Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-12-50291 kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu. Kui maksekäsk toimetatakse kätte avalikult, võib määruskaebuse esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui võlgnik sai maksekäsust või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Maksekäsu peale võib võlgniku seaduslik esindaja või võlgniku üldõigusjärglane esitada kahe kuu jooksul maksekäsust teadasaamisest arvates määruskaebuse, kui on ilmnenud peatumise alus, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused F. A. S. E. esitas 30.11.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse H. L. laenulepingust tuleneva võlgnevuse nõudes. Kuna võlgnik esitas 31.12.2012 vastuväite, on Pärnu Maakohtu 30.01.2013 määrusega menetlus maksekäsu kiirmenetluses lõpetatud ning asi üle antud Tartu Maakohtule menetlemiseks hagimenetluses. F. A. S. E. maksekäsu kiirmenetluse avalduses on nõutud 25.11.2010 F. A. S. E. (Monetti) ja H. L. sõlmitud laenulepingust nr 130241001107 tulenevalt põhinõudena 239,67 euro, viivise 32,33 euro seisuga 30.11.2012, kahjuhüvitise 10,55 euro ning alates 01.12.2012 lisanduva viivise 0,02 % päevas väljamõistmist H. L. . Võlgnik H. L. oma 31.12.2012 esitatud vastuväites tunnistanud nõuet osaliselt so põhinõude 239,67 euro ulatuses. TsMS § 487 lg 11 sätestab, et kui võlgnik on makseettepanekule esitatud vastuväites tunnistanud avaldaja nõuet osaliselt, teeb asja hagimenetluse korras menetlev kohus määrusena maksekäsu selle summa sissenõudmise kohta, mida võlgnik tunnistab, ning jätkab ülejäänud osas asja menetlemist hagimenetluses või hagita menetluses käesoleva paragrahvi lõigete 1,2,3 sätestatu kohaselt. Kuna võlgnik on avaldaja nõuet tunnistanud osaliselt, s.o 239,67 euro ulatuses, siis saab kohus selles osas TsMS § 487 lg 11 alusel teha maksekäsu eelmärgitud summa sissenõudmiseks. Ülejäänud avaldaja nõuete osas tuleb asja menetlemist jätkata hagimenetluses peale nõuetekohase hagiavalduse esitamist ja täiendava riigilõivu tasumist hageja poolt. TsMS § 1741 lg 2 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl 4-5) järgi on avaldaja tasunud 30.11.2012 maksekäsu kiirmenetluse avalduste (36) esitamisel kokku 1395 eurot riigilõivu, s.o asja kohta keskmiselt 2 (3)

2-12-50291 38,75 (1395:36) eurot riigilõivu. Kuna kohus teeb maksekäsu 239,67 euro sissenõudmise osas ning taolise nõude esitamisel oleks avaldajal tulnud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 6 alusel tasuda 45 eurot riigilõivu, siis tuleb TsMS § 1741 lg 2 kohaselt võlgnikult avaldaja kasuks sisse nõuda riigilõiv 38,75 euro ulatuses. Avaldaja poolt vähem tasutud riigilõivu osa – 6,25 (45-38,75) eurot - tuleb võlgnikult sisse nõuda riigi kasuks TsMS §p 179 lg 1 alusel. Kuna avalduse esitamise ajal (30.11.2012) kehtinud TsMS § 1741 lg 2 ei näinud ette maksekäsus avaldaja menetluskulude katteks 20 euro hüvitamist, siis kohus eelnimetatud menetluskulu tasumise kohustust võlgnikule panna ei saa. TsMS § 4891 lg 2 p-de 1-3 kohaselt võib võlgniku määruskaebus tugineda ühele järgmistest asjaoludest: makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet (p 1); võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu (p 2); maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu (p 3). TsMS § 489 lg 7 kohaselt kuulub maksekäsk viivitamata täitmisele sõltumata maksekäsu kättetoimetamisest võlgnikule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.