Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja hagejate nõuded Hagejad esitasid 05.02.2010 Harju Maakohtule hagi kostja vastu tuvastamaks kostja17.12.2009 erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisuse. Vastavalt kostja põhikirjale võib koosolek mitte vähem kui kaks nädalat sellest teavitamisest. Info koosoleku kohta edastati 04.12.2009, seega koosolek võis toimuda mitte varem kui 18.12.2009. Kostja põhikirja kohaselt on otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul esindatud ühistu liikmetest. Antud juhul võttis hääletamisest osa 174 inimest, registreeritud oli 161 inimest. Tegelikkuses hääletas otsuse poolt 58 inimest, vastu 16 ja teised olid erapooletud. Kui liikmelisus kuulub mitmele isikule ühiselt, on neil üldkoosolekul kostja põhikirja kohaselt üks hääl. Kui ühele isikule kuulub mitu liikmelisust, on tal üldkoosolekul ainult üks hääl. Koosolekust osa võtta isiklikult või esindaja kaudu, kusjuures esindada võib liiget ainult teine ühistu liige. Vaidlusalusel üldkoosolekul osales isikuid, kes ei olnud ühistu liikmed. Nimekirjas on isiku allkiri, kes suri 2009. mais. Samuti esineb nimekirjas võltsing. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Erakorralise koosoleku kokkukustumise korda ei ole rikutud. Isegi kui 17.12.2009 toimunud üldkoosolekul anti osadele inimestele lubatust rohkem hääli, siis võeti kõik otsused vastu väga suure häälteenamusega. Initsiatiivgrupp pöördus avaldusega 30.11.2009 juhatuse poole erakorralise koosoleku kokkukutsumiseks (päevakorraga 5 punkti). Juhatus sai avalduse 30.11.2009. Juhatus oma otsusest ei teavitanud, kuid infotahvlile ilmus teade, et kutsutakse kokku üldkoosolek 16.12.2009 hoopis muu päevakorraga. Seejärel otsustas initsiatiivgrupp läbi viia erakorralise koosoleku 17.12.2009 omapoolse päevakorraga. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda. TÜS § 42 sätestab, et kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. Sellisel üldkoosolekul tehtud otsused on tühised, kui liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Kohtule esitatud avaldusele, millega hooneühistu liikmed on palunud juhatusel kokku kutsuda erakorraline koosolek, on alla kirjutanud 30 hooneühistu liiget. Avalduselt nähtub, et hooneühistu juhatuse liige A.M on avalduse kätte saanud 30.11.2009. Hagejate selgituse kohaselt oli tegemist avaldusega, millele vastamiseks vajasid nad aega ja seetõttu ei kutsunud nad kokku hooneühistu üldkoosolekut. TÜS § 40 lg 3 p 2 sätestab, et erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku oma äranägemise järgi. Juhatus peab erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab vähemalt 1/10 liikmetest või vähemalt kaks liiget, kui ühistus on alla 20 liikme. Tulenevalt hooneühistu Kuramaa põhikirja punktist 6.7. on igal ühistu liikmel üldkoosolekul üks hääl. Kui üks liikmelisus kuulub mitmele isikule ühiselt, on neil üldkoosolekul kokku 1 hääl. Kui ühele isikule kuulub mitu liikmelisust, on tal üldkoosolekul siiski ainult üks hääl. Hooneühistu Kuramaa põhikirja punktis 6.7. lähtuvalt on hagejate poolt esitatud 30.11.2009 seisuga hooneühistu liikmete nimekirja kohaselt hooneühistu liikmetel kokku 222 häält. 30.11.2009 avaldusele on alla kirjutanud 30 isikut. Nimetatud avaldusele alla kirjutanud isikute hulgas ei olnud 30.11.2009 seisuga hooneühistu liikmed G Z, J M, V B ja S D. Kuna hooneühistu Kuramaa juhatusele on esitanud avalduse 26

2(5)

hooneühistu liiget 222 liikmest, siis on sellega täidetud TÜS § 40 lg 40 lg 3 p-st 2 tulenev nõue ja erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist on taotlenud vähemalt 1/10 liikmetest. 02.12.2009 vaatas kostja juhatus avalduse läbi ja esitas 04.12.2009 sellele kirjaliku vastuse. Hagejate vastuväidete kohaselt palusid nad initsiatiivgrupilt kirjalikku seisukohta 19.11.2009 toimunud erakorralise üldkoosoleku kohta. Kostja vastuväite kohaselt ootasid nad juhatuse vastust oma 30.11.2009 avaldusele, kuid vastust ei tulnud ja infotahvlile ilmus kuulutus 16.12.2009 toimuva koosoleku kokkukutsumise kohta hoopis teise päevakorraga. TÜS § 40 lg 4 kohaselt kui juhatus ei täida üldkoosoleku kokkukutsumise nõuet mõistliku aja jooksul, võivad nõude esitanud liikmed, nõukogu, audiitor või revident koosoleku ise kokku kutsuda. TÜS § 52 lg 1 p 3 kohaselt on ühistu üldkoosoleku otsus tühine, kui oluliselt oli rikutud otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Puudub vaidlus, et informatsioon initsiatiivgrupi poolt 17.12.2009 kokkukutsutud erakorralise üldkoosoleku toimumise kohta tehti teatavaks hiljemalt 04.12.2009. Sellega rikuti hooneühistu põhikirja p-st 6.4 tulenevat 2 nädala pikkust tähtaega. Tegemist ei ole olulise rikkumisega. Tuleb arvestada, et TÜS § 41 lg 1 kohaselt peab teade koosoleku toimumise kohta olema edastatud liikmetele hiljemalt nädal enne koosoleku toimumist. Seega ei olnud erakorralise koosoleku kokkukutsumise teate avaldamise tähtaeg vastuolus TÜS § 41 lg 1 nõudega. TÜS § 46 lg 1 kohaselt võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui kohal või esindatud on üle poole ühistu liikmetest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Hagejate esitatud hooneühistu liikmete 17.12.2009 seisuga nimekirja kohaselt on hooneühistu liikmetel kooskõlas põhikirja punktiga 6.7. 222 häält. 17.12.2009 toimunud erakorralise koosoleku protokolli kohaselt oli erakorralisele üldkoosolekule ilmunud 174 hooneühistu liiget või nende esindajat. 20.06.2012 toimunud kohtuistungil avaldasid hagejad, et erakorralisel üldkoosolekul osales nende hinnangul vaid 119 inimest. Kuna puudub vaidlus selles, et 17.12.2009 toimunud erakorralisel üldkoosolekul osales vähemalt 119 liiget, siis osales 17.12.2009 toimunud erakorralisel koosolekul enam kui pool hooneühistu liikmetest. Seega oli täidetud TÜS § 46 lg-st 1 ja hooneühistu põhikirja punktist 6.9. tulenev nõue, et koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevad vähemalt pooled hooneühistu liikmed. TÜS § 47 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalenud või esindatud ühistu liikmetest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Sama nõue tuleneb hooneühistu põhikirja punktist 6.10. Kõik 17.12.2009 toimunud erakorralisel üldkoosolekul vastuvõetud otsused on vastu võetud vähemalt enamushäältega, seega kooskõlas TÜS § 47 lg-ga 1 ja hooneühistu põhikirja punktiga 6.10. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus A. M palub tühistada maakohtu otsuse ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kohus jättis tähelepanuta hagejate väite, et initsiatiivgrupi 30.11.2009 avaldus on vormistatud ebakorrektselt ja ei vasta vorminõuetele. Avalduse esimene ja teine leht on erinevalt vormistatud ning allkirjad teisel lehel ei kinnita väiteid teisel lehel. Initsiatiivgrupi avalduse on allkirjastanud ainult seitse inimest, mis ei anna neile seaduslikku alust kokku kutsuda erakorralist koosolekut. Kohus jättis tähelepanuta, et 30.11.2009 avalduses nõudis initsiatiivgrupp erakorralise koosoleku kokkukutsumist 14 päeva jooksul. Seega olid hagejad kohustatud üldkoosoleku kokku kutsuma hiljemalt 14.12.2009, teatades sellest teadetetahvlil ning koosolek oleks pidanud toimuma mitte varem kui 28.12.2009. Kostja on põhjendanud initsiatiivgrupi 04.12.2009 teadetetahvlile pandud koosoleku kokkukutsumise teate panemist sellega, et juhatus ei rahuldanud nende taotlust. Juhatuse koosoleku kokkukutsumise teade ei ole kuidagi seotud initsiatiivgrupi alustatud protsessiga. Seda

3(5)

enam, et juhatus alustas dialoogi initsiatiivgrupiga, esitades neile kirja 04.12.2009 täpsustavate küsimustega. Koosoleku registreerimis- ja hääletamislehele oli alla kirjutanud pool aastat varem surnud inimene, anti volitusi mitteliikmetele. Puudub ka analüüs sugulussidemete kohta initsiatiivgrupi liikme A.N ja pahatahtliku investori T.M vahel. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, ringkonnakohus saab asjas teha uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Hagejad palusid tunnustada kostja 17.12.2009 erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisust. Kohtu poolt tuvastatud asjaolude kohaselt võttis nimetatud üldkoosolek vastu järgmised sisulised otsused: - mitte vastu võtta A.M aruannet sõlmitud lepingute kohta; - kostja juhatuse liikmete O.R, A.M, P S, J.K, V.B tagasikutsumine; - valida uued juhatuse liikmed; - valida revidendid ja - tellida erapooletu audiitorhinnang viimase viie aasta majandustegevuse kontrollimiseks. Ringkonnakohus leiab, et hagejatel oli õigustatud huvi vaidlustatud otsuste tühisuse tuvastamiseks, sest need otsused puudutasid hagejate kui juhatuse liikmete õigusi ja kohustusi suhetes kostjaga. Hagejad tuginesid asjaolule, et vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel ei järgitud selle kokkukutsumise korda. Maakohus tuvastas õigesti, et initsiatiivgrupp pöördus 30.11.2009 juhatuse poole avaldusega kutsuda kokku erakorraline üldkoosolek viie päevakorrapunktiga (III kd, tl 44-45). Maakohus tuvastas õigesti, et erakorralise koosoleku kokkukutsumist taotlus vähemalt hooneühistu 1/10 liikmetest (TÜS § 40 lg 3 p 2). Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, jättes hindamata hagejate väite, et initsiatiivgrupi 30.11.2009 taotlus (II kd, tl 106-107) on allkirjastatud vaid seitsme ühistu liikme poolt. Nimetatud rikkumise saab ringkonnakohus kõrvaldada. Eelnimetatud taotlus koosneb kahest leheküljest ja on allkirjastatud 30 isiku poolt. Hagejad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et initsiatiivgrupi nimel kirjutasid alla vaid taotluse esimese lehe allkirjastanud isikud. Hagejad ei ole andnud mõistlikku selgitust selle kohta, milleks on kogutud allkirjad nr 8-30 avalduse teisel lehel. Allkirjad on mõlemal lehel jaotatud kolme tulpa: garaažiboksi number, ees- ja perekonnanimi ning allkiri. Esimene avalduse lehekülg lõpeb järjekorra numbriga seitse ja teine algab numbriga kaheksa. Avalduse esimese lehe ülaäärele allkirja kättesaamise kohta 30.11.2009 andnud A.M ei ole taotlenud enda vande all ärakuulamist. Seega ei ole hagejate sellekohane väide tõendatud ja maakohtu rikkumine hagejate väite mittehindamisel ei toonud kaasa ebaõiget lahendit. Vaidlust ei olnud selles, et juhatus saatis avalduse esitanud isikutele 02.12.2009 dateeritud vastuse, milles teatas, et 19.11.2009 oli juba erakorraline koosoleku sama päevakorraga, nõudis selle protokolli esitamist ja seisukoha esitamist 19.11.2009 toimunud erakorralise koosoleku kohta (III kd, tl 48-73). Kirjadest nähtub, et selles ei ole vastamise tähtaega, samuti ei võta juhatus seisukohta, kas erakorraline koosolek kokku kutsutakse. Kui juhatus ei täida üldkoosoleku kokkukutsumise nõuet mõistliku aja jooksul, võivad nõude esitanud liikmed koosoleku ise kokku kutsuda (TÜS § 40 lg 4). Ka käesoleva asja menetlemisel ei täpsustanud hagejad, millal nad oleksid koosoleku kokku kutsunud. Maakohus leidis põhjendatult, et kuna juhatus ei asunud koosoleku kokkukutsumiseks samme astuma ega teatanud avaldajatele, et kavatseb koosoleku kokku kutsuda, võis initsiatiivgrupp seda ise teha.

4(5)

Järgnevalt tuli maakohtul kontrollida, kas üldkoosoleku kokkukutsumise teate avaldamise ja koosoleku toimumise vahele jäi seadusest või põhikirjast tulenev etteteatamise aeg. Maakohus tuvastas, et teade erakorralise üldkoosoleku toimumise kohta avaldati hiljemalt 04.12.2009 ja koosolek toimus 17.12.2009. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja põhikirja p 6.4 nägi ette teate avaldamise kaks nädalat enne koosoleku toimumist ja koosolek toimus 1 päev varem. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et see ei ole oluline rikkumine TÜS § 52 lg 1 p 3 mõttes, kuna seadus näeb erinevalt põhikirjast ette miinimumina ühenädalase etteteatamise tähtaja. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist imperatiivse põhikirjast tuleneva tähtaja sättega, mis tagab liikmete võimaluse saada koosoleku toimumisest piisavalt varakult teada, valmistuda koosoleku päevakorra punktides kajastatud teemadeks ette ja langetada koosolekul kaalutletud otsuseid. Seetõttu on selle tähtaja rikkumine oluline põhikirjarikkumine ka siis, kui tähtaega rikuti vaid ühe päeva võrra. Tulenevalt eeltoodust on juba üksnes nimetatud rikkumise tõttu 19.12.2009 kostja erakorralise üldkoosoleku otsused tühised. Menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt ei anna ringkonnakohus hinnangut apellatsioonkaebuse väidetele, kas kostja rikkus koosoleku läbiviimisel muid põhikirja sätteid. Seega kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele, maakohtu otsus tuleb tühistada ja tuvastada tuleb kostja 17.12.2009 koosoleku otsuste tühisus. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega ja maakohtu otsuse tühistamisega tuleb muuta maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas. A.M menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1).

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.