Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.02.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-58250
Tsiviilasi
Nelikvedude OÜ hagi AS-i Morrison Invest vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
288,47 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.08.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i Morrison Invest apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Nelikvedude OÜ (registrikood 10423931, asukoht Suur-Sõjamäe 27c, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello Kostja AS Morrison Invest (registrikood 10378065, asukoht Tulbi 6, Tallinn), seaduslik esindaja Margus Valdes
Kohtuistungi toimumise aeg
05.02.2013
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 31.08.2012 otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Nelikvedude OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud
1.28.11.2011 esitas Nelikvedude OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse AS-ilt Morrison Invest võla väljamõistmiseks. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. Nelikvedude OÜ esitas 29.03.2012 hagi Harju Maakohtusse AS-ilt Morrison Invest võla 288,47 euro ja viivise 288,47 euro väljamõistmiseks.
2.Hageja teostas kostja seadusliku esindaja tellimuse alusel elektritöid märts kuni mai 2009 Tallinnas Vilde teel, Heldri elamurajoonis, Lehistel, Narva mnt 50 ning Tulbi 6, mille eest esitas kostjale arveid kokku 288,47 eurot. Kostja tööde osas pretensioone ei esitanud. Kostja arveid ei tasunud, mistõttu arvestas hageja ka viiviseid arvel märgitud määras 0,5% päevas.
3.Kostja väited, nagu ei oleks elektritöid teostatud märgitud mahus ja tellimuse maht ei vasta töökäskudele, on vastuolus kostja enda selgituste ja hageja tõenditega. Kostja on välja toonud pretensioonid hageja poolt kolme arve alusel esitatud nõuete osas ning kui kõrvutada väidetavaid pretensioone arvetel ja töökäskudel nr 09/106 ja 09/109 kajastatud töödega, siis ei ole kostja käsitlenud ega vaidlustanud töid, seega kostja on neid aktsepteerinud. Kostja vaidlustas hageja nõudeõiguse arve nr 18079 osas 1250 krooni ehk 79,89 eurot, arve nr 18125 osas 1450 krooni ehk 92,67 eurot, ning kogu arve nr 18162. Kokku 204,61 eurot, millele lisandub käibemaks, so 228,75 eurot, samas kui hagiavalduse nõue on 288,47 eurot. Lisaks sellele on kostja 23.07.2009 edastanud hagejale e-kirja, milles puudustele, mittevastavustele või tegemata jätmistele ei ole viidanud, vaid on lubanud arved nr 18079, 18125 ja 18162 tasuda ilma pretensioonideta.
4.Kostja ei ole selgitanud, milles väidetav kvaliteedi puudus seisnes. Mõistlik aeg pretensioonide esitamiseks on ammu möödunud. Kuna hageja sai kostja pretensiooni nr 09/206 esmakordselt kätte koos hagi vastusega, siis puudub kostjal õigus mittevastavusele tugineda. 26.06.2009 pretensioonis ei ole kostja märkinud, et hageja töödes oleksid esinenud puudused ega neid kirjeldanud, vaid on märkinud, et „meie isegi ei tea, mida, millises kvaliteedis ja kas üldse seal midagi tegite“. Tegemist on kostja enda raske hooletusega, mis näitab selgelt, et huvipuuduse tõttu ei pidanud kostja vajalikuks hagejale esitatud tellimusi isegi üle vaadata. Seega, kui kvaliteedi puudused oleksid hageja töödes esinenud, siis ei või kostja nimetatule tugineda, kuivõrd kostja ei vaadanud mõistliku aja jooksul töid üle, ei teatanud hagejale mittevastavustest mõistliku aja jooksul ega kirjeldanud väidetavaid puudusi.
5.Kostja kõik võimalikud nõuded hageja vastu, mis tulenevad 16.02.2009 Viru Elektrikaubanduse OÜ arve-saatelehest nr M-200452690, on aegunud. Kuivõrd Viru Elektrikaubanduse OÜ arve on loetamatu ning ei ole võimalik tuvastada, et hageja seaduslik esindaja oleks üleüldse kauba vastu võtnud, ei ole võimalik seda arvet ka tõendina käsitleda ega hinnata. Hageja ei ole kostjalt saanud tasaarvestuse avaldust ning kuivõrd tasaarvestuse avaldus muutub vastavalt TsÜS § 69 lg-le 1 kehtivaks
kättesaamisega, siis ei ole hageja nõudeid kostja väidetavate nõuetega kostja poolt tasaarvestatud. Samuti ei saa pretensioonis sisalduvaid väiteid tasaarvestuse osas käsitleda kui tasaarvestuse avaldust, kuivõrd seal sisaldub üksnes ettepanek tasaarvestuseks ning lisaks sellele on see tingimuslik, mistõttu tühine.
6.Kostja ei ole kunagi hagejalt nõudnud materjale ja täitejooniseid. Väidetava täitejoonise tegemise kohustus on kostja poolt esitatud nõue, mis väljub tellitud tööde raamidest. Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Hageja teostas kostja tellimusel elektritöid, kuid mitte hageja poolt märgitud mahus. Tellimuse maht vastab hagiavaldusele lisatud töökäskudele. Tellimuste esitamine lõpetati, kuna kvaliteet ei vastanud tellija ootustele ning hageja juhataja I K võttis ilma loata kostja nimel Viru Elektrikaubanduse OÜ-st materjale 3139,95 krooni ehk 200,61 euro eest, mida hageja senini pole tagastanud ega tasunud. Omastamise osas on hagejale tähitult saadetud 26.06.2009 nr 09/206A kirjaga pretensioon koos arvega 16.2.2009 nr M200452690. I Kepi allkiri arvel kinnitab väiteid.
8.Kõigi tööde tellimiseks vormistati töökäsud, mille alusel tellitud ja vastu võetud tööde eest on tasutud.
9.Vaidlusaluste arvete osas teostati tööd puudulikult. Arve nr 18079- Vilde teel jäi töö tegemata, nr 18125- Vilde teel töö tegemata ja Narva mnt esitamata teostusjoonis, mistõttu ei saanud kontrollida töö teostamist; nr 18162 - Narva mnt esitamata täitejoonis, mistõttu ei saanud kontrollida töö teostamist. Neid töid kostja vastu ei võtnud. Aktsepteeritav oli arve nr 18079 osaliselt Narva mnt osas - 826 krooni ehk 52,79 eurot. Kuna hageja juhataja I K võttis Viru Elektrikaubanduse OÜ-st juba 16.02.2009 materjale, mille kasutamist ta ei suutnud tõendada, siis tasaarveldas kostja aktsepteeritud summa materjalide maksumusega 200,61 eurot, kusjuures hageja jäi kostjale 147,81 eurot võlgu. Kostja palus oma nõude tasaarvestada. Esimese astme kohtu otsus
10.31.08.2012 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi. Kohus mõistis kostjalt välja põhivõla 288,47 eurot ja viivise 288,47 eurot ja jättis menetluskulud kostja kanda.
11.Puudus vaidlus selles, et hageja on kostjale töid teostanud. Kohus leidis, et on tõendamata, et kostja edastas hagejale 26.06.2009 pretensiooni, kuigi kostjale oli teada hageja elektronposti aadress. Samuti ei nähtu pretensioonist, millised olid puudused hageja töös. Kostja pretensioonist nähtub aga, et kostja ei ole tehtud töid üle vaadanud. Lisaks ei ole kostja täitnud VÕS § 644 lg-st 1 ja 2 tulenevat kohustust teavitada töövõtjat mõistliku aja jooksul töö lepingutingimustele mittevastavusest ega kirjeldanud mittevastavust täpselt, seega puudub kostjal õigus tugineda lepingu mittevastavusele tulenevalt VÕS § 644 lg-st 3. Kostja ei esitanud tõendeid, et kõikide tööde tellimiseks vormistati töökäsud ning et vastu võetud tööde eest on tasutud, seega jäid kostja vastavasisulised väited põhjendamata ja tõendamata. Kohus leidis, et asjaolu, et 14.09.2009 pretensioonis nõudis hageja võlgnevuse 7573,25 krooni tasumist, ei tähenda, et nõuda ei või ainult kolme arve tasumist ning nimetatud asjaolu ei ole ka hagi rahuldamata jätmise aluseks.
12.Kostja esitas tasaarvestuse avalduse menetluse kestel. Hageja esitas tasaarvestuse avaldusele vastuväite. Kohus leidis, et kuna hagejal on õigus esitada kostja nõudele vastuväide, siis puudub alus nõude tasaarvestamiseks tulenevalt VÕS § 200 lg-st 4. Kostja ei ole esitanud vastuhagi. Seega tuleb kostjalt välja mõista 288,47 eurot ja viivised 288,47 eurot, millele ei ole kostja vastuväiteid esitanud.
Apellatsioonkaebus
13.AS Morrison Invest palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata või saata tsiviilasi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtu otsus on vastuolus kohtu enda poolt menetluse käigus tuvastatud asjaoludega. Lisaks on kohus, vaatamata kostja soovile osaleda kohtuistungil, vaadanud tsiviilasja läbi lihtmenetluse korras.
14.Kohus tõi otsuse põhjenduses esile, et puudub vaidlus, et hageja on kostjale töid teostanud, kostja aga ei ole tõendanud, et on tööde eest tasunud vastavalt esitatud arvetele või esitanud hagejale teostatud tööde osas pretensioone. Kostja saatis 26.06.2009 pretensiooni tähitud postiga (kostja esitas postikviitungi). Lisaks avaldub hagiga kohtule esitatud 02.07. ja 23.07.2009 e-kirjadest, et kostja mitte üksnes ei tundnud huvi, kas tähitud kiri kätte saadi, vaid et kostja saatis selle kirja (pretensiooni) korduvalt ka elektrooniliselt. Mis puutub tööde eest tasumisse, siis seda on kostja oma vastuses selgitanud, et eelkõige peab hageja tõendama, et töö oli tehtud ja tegemine kontrollitav. Kui vaidlus tasumise üle puudub, on kohtu etteheide selle tõendamatuse pärast asjakohatu.
15.Arusaamatu ja vastuoluline on ka kohtu väide, et pretensioonist ei nähtu, millised olid puudused hageja töös ja pretensioonist nähtub, et kostja ei ole tehtud töid üle vaadanud. Kohtuotsusest avaldub, et kostja on hagejat teavitanud, milliseid konkreetseid töid ta tehtuks ei pea ja millises osas on see hageja tõttu kontrollimatu. Ka kostja poolt hagejale esitatud taotlus teostusjooniste esitamiseks tõendab kostja poolset töö ülevaatamist, mis aga jäi pooleli hageja tõttu. Kohus jättis eeltoodu tähelepanuta, seetõttu on ebaõige ka kohtu järeldus, et kostja ei teavitanud töövõtjat mõistliku aja jooksul töö lepingutingimustele mittevastavusest ega kirjeldanud mittevastavust täpselt.
16.Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-58-04 asunud seisukohale, et seadus ei keela tasaarvestuse esitamist vastuväitena ka kohtumenetluse kestel ilma sellekohast hagi esitamata. Maakohus ei arvestanud asjaoluga, et hageja vaidles oma 27.04.2012 seisukohas vastu mitte tasaarveldusele, vaid üksnes väitis nõude varasemat esitatust, eirates nõude aegumist ja nõudis tasaarvestusele aegumise kohaldamist.
17.Kostja ei ole kohustusi rikkunud, sest esitas hagejale põhjendatud pretensiooni, millele aga hageja ei ole senini vastanud. Kostjal oli õigus teatada töödest, mida ei ole teostatud ja keelduda nende eest esitatud arvete tasumisest. Samuti oli kostjal õigus keelduda arve tasumisest enne töö teostusjooniste esitamist, kui ilma selleta ei ole võimalik kontrollida töö teostatust. Maakohus ei käsitlenud kostja poolt esitatud väiteid ja asjaolusid, jättes need põhjendamatult tähelepanuta. Vastustaja seisukoht
18.Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi põhjendused
19.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus, millega hagi tuleb jätta rahuldamata.
20.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud ning kostja vastuväited alusetud.
21.Hageja esitas kostja vastu töövõtulepingutest tuleneva nõude. TsMS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
22.Hageja nõuab kolme esitatud arve tasumist kokku summas 288,47 eurot. Kostja on vaielnud vastu arvetel näidatud töödest Vilde tee objekti (nõue 159,78 eurot) ja Narva maantee objekti (nõue 39,95 eurot) osas ja ülejäänud summa lubanud tasuda, kui hageja
tagastab kostjale hageja kätte jäänud materjalid. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja üldse teostanud töid Vilde teel ja tõendamata on ka tööde tegemine Narva maanteel, kuna hageja ei ole esitanud teostusjoonist, millest nähtuks, mida ja kuhu on paigaldatud. Ülejäänud arvetel märgitud tööde osas kostjal pretensioone ei ole, kuid menetluse kestel on ta nende tööde eest tasumisele kuuluva summa tasaarvestanud oma rahalise nõudega hageja vastu.
23.VÕS § 638 sätestab töö vastuvõtmise kohustuse. Tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
24.Vaidlusaluste tööde tegemist ei ole hageja kirjeldanud ega tõendanud muul viisil, kui üksnes arvete esitamine. Arvel nr 18079 on märgitud elektritööd Vilde tee, kogus 0,5 tükki summa 1250 krooni. Arvel nr 18125 on märgitud elektritööd Vilde tee, kogus 0,5 tükki summa 1250 krooni, Narva mnt juhtmete mõõtmine 4 tundi 200 krooni. Arvel nr 18162 on märgitud Narva mnt juhtmete paigaldus 5tundi 250 krooni, pistiku, kaitsme montaaž 1,5 tundi 75 krooni ja elektritööd 2 tundi 100 krooni.
25.Üksnes arve esitamine ei tõenda töö tegemist ja sellest ei teki tasumise kohustust. Hageja ei ole kirjeldanud, milline töö temalt konkreetselt igal objektil telliti, millal töö valmis, kas, millal ja kuidas kutsus hageja kostjat tööd vastu võtma. Hageja peab kõigepealt hagi aluseks olevad asjaolud esile tooma, et kostja saaks neid omaks võtta või ümber lükata ja vajadusel oma väiteid tõendama. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks kutsunud kostjat töid vastu võtma ja kostja oleks sellest keeldunud. Hageja ei ole ka vaidlusaluste tööde tegemist kirjeldanud ega esitanud selle kohta ühtki tõendit. Pelgalt arve esitamisele polegi muud moodi võimalik vastu vaielda, kui et arvel kirjeldatud tööd pole tehtud ja üle antud. Vastuseks esitatud arvetele saatis kostja oma pretensiooni tähitud kirjaga, kui ka hiljem e-kirjas juhtis sellele tähelepanu. Maakohus ei arvestanud põhjendamatult pretensiooni saatmist, kuigi kostja esitas selle kohta tähtkirja kviitungi. Ringkonnakohtu istungil selgitas kostja, et Vilde tee objektil pidi hageja tegema ajutise elektrilahenduse, mille jaoks võttis välja materjalid, kuid jättis töö tegemata. Selle töö tegi tegelikult ära AS Elvo. Narva mnt objektil pidi hageja vedama fonotelefoni juhtme, kuid ka see juhe veeti pärast teiste isikute poolt. Hageja ei pidanud kostja väiteid usutavaks, kuid pole neid ka millegagi ümber lükanud.
26.Eeltoodu alusel tuleb osas, milles kostja hageja tasunõuet ei tunnista, hagi jätta tõendamatuse tõttu rahuldamata.
27.Maakohus jättis põhjendamatult kostja tasaarvestuse avaldusega arvestamata. Seadus ei keela tasaarvestuse avalduse esitamist vastuväitena kohtumenetluses ilma vastuhagi esitamata (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-58-04). VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 alusel tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Kostja esitas vastuses hagile 20.04.2012 tasaarvestusavalduse hageja nõude tasaarvestamiseks 16.02.2009 arvega nr M200452690 tasutud materjali maksumusega summas 200,61 eurot.
28.Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et kuna hagejal on õigus esitada kostja nõudele vastuväide, siis puudub alus nõude tasaarvestamiseks . VÕS § 200 lg-s 4 sätestatu, mille kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid, tähendab seda, et nõue ei ole tasaarvestusega lõppenud, kui vastuväide on põhjendatud. Selleks peab aga kohus kontrollima, kas kostjal on nõue, mida ta sai hageja nõudega tasaarvestada.
29.Hageja seaduslik esindaja I K on 16.02.2009 võtnud vastu kostja nimel kaupu AS-st Viru Elektrikaubandus summas 3139,95 krooni. Kostja esitas oma nõude tõendamiseks arve-saatelehe nr M-200452690, millel on kauba saamise kohta I Kepi allkiri. Kostja esindaja väidetel pidi hageja saadud materjali ära kasutama Vilde tee objektil, kus ta aga tegelikult töid ei teostanud. Aruannet materjali kasutamise kohta pole hageja esitanud, samuti pole ta kaupa tagastanud. Seega on kostja nõue kauba maksumuse hüvitamiseks põhjendatud. Vastuseks kostja nõudele on hageja paljasõnaliselt väitnud, et mingeid materjale üle ei jäänud ja kui ka oleks jäänud, siis on hagejal õigus neid mitte tagastada, kuni kostja pole arveid tasunud. Siinjuures märgib ringkonnakohus, et kõigepealt on hagejal kohustus tõendada töö tegemist ja materjali ärakasutamist selle töö juures. Hageja pidi kutsuma tellija valmis tööd vastu võtma ja tõendama, et tellija alusetult keeldus töö vastuvõtmisest. Enne seda pole hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks.
30.Seega osas, milles kostja hageja tasunõuet tunnistas, oli kostjal õigus see nõue tasaarvestada oma nõudega hageja vastu. Tõendatud on hageja poolt kauba saamine, kuid tõendamata selle ärakasutamine kostja objektil või tagastamine. Hageja nõue on selles osas VÕS § 200 lg 2 alusel tasaarvestusega lõppenud. Menetluskulude jaotus ja selgitus
31.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et hagi tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata.
32.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda.
33.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.