2-11-24618/18 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kostja omandis on XXX korteriomand. Majahoolduse teenuseid vahendab ja teostab hageja, kes esitab kostjale igakuiselt arved. Arvetel on märgitud teenuste loetelu, tariifid ja maksumus. Alates 17.06.2008 kuni 02.05.2011 on kostja jätnud arved tasumata 942,70 euro suuruses. Viivist on hageja arvestanud 0,07% päevas vastavalt KÜS § 7 lg-le 4 371,98 eurot. KÜS § 5 lg 1, § 151, VÕS § 76, § 101 lg 1 p 1, § 113 alusel taotleb hageja kostjalt välja mõista võla ja viivise. Hageja ei leia, et arvete formaalsed puudused nagu sõna “Firma” kostja nime ees ja kirje arvel “kooristamise teenus” ei võimaldaks kostjal arve sisust aru saada. VÕS § 29 lg-s 4 sätestatu tähendab lepingu objektiivset tõlgendamist mõistliku isiku positsioonilt, kes lähtub mõlema lepingupoole arusaamadest. Objektiivsel tõlgendamisel tuleb muu hulgas arvestada VÕS § 29 lg 5 p-des 4 ja 6 märgitud asjaoludega. Ei ole usutav, et pooltega sarnane mõistlik isik oleks arve adressaadist ja kirjest “kooristamine” teistmoodi aru saanud kui selliselt, et “kooristamise” all on mõeldud koristamist ja “Firma JL” all mõeldakse isikut JL. Raamatupidamise ja koristusteenus on kokkulepitud ühistu koosolekul, sh selle tasu suurus ühistu liikmele. Juhul, kui kostja ei ole sellise teenuse ja hinnaga nõus, oleks tulnud tal vaidlustada üldkoosoleku otsus. Korteriühistuseaduse § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. § 151 majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Lisaks põhikirja p-le 4.4 on ühistu liikmed kohustatud tasuma kütte, vee, kanalisatsiooni, sooja vee ja teiste kommunaalteenuste eest oma ühistu kaudu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuna kostja ei täitnud kohustust vastavalt seadusele, siis on ta kohustust rikkunud. Hageja leiab, et kostja poolt kohustuste rikkumine ei ole vabandatav. Oma 03.10.2011 vastuse leheküljel 2 märgib kostja, et „oma kirjakastis olen avastanud ainult mõned taolised kummalised arved“. Antud juhul räägib kostja hageja poolt kostjale koristamise ja raamatupidamise eest väljastatud arvetest. Sellega on kostja võtnud omaks TsMS § 231 lg 2 mõistes, et veel enne hagiavalduse esitamist kohtusse, oli ta hagejalt saanud arveid kommunaalteenuste eest. Hageja 30.05.2012 taotluse lisas on toodud 10.04.2010 arve nr 7, mis on väljastatud kostjale selgitusega aprill 2008 - märts 2010: koristamine ja raamatupidamine. Arve kättesaamist on kostja kinnitanud oma allkirjaga. Sellega on kostja võtnud omaks, et seisuga 21.04.2010 (kostja allkirja juures tema poolt märgitud kuupäev), oli ta hagejalt saanud kommunaalteenuste eest arve nr 7 summas 10 800 krooni. Hageja leiab, et sellega on tõendatud, et kostja pidi seisuga 10.04.2010 olema teadlik KÜ moodustamisest ja enda KÜ liikmeks olekust. Hageja leiab, et sellega on samuti tõendatud, et kostja pidi möönma, et KÜ vahendab temale KÜ otsuse alusel ka kommunaalkulusid. Kommunaalkulude suurusele ega esitamise alusele pole kostja kordagi kohtumenetluse eelselt vastu vaielnud. Samal arvel nr 7 on kostja omakäeliselt märkinud ka järgmist: „valmis maksma pool nõutud [10 800 krooni] summast osade kaupa. 21.04.2010. a. 500 kr mai 2010. a. 500 kr juuni 2010. a“. Sellega on tõendatud, et kostja oli arve nr 7 21.04.2010 kätte saanud, ei omanud vastuväiteid arvel toodud kuluartiklitega arve väljastamise faktile ega õiguslikule alusele, millel kulude hüvitamist nõutakse. KÜS § 13 lg 3 kohaselt korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast

arvates. Analoogne säte on toodud ka MTüS § 24 lg-s 1. Kui kostja sai 13.02.2008 otsusest teada isegi 21.04.2010 (KÜ arve kättesaamise kinnitamine) või 12.06.2012 (kostja 12.06.2012 vastus hageja taotlusele), siis möödus viimane 13.02.2008 otsuse vaidlustamise tähtaeg 12.09.2012, ilma, et kostja oleks pidanud vajalikuks esitada üldkoosoleku otsuse tühistamise nõue ja esitada vastav käsitlus. Seega on kostja käesolevaks ajahetkeks pöördumatult minetanud 13.02.2008 üldkoosoleku otsuse tühistamise õiguse. Vastava asjaoluga seotud nõuded (ka vastuväited) on aegunud. Hageja leiab, et eeltoodud käsitlus tõendab samuti vähemalt kaudselt ka seda, et kostja teadis 13.02.2008 üldkoosoleku otsusest ega pidanud seda otsust tühiseks, vaid lihtsalt keeldus põhjendamatult otsuse täitmisest. Kuigi kostja on asunud eitama nii kommunaalkulude tasumise kohustust, kui ka teadmist vastavasisulise otsuse vastuvõtmisest, on kostja kahel korral KÜ poolt väljastatud arvete alusel siiski ka tasunud. Arvete alusel toimunud tasumine nähtub 10.04.2010 arvel nr 7 toodud kostja omakäelistest märkustest: „21.04.2010. a. 500 kr mai 2010. a. 500 kr juuni 2010. a“. Vastavad juurdekirjutused tegi kostja arvele vastavate rahasummade üleandmisel KÜ juhatusele. Hageja leiab, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Juhul, kui kostja vastuväide tugineb üldkoosoleku otsuste tühisusel, siis peab kostja tõendama, et otsused on tühised, s.h tõendama kõiki tühisuse aluseks olevaid asjaolusid. Lisaks eeltoodule leiab hageja, et kostja vastuväidete iseloom (arveid ei antud üle allkirja vastu, arve adressaadiks oli „firma JL”, kostja on „põliselanik” ja hageja on „muulane” jms) näitab, et kostja tegelikkuses ei anna endale aru ega teadvusta, mis asjaolude puhul on tegemist seaduslike asjaoludega, mis võiksid õiguspäraselt vabastada teda kohustuse täitmisest. See näitab omakorda seda, et kohustuse rikkumine toimus kostja poolt tahtlikult. Vastasel juhul oleks kostja, lähtudes hea usu põhimõttest (VÕS § 6 lg 1), teavitanud hagejat kohustuse täitmist välistavast või rikkumise vabandatavuse aluseks olevast asjaolust. VÕS § 6 lg 2 kohaselt ei saa võlasuhtele kohaldada seadusest või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. Hageja leiab, et kostja viivitamine arvetele ja üldkoosoleku otsustele vastuväidete (kaebuste) esitamisega, on antud juhul hea usu põhimõtte vastane, mistõttu tuleb antud juhul VÕS § 6 lg 2 alusel jätta kohaldamata, kõik seaduse sätted, millele tuginedes kostja võiks antud juhul vabaneda kohustuse täitmisest. AÕS § 75 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kinnistusraamatu väljavõtetest nähtub, et hoones aadressiga XXX on moodustatud 6 korteriomandit, mille omanikeks on AS A (1 korteriomand suurusega 114,8 m2), kostja (1 korteriomand suurusega 61,32), DP(2 korteriomandit suurusega vastavalt 14,9 ja 14,7 m2) ja MM (2 korteriomandit suurusega vastavalt 14,4 ja 15,3 m2). Väljavõtetest nähtub samuti, et kostjale kuulub 613/2354 (ehk 1/4) suurune mõtteline osa XXX kinnistust ning 1/4 suuruse osa moodustab ka kostja korteriomandi reaalosa pindala suhe kõikide korteriomandite reaalosade summaarsesse pindalasse. 13.02.2008 KÜ XXX üldkoosoleku protokolli kohaselt korteriühistu otsustas kehtestada tasud selliselt, et need jaguneksid omanike vahel võrdselt. Seega, kostjale korteriühistu üldkoosoleku otsusega määratud tasu suurus moodustas 1/4 korteriühistu vastavast kogukulust. Eeltoodust nähtub, et kostjale üldkoosoleku otsusega pandud kulu on võrdeline tema mõttelise osa suurusega kinnistust (ka reaalosa suurusega kõikide reaalosade summaarsest suurusest). Seega on kostjale korteriühistu otsusega pandud kohustus kooskõlas ka AÕS §-ga 75. Lisaks AÕS-ile reguleerivad majandamiskulude kandmist ka KOS ja KÜS, mille sätted on AÕS

§ 75 suhtes erisätete staatuses ja kuuluvad kohaldamisele eelisjärjekorras. Kinnistusraamatu väljavõtetest nähtub, et kaasomanike omandivormiks on XXX elamu puhul valitud korteriomand, mistõttu saab antud juhul kohaldada ka KOS-i ja KÜS-i sätteid. KOS § 15 lg 2 kohaselt korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel. Nimetatud säte ei märgi, et kulude kandmine peab toimuma vastavuses kaasomandi osa suurusega. Vastupidiselt KOS jätab selgelt võimaluse kalduda kaasomandi osa suuruse põhimõttest kõrvale. Nimetatud põhimõtet täpsustab täiendavalt KÜS § 151 lg 1, mille kohaselt majandamiskulud KÜS-i tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Hageja põhikirja p 3.2. kolmanda alapunkti kohaselt jagunevad kulud kas vastavalt pindala osatähtsusele või korteri kohta (sihtotstarbeliste maksete puhul). Antud juhul on näha, et 13.02.2008 korteriühistu üldkoosoleku protokollis on otsustatud just sihtotstarbeliste maksete (kojamehe ja raamatupidaja töötasu) kandmine korteri kohta. See on kooskõlas nii põhikirja kui ka KOS-i ja KÜS-i sätetega. Juhul, kui kohus ei nõustu eeltoodud õigusliku käsitlusega, siis on hagejal pakkuda välja ka alternatiivne õiguslik käsitlus, mis tugineb võlasuhte olemasolule. Asja materjalides asub hageja poolt kostjale 10.04.2010 väljastatud arve nr 7, millel on kostja märkinud valmidust tasuda pool nõutud summast [10 800 EEK / 2 = 5 400 EEK ehk 345,12 eur] osade kaupa. Hageja leiab, et eelnimetatud dokumendi puhul on tegu pooltevahelise võlaõigusliku lepinguga, mis vastab VÕS § 2 lg 1, § 3 lg p 1, § 8 lg 1 tingimustele ning on VÕS § 8 lg 2 alusel täitmiseks kohustuslik. Hageja taotleb rahuldada hagi ja kohustada kostjat tasuma hagejale põhinõue summas 942,7 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 371,98 eurot ning viivist 0,07% päevas alates 25.05.2011 kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni; alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 281,29 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 32,39 eurot ning viivis 0,019% päevas alates 29.11.2012. a kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda ka mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei tea, mis asjaoludel ja millal KÜ XXX moodustati. XXX aadressil tegutseb ka restoran A. Hageja esitatud arvete järgi osutati teenust firmale JL prügiveo ja „kooristamise“ teenust, kuid kostjal ei ole firmat. Kostja pidas arveid halvaks naljaks ja väljapressimiseks. Alates 01.09.2003 on prügiveo teenust kostjale osutanud CT AS, kellelt kostja ostis ka konteineri lepingu sõlmimise päeval. 2008. aastast osutab teenust Prügivedu, kellega kostja sõlmis lepingu 07.07.2008. Nimetatu teenindab kostjat siiani. 10.12.1999 paigaldati kostja korterisse veearvesti ja sõlmiti leping. 2002 jõuludest vesi kadus. 2008. aastal, kui kostja lootis veevarustuse taastumist maksis ta vee eest ettemaksu, vett pole siiani. 2010 ja 2011. aastatel vee eest raha enam ei nõutud, kuid kostja ei tea, mis põhjusel. Hoovis on ainult A prügikast, kostja hoiab enda oma kinnises ruumis, kuhu kogub vaid tuhka. Kostja leiab, et hageja soovib temalt tasu seoses teenustega, mida kostjale ei ole osutatud. Koristaja ei ole kunagi puhastanud sektoreid, mis on vajalikud kostja elamispinna teenindamiseks. Kostja on ise rookinud lund ja koristanud lehti. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud tõendeid ning kuulanud pooled kohtuistungil ära, kuulanud üle tunnistajad, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja taotleb kostjalt välja mõista koristamis- ja raamatupidamisteenuste eest tasumata maksed. Kostja on esitanud muuhulgas vastuväite, et nimetatud teenuseid ei ole talle osutatud. Kohus märgib, et 24.01.2013 kohtuistungil on tunnistajatena üle kuulatud NM, kes on andnud ütlusi, et ta osutab hagejale lepingu alusel raamatupidamisteenust alates 2008. aastast ning talle makstakse tasu 52 eurot kuus. Tunnistaja töö seisneb korteriomandi omanikele arvete koostamises, võlgnikega suhtlemises ning majandusaasta aruande koostamises (kd II lk 68). 24.01.2013 kohtuistungil on tunnistajana üle kuulatud ka VM, kes on andnud ütlusi, et ta on XXX asuva restorani A omanik. Hoone juures on alati puhas ja koristatud, hageja poolt on palgatud koristaja. Samuti on 24.01.2013 kohtuistungil vande all üle kuulatud hageja seaduslik esindaja SM, kes on selgitanud, et hageja palgatud koristaja töö seisnes suvisel ajal tolmu või prügi pühkimises, talvel pidi koristama lund, jääd purustama ning viskama liiva või killustikku. Koristajatele maksti raha ümbrikus. Raamatupidaja sai palka 800 krooni kuus, koristaja 700-1000 krooni kuus (kd II lk 67). S. M ütluste kohaselt maksti koristajatele osade kaupa, kui raha ei olnud, samuti maksis ta neile palka osaliselt oma rahast. Kohus on seisukohal, et puudub põhjus kahelda eelviidatud tunnistajate ja hageja seadusliku esindaja ütluste usaldusväärsuses. Asjaolu, et hageja heaks töötas raamatupidaja, kes koostas vajalikke dokumente, kinnitavad hageja esitatud tõendid, millest nähtub, et hageja on koostanud ja esitanud kostjale süstemaatiliselt arveid (kd I lk 4-38). Samuti ei esine alust kahelda tunnistajate ütlustes, mille kohaselt töötas hageja juures koristaja/kojamees, kuna elamu juures on sõltuvalt aastaajast igapäevaselt vajalikud kas pühkimis- või lumekoristustööd. Ka kostja ise on kinnitanud, et ta on näinud XXX hoone juures koristajaid töötamas (kd II lk 39). Tunnistajana ülekuulatud AK kinnitas, et töötas nii XXXKÜ koristajana kui ka A , kus tegeles remonditöödega. Tunnistaja ütluste kohaselt koristas ta nii kõnniteed kui siseterritooriumi. Seega on tuvastamist leidnud, et hageja juures töötasid nii raamatupidaja kui koristaja. Tunnistajana ülekuulatud E. K ütlusi kohus ei arvesta ega hinda, tunnistaja ütlused on vastuolulised. Algul väitis tunnistaja, et vaidluslause hoonega pole tal mingit pistmist olnud, siis, et oli seal lühikest aega koristaja, vahepeal rääkis tunnistaja hoopiski teise maja koristajatööst kuigi küsimus esitati talle vaidluslause hoonega seoses. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja maksis nimetatud töölistele tasu. Eelviidatult on tunnistaja NM, kes on hageja juures raamatupidaja, kinnitanud, et talle maksti raamatupidamisteenuse osutamise eest 52 eurot kuus. Samuti on hageja seaduslik esindaja andnud vande alla selgitusi, et töötasu maksti ka hageja heaks töötavatele koristajale. Kohus on seisukohal, et viidatud ütlustega on tuvastamist leidnud, et hagejale teenust pakkuvatele isikutele maksti ka tasu. Olukord, kus isikud töötaksid hageja heaks pikema aja vältel selle eest tasu saamata, ei ole eluliselt usutav. Tasu maksmise kohustus tulenes hagejale ka seadusest, kuna lähtuvalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Tasu maksmise alusena on hageja esitanud kohtule hageja 13.02.2008 üldkoosoleku protokolli (kd I lk 43), millest nähtuvalt otsustati üldkoosolekul kinnitada kojamehe töötasuks 250 krooni kuus kinnistu omanikult ning raamatupidaja töötasuks 200 krooni kuus kinnistu omanikult. Kohus analüüsib, kas antud üldkoosoleku otsus, mille kohaselt jaotub tasu maksmise kohustus ühetaoliselt, s.t võrdses suuruses kõigi kinnistu omanike vahel, on seaduslik. Nimelt tuleneb asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega

seotud kahju ja kulutusi. Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-116-11 p-s 32 asunud seisukohale, et korteriomanike seadusliku otsuse täitmine võib olla vastuolus hea usu põhimõttega, kui see on mõne korteriomanikust ühistu liikme suhtes ebaproportsionaalne. Aadressil XXX asuvas hoones on moodustatud 6 korteriomandit kokku suurusega 235,4 m2, mis kuuluvad neljale omanikule. Kostja korteri suurus on 61,3 m2 ja kostjale kuulub 613/2354, s.o 1⁄4 suurune mõtteline osa kinnistust (kd II lk 11-20). Seega ei ole hageja 13.02.2008 üldkoosoleku otsused, mis kohustavad kõiki kinnistu omanikke maksma koristaja ja raamatupidaja teenuste eest ühetaoliselt, vastuolus AÕS § 75 lg 1 ega kostja jaoks ebasoodsad, mistõttu ei ole hageja 13.02.2008 otsuse täitmine vastuolus ka hea usu põhimõttega. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja taotleb kostjalt tasu üksnes koristamise ja raamatupidamise teenuse osutamise eest. Seetõttu on asjakohatud kostja vastuväited, mis puudutavad prügivedu ning vastavaid ettevõtteid. Samuti jätab kohus tähelepanuta kostja seisukohad, mis käsitlevad vee arvestust ja olmejäätmete veoteenust, kuna hagi ei ole ka antud teenustega seotud. Seoses kostja vastuväidetega, et esitatud arved oli tema jaoks arusaamatud, kuna need olid adresseeritud „firmale JL“ ning teenusena oli märgitud „kooristamine“, leiab kohus, et antud asjaolud ei saanud kostjal takistada mõistmast, et arved on suunatud talle ning hõlmavad endas muuhulgas koristamisteenusest tulenevaid kulutusi. Samuti on põhjendamatud kostja vastuväited, mille kohaselt ta ei olnud teadlik oma kohustusest hageja 13.02.2008 otsuse alusel vastavaid arveid tasuda, kuna nähtuvalt 10.04.2010 arvest on kostja sellele omakäeliselt märkinud, et ta on valmis maksma osa nõutavast summast ning vastava kinnituse ka allkirjastanud (kd I lk 126). Kostja nõustumist arvet tasuma kinnitas kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja I. A . Korteriomandi seaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriühistu seaduse (KÜS) § 13 lg 4 tulenevalt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 15l lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Antud juhul ei ole kostja täitnud oma kohustust tasuda kaasomandi majandamisega seotud kulutusi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 tulenevalt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Korteriühistu majandamis- ja hoolduskuludeks tulevad rahalised vahendid korteriomandi omanikelt. Juhul, kui nimetatud isikud jätavad oma kohustused täitmata, ei saa korteriühistul raha koristajale ja raamatupidajale palga maksmiseks tekkidagi. Tunnistajana ülekuulatud vaidlusaluses hoones korteriomandit omav M. M koristamise fakti kui sellist ei eitanud, kuid väitis, et ta ei tea, kelle tarbeks koristatakse. Tunnistaja ütlustest järeldub, et ta ei ole rahul (nagu kostjagi) restorani tegevusega. Tunnistaja väitis, et ta ei maksa hagejale mingeid makse. Seega on hoones kaks korteriomandit, mille omanikud koristajale ja raamatupidajale palga maksmiseks makseid ei tasu. Tulenevalt eeltoodust on hagejal õigus nõuda kostjalt koristaja- ja raamatupidamisteenusega seotud kulutuste eest alates 12.05.2008 kuni 28.03.2011 942,7 eurot ning ühtlasi viiviseid, kuna