tulenev võlgnevus, siis on kasutusrendilepingu nr XXX ülesütlemine kostja poolt tühine. VÕS § 108 lg 2 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Ebaõige on kostja seisukoht, et lepingust tulenevalt puudus kostjal kohustus arveid esitada. Kostja on hagejale saadetud 14.05.2010 ekirjas märkinud: „Liisingleping on lõpetatud aprilli kuus. Mai kuu arvet ei tule“. Sellest järeldub, et 2010 aprillini oli kostja esitanud hagejale maksete tegemiseks arveid. Ka 03.07.2009 kirjas on kostja palunud hagejat tasuda lepingust tulenevad maksed vastavalt arvetele. Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et pooled on tõlgendanud kasutusrendilepingut nii, et lepingujärgse makse tegemiseks esitab kostja hagejale arve. Seega tuleb kohustada kostjat esitama hagejale kasutusrendilepingu nr XXX järgsete maksete tasumiseks arveid. Kostja on leidnud, et tal on õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni hageja ei ole rahuldanud vastuhagis esitatud nõuet. VÕS § 110 lg 1 sätestab, et võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuste vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kostja ei saa oma kohustuse täitmisest keelduda VÕS § 110 lg 1 alusel, kuna täidetud ei ole kõik VÕS § 110 lg 1 rakendamise eeldused. Nimelt on VÕS § 110 lg 1 rakendamise tingimuseks see, et võlgniku nõue ei ole piisavalt tagatud. Käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et vastuhagis esitatud nõue ei ole piisavalt tagatud. Täitmise ebapiisav tagatus tähendab seda, et nõude maksmapanek on ohustatud hageja makseraskuste või nõude protsessuaalse realiseerimise raskendatuse tõttu. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et kostja nõude maksmapanek võiks olla eelkirjeldatud asjaolude tõttu ohustatud. Ülaltoodule tuginedes tuleb hagi rahuldada. Kostja on esitanud hageja vastu vastuhagi kahju hüvitamiseks. Pooled on sõlminud Sõidukite III, IV ja V tagasiostulepingud. Sõidukite III ja IV tagasiostulepingute tingimuste kohaselt

pidi vara olema kasutuskõlblik, komplektne, läbima tehnilise ülevaatuse ja olema mitteavariiline. Sõiduki V tagasiostulepingus ei olnud sätestatud tingimusi sõiduki kvaliteedile. Vastuhagi kohaselt tagastas kostja hagejale Sõiduki III 24.04.2009, Sõiduki IV 15.06.2009 ja Sõiduki V 25.05.2009. Hageja vastuväidete kohaselt ei vastanud kostja poolt üleantud sõidukid lepingu tingimustele. Hageja on leidnud, et sõidukid olid avariilised. Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmete kohaselt olid sõidukid III ja IV osalenud liiklusõnnetuses. Kohus leiab, et tagasiostulepingute mõttes saaks sõidukit pidada avariiliseks üksnes juhul, kui vigastused oleksid jäänud sõidukite tagastamise ajaks remontimata. Hageja ei ole tõendanud, et liiklusõnnetuses saadud kahjustused oleksid jäänud kõrvaldamata. Hageja on ka arvamusel, et sõidukid ei olnud komplektsed, kuna olid ehitatud ümber kallurautoks (paigaldatud oli hüdraulikaseadmed). Kohus leiab, et see ei saa olla tagasiostulepingutest taganemise aluseks. Tunnistaja XXX(kes on hageja töötaja) ütluste kohaselt on hüdraulilise seadme paigaldamiseks vaja tootja esindaja (kes asub Poolas) nõusolekut. Tunnistaja XXX(kes on Sõidukit III ja Sõidukit IV liisinud AS XXXjuhatuse liige) ütlustest nähtub, et hageja teadis tema soovist paigaldada sõidukitele hüdraulikaseadmed. Tunnistaja XXXütlustest nähtuvalt käisid sõidukid hoolduses mõnel korral ka hageja juures. Seega oli hageja teadlik, et sõidukitele oli paigaldatud hüdraulilised seadmed. VÕS § 220 lg 1 sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Asjas esitatud materjalidest nähtuvalt on hageja viidatud puudusele esimest korda tuginenud 30.04.2009 kirjas. Kohtu hinnangul ei ole hageja teinud seda mõistliku aja jooksul ning on seetõttu kaotanud õiguse sõidukite ümberehitamisele kui puudusele tugineda. Lisaks selgub tunnistajate XXXja XXXütlustest, et sõidukite tagastamise ajaks oli hüdraulikaseadmed sõidukitelt maha demonteeritud. Ka tunnistaja XXX(kes tegeles XXX OÜ-s vaidlusaluste sõidukite müügiga) ütluste kohaselt ei olnud sõidukitel hüdraulikaseadmeid peal. Hageja on samuti leidnud, et sõidukite suhtes ei ole tehtud korralist hooldust. Kohus leiab, et see väide on tõendamata. Tunnistaja XXXütluste kohaselt käisid sõidukid hageja juures hoolduses mõnel korral. Kohtu hinnangul ei saa aga sellest järeldada, et sõidukid rohkem üldse hoolduses ei käinud. Sõidukitega võidi hoolduses käia ka teistes kohtades. Lisaks on hageja väitnud, et sõidukite tehnoseisund ei vastanud nõuetele. Kostja esitatud tehnoülevaatuse tunnistustest selgub, et Sõiduk III oli läbinud tehnoülevaatuse 24.04.2009, Sõiduk IV oli läbinud tehnoülevaatuse 15.06.2009 ja Sõiduk V oli läbinud tehnoülevaatuse 21.05.2009. Hageja on esitanud Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse 29.05.2009 sõiduki kontrollimise kokkuvõtte Sõiduki III kohta ja Maanteeameti 27.07.2009.a sõiduki kontrollimise kokkuvõtted Sõidukite IV ja V kohta. Sõiduki III osas tuvastati kontrollimise kokkuvõttes järgmised puudused: tagumisele teljele paigaldatud rehvid on ebaõige mõõduga; tagatelje parema välimise ratta rehvi protektor on rehvi sisekülje poolt osaliselt koortist lahti; parempoolse kütusepaagi esiosa allservas on remondi jäljed (ebakvaliteetne keevisühendus); väljalaskesüsteemi torustik sumbuti ja väljalasketoru ühenduskoha kinnituse juurest pihkub; esitelje stabilisaatorvarda otsaliigendite alumised puksid märgatava lõtkuga; esitelje mõlemas käänmikus märgatav lõtk.

Sõiduki IV osas tuvastati kontrollimise kokkuvõttes järgmised puudused: esimesele teljele paigaldatud rehvid on ebaõige mõõduga; tagatelje vasaku välimise ratta rehvil on koorti läbiv vigastus; peegel, millest on näha esiratta asend teel, on pragunenud; esitelje mõlemas käänmikus on märgatav lõtk. Sõiduki V osas tuvastati kontrollimise kokkuvõttes järgmised puudused: esimesele teljele paigaldatud rehvid on ebaõige mõõduga; tagatelje vasaku sisemise ratta rehvi protektor on rehvi sisekülje poolt osaliselt koortist lahti; parempoolne esimene amort lekib; väljalaskesüsteemist pihkub heitgaase suka juurest; esitelje mõlemas käänmikus märgatav lõtk; heitgaasi väljalaske süsteem ei ole kinnitatud valmistaja juhendi kohaselt, lisaks on olemasolev kinnitus lõdvenenud; vedrude tagumistes puksides lõtk; roolihoovastiku pikkivarda eesmises liigendis märgatav lõtk. Kohtu hinnangul ei tõenda aga sõidukite kontrollimise kokkuvõtted, et kõik need puudused olid olemas ka sõidukite tagastamise ajal. Tunnistaja XXXütluste kohaselt oli ühel autol kütusepaak keevitatud ja ühel autol vale mõõduga rehvid. Kohtu hinnangul võib lugeda tõendatuks, et ühel sõidukil oli kütusepaak keevitatud ja ühel autol oli all vale mõõduga rehvid. Kontrollimise kokkuvõtetest ei tulene, et ka teised puudused oleksid olemas olnud sõidukite üleandmise ajal. Kontrollimised on tehtud ca 1-2 kuud peale sõidukite tagastamist. Hageja ei ole tõendanud, et need puudused ei saanud tekkida sõidukite tagastamise ja kontrollimise vahelisel ajal. Tõendatud puudused (ühel autol kütusepaak keevitatud, ühel autol vale mõõduga rehvid) ei anna aga alust järelduseks, et sõidukid tervikuna ei vasta tehnonõuetele. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul leidnud kinnitust hageja väide, et sõidukid ei vastanud tagastamise ajal tehnonõuetele. Ülaltoodule tuginedes on tõendamata hageja seisukoht, et sõidukid ei vastanud tagasiostulepingutes kokkulepitud tingimustele. Sellest tulenevalt on tühine ka hageja poolt tagasiostulepingutest taganemine. Kohus leiab, et kuna hageja ei täitnud tagasiostulepingutes sätestatud sõidukite tagasiostmise kohustust, siis on ta tagasiostulepinguid rikkunud. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja kohustus Sõiduki III kostjalt tagasi ostma 467 500 krooni eest (käibemaksuta). Kohus ei nõustu kostja väitega, et ta on Sõiduki III võõrandanud. Tsiviilasja materjalidest selgub, et kostja sõlmis Sõiduki III suhtes 31.05.2010 XXXOÜ-ga kapitalirendilepingu. Kapitalirendilepingu järgi kohustub XXXOÜ kostjale tasuma rendimakseid 360 000,10 krooni (käibemaksuta), intressimakseid 54 776,40 krooni ja lepingutasu 2999,92 krooni. Seega kuulub kostjale selle lepingu alusel tasumisele 417 776,42 krooni. Kuna kostjal ei õnnestunud kapitalirendilepingut sõlmida tagasiostulepingus märgitud hinnaga, siis on kostja saanud tagasiostulepingu rikkumise tagajärjel kahju. Kapitalirendilepingu kohaselt on vara jääkväärtus rendiperioodi lõpuks 43 199,95 krooni (käibemaksuta). Ka see tuleb kahjuhüvitise nõudest maha võtta. Sõiduki III müügiks ettevalmistamisele on kostja kulutanud 31 442,55 krooni (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on müügiks ettevalmistamise kulu käsitletav tagasiostulepingu rikkumisega tekitatud kahjuna, kuna tagasiostulepingu nõuetekohase täitmise puhul ei oleks kostja pidanud neid kulutusi tegema. Seega on Sõiduki III tagasiostukohustuse rikkumisega tekitatud kostjale kahju kokku 37 966,18 krooni (467 500 + 31 442,55 – 417 776,42 – 43 199,95).

Hageja kohustus Sõiduki IV kostjalt tagasi ostma 467 500 krooni eest (käibemaksuta). Kostja müüs Sõiduki IV 21.09.2010 300 414,72 krooni eest (käibemaksuta). Arvestades, et kostjal ei õnnestunud sõidukit müüa tagasiostukokkuleppes märgitud hinnaga, siis on kostja saanud tagasiostulepingu rikkumise tagajärjel kahju. Sõiduki IV müügiks ettevalmistamisele on kostja kulutanud 24 224,88 krooni (käibemaksuta). Seega on Sõiduki IV tagasiostukohustuse rikkumisega tekitatud kostjale kahju kokku 191 310,16 krooni (467 500 + 24 224,88 – 300 414,72). Hageja kohustus Sõiduki V kostjalt tagasi ostma 472 500 krooni eest (käibemaksuta). Kostja müüs Sõiduki V 21.09.2010 325 449,28 krooni eest (käibemaksuta). Arvestades, et kostjal ei õnnestunud sõidukit müüa tagasiostukokkuleppes märgitud hinnaga, siis on kostja saanud tagasiostulepingu rikkumise tagajärjel kahju. Sõiduki V müügiks ettevalmistamisele on kostja kulutanud 21 221,96 krooni (käibemaksuta). Seega on Sõiduki V tagasiostukohustuse rikkumisega tekitatud kostjale kahju kokku 168 272,68 krooni (472 500 + 21 221,96 – 325 449,28). Eeltoodust tulenevalt on hageja tekitanud kostjale kahju kokku 397 549,02 krooni. Hageja on esitanud tasaarvestusavalduse. Sõiduki IV suhtes sõlmitud tagasiostuleping sisaldas läbisõidupiirangut (280 000 km) ja leppetrahvinõuet 0,5 krooni ühe kilomeetri kohta juhuks, kui see piirang ületatakse. Kostja ei vaidlustanud hageja väidet, et Sõiduki IV läbisõit oli 325 000 km. Kohtu hinnangul on hageja leppetrahvinõue 22 500 krooni põhjendatud ja see tuleb tasaarvestada kostja kahjuhüvitise nõudega. Ülaltoodust tulenevalt kuulub vastuhagi rahuldamisele osaliselt ning hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista kokku 23 970 eurot (375 049,02 krooni). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asja lahendamise tulemust tuleb kõik menetluskulud jätta 36 % ulatuses hageja kanda ja 64 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.