2-12-40318
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Määruse tegemise aeg ja koht
26.02.2013.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-40318
Tsiviilasi
ET avaldus VT ülalpidamisel olemise tuvastamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: ET, isikukood XXX, elukoht XXX Puudutatud isik: Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu, epost [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
21.02.2013.a
Kohus määras: Tuvastada, et ET(isikukood XXX) oli aastatel 1967.a kuni 1977.a oma abikaasa NSV Liidu sõjaväelase VT’i (isikukood XXX, surnud XXX.a Venemaa Föderatsioonis Sotšis) ülalpidamisel. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse jõustumisest. Menetluskulud jätta ET kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Kohus tuvastas: Menetluse käik ET esitas kohtule avalduse tuvastada fakt, et tema oli oma abikaasa VT ülalpidamisel. Avalduse kohaselt saadeti avaldaja abikaasa 1967.a Baikali taha Tšita linna Stepi jaama aega teenima. Peres oli neli last ja otsustati kaks vanemat last jätta avaldaja emaga Eestisse, kuna nad käisid Eestis koolis. Kaks väiksemat last võeti kaasa. Sellest ajast alates oli avaldajal kaks
kodu. Kõik puhkused veedeti Eestis tütarde juures. Baikali ääres elati kokku neli aastat, seejärel saadeti abikaasa Valgevenesse Grodnõi oblastisse ja hiljem Postavi linna Vitebski oblastisse. Seal elati kuni aastani 1977.a, kui lõppes abikaasa teenistusaeg ja ta läks erru. Abikaasa töötamise ajal sõitis avaldaja temaga kaasa ja elas koos temaga. Pere asus Sotši elama, sest abikaasa oli sealt pärit. Avaldaja töötas Sotšis kuni jäi pensionile. Edasi oli avaldajal rohkem vaba aega ja nad sõitsid abikaasaga Eesti ja Sotši vahet. Sotšis elati abikaasa pensionist, kuna abikaasa pension oli suurem kui avaldajal. Avaldaja abikaasa toetas alati avaldajat ja nad olid perekond kuni abikaasa surmani 13.12.2001.a. Kuna avaldaja saatis igal pool oma abikaasat ja elas temaga koos, siis ei saanud avaldaja endale tööstaaži välja teenida. Kuna avaldaja abikaasa oli Vene Föderatsiooni kodanik, siis pöördus avaldaja Vene Föderatsiooni poole toitjakaotuspensioni saamiseks. Kohtuistung ET seletas, et tutvus abikaasaga 1960.a Ämaris, abielluti 1966.a ja abikaasa saadeti Eesti NSV-st välja Tšitasse teenima 1967.a. Seoses mehe tööga elatis erinevates kohtades kuni aastani 1977, kui abikaasa jäi pensionile. Elati mehe ülalpidamisel, kuna avaldaja ise seoses mehega kaasaminemisega ja uute kohtadega sai vähe töötada. Pärast mehe pensionile jäämist asuti elama Sotši. Avaldaja käis tööl kuni 1991.a, viimane töökoht oli Sotšis postkontoris. Tunnistajad LE ja TJ andsid samasisulisi ütlusi selles, et nende ema ET oli abielus VT . VT oli sõjaväelane ja ta saadeti teenima Baikali äärde, hiljem Valgevenesse. Tunnistajad käisid Eestis koolis, nad ei osanud vene keelt ja seetõttu jäid nemad elama oma emapoolse vanaema juurde Eestisse. Ema oli igal pool koos oma abikaasaga, järjest mindi uutesse kohtadesse, kuhu abikaasa töö viis ja seetõttu ei saanud ema ise eriti tööl käia. Emal ja VT oli kaks last. Elati peamiselt abikaasa töötasust ja hiljem pensionist. Ema saatis regulaarselt vanaemale raha oma laste (tunnistajate) ülalpidamiseks, see oli mehe raha, kuna ema tööl ei käinud. Kasuisa V jäi pensionile 1977.a seejärel asusid ema ja V Sotši elama. Emal oli kaks elukohta – Eestis ja Sotšis. Ema koos V käis sageli Eestis. V suri Sotšis 2001.a. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud kogutud materjale leiab, kuulanud ära avaldaja ja tunnistajad leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 8 kohaselt vaatab kohus hagita menetluses läbi hagita perekonnaasju. TsMS § 476 lg 1 kohaselt hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku avalduse alusel. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitleva 14.07.2011.a koostöölepingu artikli 2 punkti 2 kohaselt lepingut kohaldatakse õigussuhetele, mida reguleeritakse õigusaktidega, mis käsitlevad muuhulgas ka pensione toitja kaotuse korral Venemaa Föderatsioonis. Artikli 3 kohaselt lepingut kohaldatakse isikutele, kes elavad lepingupoolte territooriumitel ja kes on lepingupoolte kodanikud või kodakondsuseta isikud ning kelle suhtes kehtivad või on kehtinud lepingupoolte õigusaktid, millele kohaldatakse lepingu artiklit. ET on Eesti Vabariigi kodanik, kes elab Eesti Vabariigis ja kes soovib taotleda toitjakaotuspensioni Venemaa Föderatsioonist. Artikli 5 kohaselt isikule, kes saab ühe lepingupoole vanadus- või töövõimetus/invaliidsuspensioni, ei määrata teise lepingupoole õigusaktide alusel toitjakaotuspensioni.
Seejuures on isikul, kes saab vanadus- või töövõimetus-/invaliidsuspensioni, õigus oma valikul taotleda toitjakaotuspensioni määramist. Ühe lepingupoole toitjakaotuspensioni maksmisel teise lepingupoole teist liiki pensioni ei määrata. Ühe lepingupoole määratud toitjakaotuspensioni maksmine lõpetatakse, kui teine lepingupool määrab isikule vanadus- või töövõimetus-/invaliidsuspensioni. Seega ET temale toitjakaotuspensioni määramisel Venemaa Föderatsioonis kaotab õiguse saada Eesti Vabariigist toitjakaotus-, töövõimetus- või vanaduspensioni. Artikli 6 punkti 1 kohaselt kumbki lepingupool arvestab pensioni suuruse oma territooriumil omandatud pensionistaaži alusel vastavalt oma õigusaktidele. Eeltoodust nähtuvalt rakendatakse ETle pensioni määramisel Venemaa Föderatsiooni perekonda ja ülalpidamist reguleerivaid õigusakte. Eesti kohus käesolevas asjas teeb kindlaks asjaolu, kas ET oli või ei olnud oma abikaasa ülalpidamisel. ET on esitanud kohtule taotluse tuvastada tema olemine oma abikaasa VT ülalpidamisel. Kogutud tõenditest ilmneb, et ET oli sõjaväelase VT abikaasa ning abikaasa viibis aastatel 1967 – 1977 tööalaselt erinevates kohtades NSV Liidus – Tšita linnas Baikali ääres, Valgevenes Grodnõi oblastis ja Vitebski oblastis aastatel. ET saatis oma abikaasat ja seetõttu sai ise töötada vähe. Samuti hooldas ja kasvatas ET tema ja VT lapsi – XXX.a sündinud G ja XXX.a sündinud M , mis samuti piiras võimalusi töötada. Elati abikaasa palgast, osaliselt abikaasa palga eest peeti üleval ka ET Eestis elavaid tütreid. 1977.a jäi VT erru ja asuti elama Sotši. ET registreeris elukoha Eestis ja elas vaheldumisi nii Eestis kui Sotšis. ET töötas Sotšis kuni aastani 1991.a, mil ta jäi pensionile. VT pension oli suurem kui ET töötasu Sotšis ning hiljem Eesti Vabariigist saadav pension. V T ja ET elasid perena kuni VT surmani 13.12.2001.a. Pärast VT erruminekut oli VT ja ET võimalus vabalt valida elukohta sealhulgas ka samasse elukohta paikseks jääda. Seega ei olnud enam piiratud ET võimalused tööle asuda. Ülalpidamisel olemise tuvastamisel oma õiguslikku tähendust periood 1967 – 1977, kui VT töötas sõjaväelasena. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et ET oli oma abikaasa sõjaväelase VT ülalpidamisel aastatel 1967 kuni 1977. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluse kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Menetluskulud tuleb jätta ET kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.