25. veebruar 2013 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-12-7592
Tsiviilasja hind
1037,70 eurot Hageja Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248, asukoht Liivalaia 12, 15039 Tallinn), lepinguline esindaja Kadri Erm (e-post [email protected]) Kostja XxxKÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja VV(XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine Ärakuulamine Ärakuulamisel osalenud isikud
Swedbank P&C Insurance AS hagi XxxKÜ vastu kahju hüvitamiseks
Lihtmenetluses 05.02.2013 Hageja lepinguline esindaja Kadri Erm Kostja seaduslik esindaja VV
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata Swedbank P&C Insurance AS hagi XxxKÜ vastu kahju hüvitamiseks. Menetluskulude jaotus Välja mõista Swedbank P&C Insurance AS-ilt menetluskulud 100% ulatuses XxxKÜ kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42). Käesolev otsus on kirjeldava osata, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda.
2-12-7592 Käesolev kohtuotsus on põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 1037,70 eurot ning menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises KOS § 1 lg 2, § 2 lg 2, § 8, § 21 lg 1 p 3, VÕS § 492 lg 1, § 127 lg 1, § 128 lg 2, 3. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused
3.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Ärakuulamine toimus 05.02.2013.
4.TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes TsMS § 444 lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Seega jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda ning piirdub põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused.
5.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, kuulanud üle tunnistaja Mart Saare, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.Pooled ei vaidle, et: • MS kuulub katusekorter aadressil XXXja kostja korteril on 12 katuseakent, • MS vara on kindlustatud hageja juures, mille osas on väljastatud kodukindlustuse sertifikaat nr XXX, • Elamut Xxx haldab kostja (tl 10, 26-35),
2-12-7592 • 07.01.2011 teostas kostja korraldusel TEOÜ elamu Xxx katusel lumekoristust (tl 14-15), • 21.01.2011 esitas MS hagejale kodu kahjutaotluse, mille kohaselt teostati 07.01.2011 aadressil Xxx katuse koristust, mille käigus kraabiti ära väljast poolt Mart Saarele kuuluva korteri üheksa katuseakna klaasid (tl 7-8), • 21.01.2011 teostas hageja ehitise ülevaatuse aadressil Xxx(tl 9), • Hageja hüvitas JJPOÜ-le MS tekitatud kahju summas 1037,70 euro arve nr 1000 alusel (tl 11-13), • 04.05.2011 esitas hageja kostjale tagasinõude vastavalt VÕS § 492 lg 1 (tl 18-19).
8.Pooled vaidlevad, kas: • Kahju on põhjustanud hagejale kostja ning kas kostja on kohustatud hagejale kahju hüvitama.
9.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanu isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutav kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega sätestab eelnimetatud paragrahv vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt teise isiku kaitstud õigushüvedele tekitatud kahju eest, st tegemist on klassikalise deliktiõigusliku süülise vastutusega. Isik vastutab õigusvastaselt tekitatud kahju eest üksnes, siis kui ta tekitas kahju süüliselt, st tahtlikult või hooletuse tulemusena, kui seaduses ei sätesta teisiti. Hooletuseks loetakse siinjuures isiku käitumist, kes ei järgi temalt vastavalt asjaoludele ja tema isiklikele omadustele oodatavat hoolsust, mille määramisel arvestatakse kahju tekitanud isiku omadusi. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib, siis kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi. Tehakse midagi, mis ei ole lubatud või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktivastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu:
1.seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju;
2.kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3. kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4. kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Seadus seob vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahjuga. Samas aga kahju tekitamisest tulenev kohustus tekib ainult siis, kui kahju tekitanu õigusvastase ja süülise käitumise ja kannatanul saabunud varalise kahju vahel on põhjuslik seos. Põhimõte seisneb selles, et tegevus on kahju tekitamise seisukohalt siis kausaalne, kui selle tegevuse mittetoimumisel langeks ära negatiivne tagajärg (kahju). VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1054 lg 3 alusel, kui isik teeb teise isiku ülesandel teatud toimingu, vastutab ülesande andja ülesande täitmise käigus õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda poolt tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks seoses ülesande täitmisega ja ülesande andjal oli vastavalt tema ja kahju tekitanu vahelisele suhtele kontroll kahju tekitanu käitumise üle.
10.Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks, et 07.01.2011 katuselt lumekoristuse käigus, said kahjustada Mart Saarele kuuluvad üheksa katuseakna klaasi. Seega on tõendamata, et seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena on kannatanul tekkinud kahju. Kannatanu oleks pidanud koheselt kutsuma kostja esindaja ja tema mittetulekul, tunnistajad, kellega koos oleks tuvastanud tekkinud kahjud ning koostama kirjaliku dokumendi, millele kohalolijad oleks alla kirjutanud. Kohtule esitatud foto koopiatelt nähtub, et klaasidel on mingid triibud, kuid ei nähtu, et tegemist on just lumelabidatega tekitatud triipudega lumekoristuse käigus. Lisaks jääb fotodelt selgusetuks, millal triibud on tekkinud, kuna fotodel puudub aja märgistus, siis ei ole võimalik tuvastada, kas esitatud fotod on seotud 07.01.2011 juhtumiga. Vastuolu on ka asjaolus, et elamu Xxx katusel on 64 katuseakent, kuid peale Mart Saarele kuulunud katuseakende ei saanud ükski teine aken kahjustada. Sama äriühing on varasemalt korduvalt koristanud elamu Xxx katust lumest,
2-12-7592 mistõttu on koristajatele teada katuseakende asukoht. Fotodelt nähtub, et MS katuseakende juures asub korsten, mis kostja selgutuse kohaselt on kasutuses ning vaadates fotosid, ei saa välistada, et akendel on tahmast tekkinud triibud, mis on eredalt nähtavaks muutunud pärast lume koristust (vt tl 20 ja 22 fotod). Kohus on veendunud, et alumiinium servaga plastiklabidaga ei ole võimalik teha klaasile siksakilisi ja laialivalguvaid musta värvi kriime. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et MS on proovinud aknaid puhastada enne nende vahetamist, samuti keeldus MS kostja pakkumisest puhastada aknad keemilise vahendiga. Kohus märgib, et tunnistaja MS ütluste kohaselt vaidlusalused katuseaknad paigaldati 2005-2006 aastal. Seega on tõendamata, et fotodel nähtavad triibud on tekitatud lume koristamisel. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja tegevus on põhjustanud talle kahju.
11.Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hagi rahuldamise üks eeldusi kahju olemasolu, ulatus ja suurus on tõendamata, mistõttu hagi ei kuulu rahuldamisele. Kuna hagi ei kuulu rahuldamisele kahju olemasolu tõendamatuse tõttu, siis kohus ei pea vajalikuks analüüsida teiste eelduste olemasolu rohkem kui eelnevas punktis on tehtud. Menetluskulud
12.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus kostja menetluskulud 100% ulatuses hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.