Võlaõigus › Võõrandamislepingud

1(11)

Tsiviilasi nr: 2-11-32501 esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(11)

Tsiviilasi nr: 2-11-32501 näha. Ühtegi sisulist ettepanekut lepingu tingimuste muutmiseks kostja endiselt ei esitanud. Lepingut kostja täitma ei asunud. 18.05.2011 esitas hageja uuesti kostjale nõude osa omandamiseks ja ostuhinna tasumiseks. 08.06.2011 vastustes teatas kostja, et ei pea end ostuhinna tasumise kohustusega seotuks ning leiab, et VÕS § 97 lg 1 alusel on kostjal õigus nõuda ostuhinna kohandamist muutunud oludele. Samas ei esitanud kostja endiselt ühtegi sisulist ettepanekut selles osas, mis määras kostja hinnangul oleks pidanud osa ostuhinda muutma. 09.06.2011 vastuses juhtis hageja kostja tähelepanu asjaolule, et vaatamata hageja korduvatele püüdlustele rääkida kostjaga läbi osa omandamise tingimustes, on kostja hoidunud läbirääkimistest kõrvale, ei ole sisulistesse läbirääkimistesse laskunud ega ühtegi konkreetset ettepanekut lepingu muutmiseks teinud. 16.06.2011 esitas kostja hagejale ettepaneku lükata osa omandamise tingimuste üle läbirääkimised edasi pärast OÜ Eurocon 2012.a majandusaasta tulemuste selgumist. 03.07.2011 teatas hageja, et kostja ettepanek ei ole hagejale aktsepteeritav ning hageja on valmis lükkama osa müügitehingu lõpuleviimist edasi üksnes tingimusel, et kostja esitab hagejale osa 538 519,55 euro (8 426 000 krooni) suuruse ostuhinna tasumise kohustuse täitmise tagamiseks hagejale aktsepteeritava krediidiasutuse esimesel nõudmisel sissenõutava garantiikirja. 08.07.2011 esitas kostja hagejale veelkord ettepaneku, mille kohaselt lükkuks osa omandamine edasi aastasse 2013 ning osa ostuhinna määratlemisel lähtutaks osa tuleviku väärtusest, mitte lepingu punkti 2.3.1 sätestatud kokkuleppest. Sisulist nõuet lepingu muutmiseks kostja ei esitanud. Hagiavalduse esitamise päevaks ei ole pooled osa omandamise tehingu lõpuleviimise osas kokkuleppele jõudnud. Samuti ei ole kostja asunud lepingut täitma ega avaldanud valmidust seda teha. 30.06.2011 esitas OÜ Eurocon juhatus osanikele osanike koosoleku kutse, mille päevakorras oli mh OÜ Eurocon tütarettevõtte Eurocon Ukraine TOV võõrandamine kostjale hinnaga 1 euro. Arvestades, et OÜ Eurocon tegutseb Ukraina ehitus- ja kinnisvaraturul just läbi tütarühingu Eurocon Ukraine TOV ning just viimase osalusest erinevates kinnisvaraprojektides tuleneb OÜ Eurocon osa väärtus, on kostjapoolsed ettepanekud ilmselgelt pahatahtlikud, kahjustavad OÜ Eurocon väikeosanike huve ning on suunatud kostja lepingulistest kohustustest vabanemisele. Kostja selline pahatahtlik käitumine ning asjaolu, et kostja on hoidunud kõrvale sisulise lahenduse otsimisest ning üksnes lükanud lepingu täitmist edasi eesmärgiga osa väärtust ajas veelgi vähendada, ei pea hageja võimalikuks jätkata kohtuvälise lahendi otsimist. Alternatiivse nõude raames leidis hageja, et isegi siis, kui tõlgendada lepingu p-de 2.3.1. jj selliselt, et tegemist ei ole osa müügilepinguga vaid üksnes eellepinguga, siis rikkus kostja müügilepingu sõlmimise kohustust, mistõttu jäi hagejal saamata 538 519,55 eurot, sest müügilepingu sõlmimise eelduseks oleva tahteavalduse andmisest keeldumise tõttu ei tekkinud hagejal õigust nõuda kostjalt nimetatud summas ostuhinna tasumist. Vaidlusalune osa on muutunud tänaseks väärtusetuks. Hagi esitamise päeva seisuga on kostjal täitmata lepingu punktist 2.3.1 tulenev kohustus osa ostuhinna summas 538 519,55 eurot (8 426 000 krooni) tasumiseks ning kostja on viivituses osa vastuvõtmisega enda väärtpaberikontole. Lisaks nõuab hageja lepingu punktis 2.2 sätestatud viivise tasumist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni lepingust tuleneva kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Kostja vastuväited

3(11)

Tsiviilasi nr: 2-11-32501 teadaolevad või ettenähtavad asjaolud ei muutu. Olukorras, kus lepinguliste kohustuste tasakaal pooltest sõltumatute asjaolude tõttu oluliselt muutub, ei saa lepingute siduvuse põhimõte reservatsioonideta kehtida. VÕS § 97 eesmärgiks on ette näha sellistel juhtudel tekkinud ebaõigluse korrigeerimiseks õiguslik mehhanism. Käesoleval juhul on tegemist VÕS §-s 97 reguleeritud olukorraga. Pooltevahelise lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud on olulisel määral muutunud ja selle tagajärjel on oluliselt muutunud ka poolte lepinguliste õiguste ja kohustuste tasakaal. Lepingu täitmine kokkulepitud tingimustel oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Seetõttu on kostjal õigus VÕS § 97 lg 1 alusel nõuda lepingu muutmist poolte kohustuste tasakaalu saavutamiseks või muutmise võimatuse korral lepingust taganeda. Sättele tuginemise eeldused on täidetud. OÜ Eurocon majandusnäitajate ning osa väärtuse vähemalt samal tasemel püsimine oli lepingu sõlmimise aluseks olev asjaolu ning lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud on muutunud, mis on kaasa toonud poolte kohustuste vahekorra olulise muutumise. VÕS § 97 lg-le 1 tuginemist välistavaid tingimusi (VÕS § 97 lg 2) ei esine. Osaühingu majandusnäitajate ning osa väärtuse langus ei olnud kostjale mõistlikult ettenähtav, samuti ei olnud kostja võimuses OÜ Eurocon majandusnäitajate halvenemist ära hoida. Seetõttu ei kandnud kostja ka majandusnäitajate muutumise riisikot. Kostja ei oleks majandusnäitajate olulisest muutumisest teades lepingut kokkulepitud tingimustel sõlminud. Samuti on kostja seisukohal, et kostja ei pidanud esitama konkreetset lepingu muutmise nõuet. Hagi aluseks olevast lepingust rahalisi nõudeid ei tulene. Pooled ei ole sõlminud hageja väidetava nõude aluseks olevat lepingut. Tuleks selgeks teha, mis õigus hagejal on tulenevalt lepingu p-st 2.3.1. Isegi kui käsitleda seda osa võõrandamise kohustustehinguna ja käsutustehinguna, on täitmata lepingu kohustuslik vorm – notariaalne tõestatus. Kostja palus alternatiivnõuet mitte menetleda, kuna tegemist on hagi muutmisega. Esimese astme kohtu otsus

4(11)

Tsiviilasi nr: 2-11-32501 139); pärast OÜ Eurocon 2009.a majandustulemuste selgumist nõudis hageja kostjalt vaidlusaluse lepingu esemeks oleva osa omandamist ja ostuhinna tasumist hagejale ning esitas 10.08.2010 kostjale vastava kirjaliku avalduse (I kd lk 18, II kd lk 17 p 1.6). Pooltel on vaidlus eelkõige selle üle, kas kostja rikkus lepingu p-st 2.3.1 tulenevaid kohustusi. Tuvastamist ei leidnud, et poolte vahel oleks sõlmitud OÜ Eurocon osa, nimiväärtusega 4 800 krooni müügileping, mistõttu ei ole hagejal alust nõuda ka müügilepingu täitmist st ostuhinna tasumist, kuid lähtudes tõlgendamise tulemusena selgunud lepingu sisust, on hagejal õigus nõuda kostjalt müügilepingu sõlmimist. Kohus tuvastas, et pärast OÜ Eurocon 2009.a majandustulemuste selgumist nõudis hageja kostjalt vaidlusaluse lepingu esemeks oleva osa omandamist ja ostuhinna tasumist hagejale ning esitas 10.08.2010 kostjale vastava kirjaliku avalduse. Seega on hageja vastava nõude kostjale ka esitanud. Vaidlust ei ole, et vastuseks sellele nõudele teatas kostja hagejale, et kostja soovib lepingu muutmist ning tegi ettepaneku asuda selleks läbirääkimistesse, millele hageja vastas omakorda korduvnõudega. Viimatinimetatud asjaoludest ning sellest, et kostja mingit tahteavaldust vaidlusaluse osa müügilepingu sõlmimiseks ei andnud, saab teha järelduse, et kostja keeldus osa müügilepingu sõlmimisest. Kostja esitatud vastuväite kohaselt esineb VÕS § 97 kohane alus lepingu muutmiseks seoses lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolude muutumisega, mistõttu tal oli õigus lepingu muutmiseks peetavate läbirääkimiste ajal keelduda lepingust tulenevate kohustuste täitmisest (II kd lk 23). Kostja väitel ei pidanud ta esitama konkreetset nõuet vaidlusaluse lepingu muutmiseks. Kohus antud seisukohaga ei nõustu, sest lahendis nr 3-2-1-76-10 on VÕS § 97 lg-st 1 tulenevat nõudeõigust selgitatud ja märgitud, et VÕS § 97 annab kahjustatud lepingupoolele eelkõige õiguse nõuda lepingu muutmist. Seega peab kahjustatud lepingupool esitama hagi, milles nõuab lepingutingimuste muutmist. Kostja lepingutingimuste muutmise nõuet kohtulikult maksma pannud ei ole. Kostja on kinnitanud ka, et mingeid vaidlusaluse lepingu lõpetamisele suunatud tahteavaldusi kostja teinud ei ole. Kuna kostja ei ole esitanud hagi, milles nõuab lepingutingimuste muutmist ega ole ka esitanud lepingust taganemise avaldust, puudub kohtul alus kontrollida VÕS § 97 lg 1 ja 5 kohaldamise eelduseks olevaid VÕS § 97 lg-s 2 sätestatud asjaolusid ning kaaluda lepingu muutmise põhjendatust seoses poolte vahelise lepingulise vahekorra muutusega. Eeltoodud põhjendusel ei analüüsinud kohus kostja vastuväited ega esitatud tõendeid seoses tema õigusega lepingulise vahekorra muutumise tõttu nõuda lepingu muutmist. Lähtudes eeltoodust on hagejal vaidlusaluse osa jagamise ja müügilepingu p-st 2.3.1 õigus nõuda kostjalt ülejäänud lepingu esemeks oleva osa, nimiväärtusega 4 800 krooni väljaostmist pärast äriühingu 2009.a majandustulemuste selgumist kindlaksmääratud ostuhinnaga (notariaalses lepingus kasutatud mõiste), millele vastas kostja kohustus osa nimetatud asjaolu saabumisega määratletud tähtajal anda tahteavaldus kindlaksmääratud ostuhinnaga müügilepingu sõlmimiseks. Pooled vaidlevad ka osa ostuhinna suuruse üle. Hageja väitel pidi osa väljaostuhinnaks olema vähemalt 8 426 000 krooni (so 538 519,55 eurot). Kostja, tuginedes peamiselt lepingu aluseks olnud asjaolude muutumisest tulevale lepingu muutmise õiguse põhistusele, leides, et ta on andnud tehingu tegemisel nõusoleku osta osa nimetatud hinnaga eeldusel, et äriühingu majandusnäitajad jäävad samaks või paranevad. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks andnud aktsepti kostja tahteavaldusele, mille kohaselt olnuks hagejal õigus nõuda kostjalt osa müügilepingu sõlmimist vähemalt hinnaga 8426000 krooni ainult juhuks, kui äriühingu majandusnäitajad jäävad samaks või paranevad. Seega sõltus osa müügihind osa tegelikust väärtusest vaid juhul, kui see suureneb.

5(11)

Tsiviilasi nr: 2-11-32501 Lähtudes tõlgendamise tulemusena selgunud lepingu sisust, oli hagejal õigus nõuda kostjalt pärast OÜ Eurocon 2009.a majandustulemuste selgumist müügilepingu sõlmimist OÜ Eurocon osa, nimiväärtusega 4 800 krooni müügihinnaga vähemalt 8 426 000 krooni (so 538 519,55 eurot). Pooltel ei ole vaidlust, et kostja antud tahteavaldust teinud ei ole, mistõttu on kostja osa jagamise ja müügilepingu p-st 2.3.1 tulenevat kohustust rikkunud. Kohustuse rikkumise korral nii üldine kui ka täitmisnõuet asendav kahju hüvitamise nõue on reguleeritud VÕS § 115, mille 1. lõike kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 127 lg-le on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuleb üldjuhul kahju hüvitamise korral kahjustatud isik asetada õiguslikult sellisesse olukorda, milles ta oleks olnud, kui kohustust ei oleks rikutud. Kohtu hinnangul on antud asjaoludel pooltevahelise lepingu kaitse-eesmärgiks tagada, et müüja saaks omapoolse lepingulise soorituse, st osa omandi üleandmise eest sooritusena ostuhinna. Seega on müüja täitmishuviks, et teine pool täidaks lepingu vastavalt lepingutingimustele, andes nõusoleku müügilepingu sõlmimiseks kokkulepitud müügihinnaga ning selle huvi rikkumise korral tuleb lepingulise soorituse lepingutingimustele mittevastavusest tingitud väärtuse vähenemine ning ka sellest tingitud saamata jäänud tulu. Kuivõrd tuvastamist ei leidnud, et 12.02.2012 lepingus sisalduks kokkulepe OÜ Eurocon osa, nimiväärtusega 4 800 krooni müümiseks, mille alusel hagejal oleks õigus 12.02.2012 lepingu alusel nõuda osa ostuhinna tasumist, ei ole põhjendatud lepingu p-s 2.2 sätestatud viivisemäära kohaldamine. Hagejal on õigus arvestada väljamõistmisele kuuluvalt summalt VÕS § 113 lg 1 alusel seadusjärgset viivist. Hageja palus välja mõista põhivõlalt viivise alates osa eest tasumisele kuuluva summa sissenõutavaks muutumisest s.t. 25.08.2010 kui oli möödunud mõistlik tähtaeg 10.08.2010 kostjale nõude esitamisest, kuni põhivõla täieliku tasumiseni seadusjärgses viivisemääras. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.07.2010 1%, enne 01.07.2011 1,25% ning alates 01.01.2012 taas 1%, millistele lisandub 7%. Ajavahemiku 25.08.2010 kuni 31.10.2012 eest tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt 538 519,55 eurolt summas 94 986 eurot. Apellatsioonkaebus

6(11)

Tsiviilasi nr: 2-11-32501 lisaks täitmisnõudele ka kahjunõude. Praegusel juhul ei ole aga niisugust olukorda. Sisuliselt esitas hageja uue muudetud hagi, mille menetlemisest tulnuks kohtul TsMS § 376 lg 2 järgi keelduda, sest kostja ei olnud hagi muutmisega nõus. Kohus rikkus ka TsMS § 372 lg 1 tulenevat nõuet lahendada muudetud hagi menetlusse võtmine määrusega. Kohtuotsus on põhjendamata. Pooltevaheline õigussuhe on kvalifitseerimata, kahjunõude maksmapaneku eeldused on välja selgitamata ning välja mõistetud kahju suurus on põhjendamata. Lepingu punktis 2.3 kokkulepitu ei sisaldanud põhilepingu olulisi tingimusi – müügihinda ja müügi tähtaega. Tingimused on lahtised. Kostja ei käitunud pahauskselt, vaid oli koheselt nõus hagejaga pidama põhilepingu sõlmimise üle läbirääkimisi. Kostja pakkus hagejale võimalust hinna üle uuteks läbirääkimisteks pärast 2012.a majandustulemuste selgumist. Kostja pole pahauskselt käitunud ja osa müügilepingu saavutamata jäämisest ei saa tuleneda hageja kahjunõuet kostja vastu. Seda enam, et müügilepingu saavutamiseks pidanuks hageja esitama müügilepingu sõlmimise nõude ja kostja keeldumisel nõudma kohtu kaudu kostja tahteavalduse asendamist (TsÜS § 68 lg 5). Seda pole hageja teinud. Jääb selgusetuks, milles seisneb kohtu arvates lepingutingimustele mittevastavusest tingitud väärtuse vähenemine ning mis on sellest tingitud saamata jäänud tulu. Lepingu punktis 2.3 ei olnud konkreetset lepingu hinda kokku lepitud. Samuti jättis kohus arvestamata lepingu eesmärgi ja kostja väite ning argumendid selle kohta, et lepingu täitmine pole hagejast tingitud asjaoludel ammu enam võimalik, mis samuti välistab hageja nõuded kostja vastu. Lepingu eesmärgiks oli hageja väljumine osaühingust. Hageja omandas täiendavalt 6 800-kroonise nimiväärusega osaühingu osa, mistõttu ei ole võimalik saavutada 12.02.2008 lepingu eesmärki. Kuna kohus jättis õigussuhte kvalifitseerimata ja analüüsimata, milline on õiguslikult see kohustus, mida kostja on justkui rikkunud, milles rikkumine seisneb ja kuidas on jõutud hinnanguni, et hageja kahju võrdub osa ostuhinnaga, on kohtuotsus olulisel määral põhjendamata. Jääb selgusetuks, millisest õigussuhtest kahjunõue tuleneb (kas lepingueelsetest läbirääkimistest, eellepingust või millestki muust). Kostja esitas korduvalt hagejale ettepaneku müügilepingu hinna läbirääkimisteks. 20.06.2012 menetlusdokumendi punktis 4.3.6 tõi hageja esile, et talle kuuluval OÜ Eurocon osal puudub väärtus. Siit järeldub, et 12.02.2008 sõlmitud kokkulepet ei olnudki võimalik täita, sest hageja ei saanud ostuhinna (või kahjuhüvitise) suurusele vastava väärtusega osa kostjale üle anda (väärtus väärtuse vastu tehingut ei saanud toimuda). Kuna hagejale ei ole kahju tekkinud, siis puudub hagejal õiguslik alus nõuda kostjalt kahju hüvitist. Hageja nõue on suunatud alusetule rikastumisele ja hagejat alusetult rikastav ning kostjale kahju tekitav kohtuotsus tuleb tühistada. Kahju väljamõistmine ostuhinna suuruses summas on põhjendamatu. Kohtuotsusest ei selgu, milles seisnes hagejale väidetavalt tekkinud kahju. Mõistlikult ei saa eeldada kostja tahet müüa osa 8 426 000 krooniga ka juhul, kui osa väärtus müügi hetkel on null. Kostjal polnud niisugust tahet. Taoline kohtu tõlgendus on ka vastuolus poolte tahte ja arusaamaga tehingust. Lepingu teise osapoole väidetavalt täitmata rahaline kohustus ei allu kuidagi saamata jäänud tulu kontseptsioonile. Käesoleval juhul ei eksisteeri VÕS § 128 lg 4 sätestatud olukorda. Kahjunõude rahuldamine pole praegusel juhul kooskõlas kahju hüvitamise eesmärgiga. Antud juhul mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise saamata jäänud tulu näol summas 538 519,55 eurot, kuid jättis ühtlasi ka osa endiselt hageja omandisse. Sellise otsusega on kohus tekitanud ebaõiglase olukorra, kus kostja on kohustatud hagejale maksma osa ostuhinna ilma vastusooritust saamata. Seetõttu on hageja kohtuotsusega alusetult rikastunud, mitte ei ole asetatud olukorda, milles ta oleks olnud, kui hüvitamise kohustuse aluseks olevat väidetavat asjaolu ei oleks esinenud. Sellega on kohus ebaõigesti kohaldanud

7(11)

Tsiviilasi nr: 2-11-32501 VÕS § 127 lg 1 ja 5. Kohtuotsus on viinud ilmselgelt ebaõiglase tulemuseni VÕS § 140 lg 1 tähenduses. Kuna hagejal pole kostja vastu kahjunõuet, pole hagejal ka viivisenõuet. Juhul, kui kohtu poolt leiab tuvastamist, et poolte vahel eksisteerib osa müügi eelleping (p 2.3), siis jääb kostja seisukohale, et tulenevalt VÕS § 97 lg 1 on kostjal õigus nõuda lepingu muutmist tulenevalt majandusliku olukorra väga olulisest muutumisest. Vastustaja seisukoht

8(11)

Tsiviilasi nr: 2-11-32501 kostjalt 8 426 000 krooni tasumist ning hageja oleks selle rahasumma võrra rikkam. Hagi rahuldamist ei takista ka asjaolu, et hageja ei ole kostjale vaidlusalust osaühingu osa üle kandnud. Nii 15.02.2013.a kohtuistungil kui ka varasemates kirjalikes menetlusdokumentides kinnitasid mõlemad pooled, et vaidlusalune osa on muutunud väärtusetuks. Seega ei saa väita, et hagi tuleks jätta osaliselt või täielikult rahuldamata põhjusel, et hageja rikastuks osa ülekandmata jätmise tõttu. Kuid juhul, kui kostja peaks siiski sellest osast, mida ta ise väärtusetuks peab, huvitatud olema, on ka kostjal õigus nõuda osa müügilepingu sõlmimist. Juhul, kui kostja peaks hageja suhtes sellise nõude esitama, ei saaks hageja kahju hüvitisele lisaks ostuhinna tasumist nõuda ning hagejal tuleks osa kostjale üle kanda tasuta. Seadusest ei tulene keeldu, mille kohaselt võiks täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes siis, kui täitmisnõude esitamine on võimatu või muul põhjusel välistatud. Kuid juhul, kui isik nõuab kahju hüvitamist täitmise asemel, tuleb hea usu põhimõttest tuletada, et isik ei saa peale nö suure kahju hüvitise saamist enam täitmisnõuet esitada.

9(11)

Tsiviilasi nr: 2-11-32501 saavutamine ei ole enam võimalik, sest hageja omandas vahepeal täiendava osa. Ringkonnakohus leiab, et need väited ei saa olla hagi rahuldamata jätmise aluseks. Põhjuseks, miks hageja soovis oma osalust võõrandada, oli soov väljuda vaidlusaluse osaühingu osanike ringist. Käesoleva tsiviilasja raames ei ole kohtu ette toodud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et poolte ühine tegelik tahe lepingu sõlmimise ajal oli tagada kostjale see, et hageja peaks igal juhul väljuma vaidlusaluse osa võõrandamise tagajärjel täielikult vaidlusaluse osaühingu osanike ringist.

10(11)

Tsiviilasi nr: 2-11-32501 Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Reet Allikvere

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.