2-11-63668/21 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 27.12.2011 esitas hageja maakohtusse kostja vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista käsunduslepinguga tekitatud kahju 29 965,67 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt rahuldas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-11-44006 18.11.2011 tagaseljaotsusega OÜ Erich Ehitus hagi OÜ Nanocon vastu, kuna OÜ Nanocon ei vastanud hagile tähtaegselt. Samal päeval algatas kohtutäitur E. Vilippus OÜ Erich Ehitus avalduse alusel hageja suhtes täitemenetluse. Hageja ja kostja vahel oli suuline käsundusleping, millega kostja kohustus hagejale osutama õigusteenust, esindama hagejat tsiviilasjas nr 2-11-44006. Hageja juhatuse liige O. I pöördus kostja poole 2011. oktoobris, mis on käsitletav pakkumuse esitamisena. Kostja andis O. I nõusoleku lepingu sõlmimiseks ja käsundi täitmiseks. Kokkulepe nähtub 27.-28.10.2011 poolte kirjavahetusest. Kostja edastas hagejale volikirja blanketi, paludes selle täidetult ja allkirjastatult tagastada. Nõusolek väljendus ka kostja tegudes. Määravat tähtsust ei oma tasu kokkuleppe puudumine, sel juhul tuleb maksta mõistlikku tasu. Kui poolte vahel ei olnud kokkulepet esindamiseks, puudus kostjal igasugune vajadus volikirja blanketi koostamiseks ja edastamiseks. Hageja juhatuse liige N L allkirjastas 31.10.2011 volikirja, millega hageja andis OÜ-le Eurohelp ja kostjale esindusõiguse tsiviilasjas nr 2-11-44006. 04.11.2011 kell 09:47:27 edastas O. I kostjale e-posti aadressil XXXXXXX digitaalselt allkirjastatud volikirja, OÜ Nanocon vastuse projekti koos lisadega ja juhise esitada dokument samal kuupäeval Harju Maakohtule, paludes kostjalt kinnitust dokumendi väljasaatmise kohta. Samalt kostja e-posti aadressilt laekus 04.11.2011 kell 10:20:08 O. Israelile e-kiri selgitusega „ma arvan, et on broo“. 22.11.2011 esitas kostja Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-11-44006 OÜ Nanocon esindajana enda digitaalallkirjastatud OÜ Nanocon vastuse hagile, selgitades, et tehniliste viperuste tõttu ei olnud seda varem (04.11.2011) esitatud. O. I saadetud e-kirjas avaldas kostja üllatust, et ei leia 04.11.2011 kohtule edastatud kirja. O. Israel koostas vastuse projekti, kuna talle olid teada vaidluse faktilised asjaolud. Kostja ülesandeks oli dokumendi analüüs õiguslikust aspektist, selle esitamine Harju Maakohtule ja OÜ Nanocon esindus tsiviilasjas nr 2-11-44006. Pooled mõistsid kostja rolli ja kohustusi ühtmoodi. Ka 22.11.2011 Harju Maakohtule edastatud kirjas viitas kostja 04.11.2011 saadetud vastusele. Kostja käitumine kinnitas pooltevahelise käsunduslepingu sõlmimist. Vaatamata 04.11.2011 kinnitusele ei esitanud kostja OÜ Nanocon esindajana OÜ Erich Ehitus hagile tähtaegselt vastust ega teatanud hagejale, et ta seda ei tee. Kostja väide, et ta sai O. Israeli 04.11.2011 edastatud e-kirja kätte alles 21.11.2011, ei ole eluliselt usutav. Elektronkiri saadeti samal aadressil XXXXXXX, millelt pool tundi hiljem tuli kostjalt vastus. Kõik varasemad ja hilisemad e-kirjad on antud aadressi kaudu kostjani jõudnud. Võimalik tehniline rike on ebatõenäoline ja kostja ei ole sellisele väitele tuginenud. Samuti ei olnud ekirja maht (alla 0,5 MB) sedavõrd suur, et võinuks põhjustada tõrke kirja edastamisel. Süsteemi poolt oleks mis tahes tõrkest automaatselt teavitatud kirja saatjat. Kostja sai O. I 04.11.2011 e-kirja kätte, kuid ei esitanud kohtule OÜ Nanocon vastust. Mõistes tehtud viga, on kostja asunud eitama vastava kohustuse olemasolu ja e-kirja kättesaamist. Poolte vahel oli kokkulepe käsundi täitmiseks vaatamata kirjaliku käsunduslepingu puudumisele. Kostja viide Wolmreks OÜ-ga sõlmitud käsunduslepingule on asjakohatu.

Kolmandate isikute vahelise lepinguga ei ole võimalik tõendada käesoleva asja lahendamiseks olulisi asjaolusid. Asjaolu, et lepingueelseid läbirääkimisi kostjaga pidas O. I, ei tähenda, et hagejaga käsunduslepingut ei sõlmitud. Hageja ei vaielnud vastu, et edastas kostjale 03.11.2011 palve anda taotlusele sisuline hinnang. Sellise hinnangu andmine on õigusteenuse osutamine, mistõttu on ainetu kostja viide erinevatele toimingutele, mis tulnuks enne õigusteenuse osutamise lepingu sõlmimist teha. Seejärel edastas O. I kostjale OÜ Nanocon vastuse koos lisadega, juhisega dokument 04.11.2011 kohtule esitada ja kinnitada dokumendi väljasaatmist. Pool tundi pärast viimase ekirja edastamist laekus hagejale kostja vastus, millest hageja järeldas, et dokument on allkirjastatud ja välja saadetud. Õiguslikku tähendust ei oma asjaolu, kas maakohus oleks OÜ Erich Ehituse hagi rahuldanud või mitte, kui kostja oleks esitanud vastuse hagile tähtaegselt. Maakohus tegi tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile tähtaegselt. Väljamõistetud summad koos kohtutäituri kuludega moodustavad hageja otsese varalise kahju. Kuna tagaseljaotsus on viivitamata täidetav ja OÜ Nanocon ei olnud kostja tegevusetuse tõttu tagaseljaotsusest teadlik, ei olnud täitemenetluse ja -kulude vältimine objektiivselt võimalik. TsMS § 457 lg-st 1 tulenevalt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel. Tagaseljaotsusega ei olnud hõlmatud kogu pooltevaheline arveldus, mistõttu ei ole alust kahjuhüvitist vähendada. Kostjat teavitati 27.10.2011 e-kirjaga, et OÜ Nanocon vastuse tähtaeg saabub kirja saatmisele järgneval nädalal. Kostjale kui eriteadmistega isikule pidi olema arusaadav menetlusdokumendi esitamise tähtaja olulisus ja möödalaskmise tagajärjed. Hageja ei jäänud kahju tekkimise või suurenemise ohu korral kahju tekkimist või suurenemist ootama, mistõttu ei ole VÕS § 139 kohaldatav. VÕS § 140 on eelkõige lepinguvälise vastutuse tagajärgede korrigeerimiseks. Lepingulise vastutuse korral saab seda kohaldada vaid erandjuhtudel. Antud asjas ei esine erandjuhtumit, mis õigustaks VÕS § 140 kohaldamist lepingulisele vastutusele. 18.11.2011 tasus OÜ Nanocon tagaseljaotsusega väljamõistetud summa, mistõttu on tegemist hageja otsese varalise kahjuga, mille tekitas kostja. OÜ Nanocon kahjuks on tagaseljaotsusega välja mõistetud summa, menetluskulud ja kohtutäituri tasu, mida OÜ Nanocon ei oleks pidanud tasuma, kui kostja oleks oma käsundist tuleneva kohustuse täitnud kohaselt ja vastavalt kokkuleppele. Seega ei kuulu hageja kahjunõudest midagi täiendavalt mahaarvamisele. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Pooled ei ole sõlminud käsunduslepingut ja kostja ei ole võtnud endale kohustust edastada kohtule hageja nimel menetlusdokumente tsiviilasjas nr 2-11-44006, mistõttu ei ole kostja rikkunud oma kohustusi hageja ees ja hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt väidetava kahju hüvitamist. Hageja ei ole esitanud kostjale pakkumust käsunduslepingu sõlmimiseks. O. I 27.10.2011 e-kirjast sellist pakkumust ei nähtu, kusjuures O. I on rõhutanud, et tal ei ole õigust hagejat esindada, s.t tal ei olnud õigust esitada hageja nimel pakkumust käsunduslepingu sõlmimiseks. Et käsunduslepingut ei ole sõlmitud, tõendab asjaolu, et pooled ei ole kokku leppinud käsundi täitmise tingimustes ega selle eest makstavas tasus. Ei saa eeldada, et isik täidaks käsunduslepingust tulenevaid kohustusi tasuta, millele viitab VÕS § 619. Kostja oli põhimõtteliselt valmis hagejat esindama, kuid eeldas, et eelnevalt sõlmitakse käsundusleping, antakse kostjale kirjalik volitus ja esitatakse hagimaterjal hagile vastuse koostamiseks. Kuni 21.11.2011 ei edastanud hageja kostjale volikirja ega hagimaterjali. Vastuolus TsMS § 328 lgga 1 on hageja esitanud kohtule teadlikult ebaõiget teavet, väites, et kostja vastas O. I väidetavale 04.11.2011 e-kirjale pool tundi hiljem „ma arvan, et on broo”. Tegelikkuses ei ole kostja O. I väidetavat 04.11.2011 e-kirja kätte saanud (kuni 21.11.2011), mistõttu ei saanud kostja sellele ka pool tundi hiljem vastata. Kostja sai kätte O. Ii 03.11.2011 e-kirja, milles O. I

palus kostja hinnangut samas toodud taotluse sisule, millele kostja 04.11.2011 vastas „ma arvan, et on broo”. Vastuolus VÕS § 127 lg-tega 1 ja 5 on hageja paljasõnaliselt väitnud, et talle on tekkinud kahju seetõttu, et maakohus on rahuldanud OÜ Erich Ehitus hagi ja mõistnud hagejalt OÜ Erich Ehitus kasuks välja 23 102,58 eurot. Hageja ei esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et viidatud hagi ei oleks rahuldatud, kui OÜ Nanocon oleks tähtaegselt esitanud hagile vastuse. Hageja tunnistas nõuet summas 26 251,48 eurot. Seega ei ole tähtaegselt hagile mittevastamine ja tagaseljaotsuse tegemine hagejale kahju tekitanud. Hagejal oli rahaline nõue OÜ Erich Ehitus vastu summas 22 099 eurot ja hageja väitel on ta selle nõude OÜ Erich Ehitus nõudega tasaarvestanud. Kui hageja leiab, et eelviidatud rahaline nõue on põhjendatud, on hagejal võimalik igal ajahetkel oma nõue OÜ Erich Ehitus vastu maksma panna, esitades hagi OÜ Erich Ehitus vastu kohtusse ja välistada sellega reaalne rahaliste vahendite tasumine OÜ-le Erich Ehitus. Ka eeltoodud põhjusel ei ole hagile tähtaegselt vastamata jätmine ja tagaseljaotsuse tegemine hagejale kahju põhjustanud. Hagejalt nõutud põhivõlgnevus 22 099,00 eurot sisaldab käibemaksu 3 683,20 eurot. Käibemaksu näol ei ole tegemist hageja kuluga, sest hageja saab enda makstud käibemaksu tagasi. Sisendkäibemaks arvatakse maha kohe kaupade ja teenuste soetamisel või nende eest tasumisel, sõltumata sellest, millal tegelikult hakatakse kaupa või teenust kasutama. Hageja ei esitanud tõendeid, et tal ei ole võimalik tasutud arvetelt käibemaksu maha arvestada. Vahetult peale hagi esitamist 31.10.2011 tasus OÜ Nanocon vabatahtlikult OÜ-le Erich Ehitus 4152,48 eurot. Samas ei nähtu, et hageja oleks selle summa oma väidetava kahju summast maha arvestanud. Hageja väitel oli tema kahjuks ka kohtutäituri tasu 3087,68 eurot. Hagejal oli võimalik täita kohustus peale tagaseljaotsuse tegemist vabatahtlikult ja sellega välistada võlgnevusele kohtutäituri tasu lisandumine. KTS § 32 lg 4 kohaselt võib täitedokumendi täitmisel enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist võlgnikult nõuda kohtutäituri tasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. Seega ei saa kohtutäituri tasu näol olla tegemist kahjuga, mille hüvitamist saaks kostjalt nõuda. Hageja ei ole kohtule esitatud tõendit, millest nähtuks, kas ja mis summas on hageja vastava kahjusumma kohtutäiturile /OÜ-le Erich Ehitus üldse tasunud. Hageja vastutab ise talle väidetavalt tekkinud kahju eest ja kahju hüvitist tuleb vähendada nullini lähtuvalt VÕS § 139 lg-st 1, lg-st 2, § 140 lg-st 1. O. Israeli 04.11.2011 ekirjast nähtuvalt oli hageja 04.11.2011 seisuga ise koostanud hagi vastuse ja palus mh teada anda, kui hagi on välja saadetud. Kostja sai hageja 04.11.2011 e-kirja kätte alles 21.11.2011, mistõttu ei olnud kostjal reaalselt võimalik hagi vastust enne 21.11.2011 kohtule saata. Olukorras, kus hageja ei olnud hiljemalt 08.11.2011 saanud kostjalt kinnitust, et kostja on hagi vastuse kohtule saatnud, oleks hageja pidanud enne hagile vastamise tähtaja saabumist kontrollima, kas kostja on vastava e-kirja üldse kätte saanud ja hagi vastuse kohtule edastanud või mitte, vajadusel edastades ise tähtaegselt hagi vastuse kohtule. Hageja seda ei teinud. Esimese astme kohtu otsus Maakohus tegi 29.10.2012 otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja kostjalt 1553,42 eurot hageja kasuks. Menetluskulud jäid 5,15% ulatuses kostja kanda ja 94,85% ulatuses hageja kanda. Kohus leidis, et esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja töötaja O. I edastanud kostjale 27.10.2011 e-kirja, milles viitab poolte varasemale vestlusele kohtus esindamisest, kostjale volituse andmisest, kulude katteks tasu saamisest ja koostatava dokumendi esitamise tähtajast. Seega on hageja teavitanud kostjat käsundi asjaoludest ja tingimustest piisava konkreetsusega, samuti on üheselt arusaadav hageja tahteavaldus käsunduslepingu sõlmimiseks. Puudub vaidlus, et kostja on nimetatud kirja kätte saanud, kuna ta on sellele 28.10.2011 vastanud ekirjaga, edastades volikirja blanketi, et hageja sinna oma andmed sisestaks ja allkirjastatult

kostjale tagastaks. Kostja poolt hagejale volikirja blanketi edastamine viitab üheselt kostja nõusolekule käsunduslepingu sõlmimiseks, kuna vastasel juhul puuduks vajadus volituse olemasoluks. Kohus asus seisukohale, et pooled saavutasid kokkuleppe, et kostja on hageja volitatud esindaja tsiviilasja nr 2-11-44006 menetluses. Antud seisukohta kinnitab eelkõige asjaolu, et kostja on edastanud hagejale volikirja blanketi, mis on hageja poolt täidetud ja allkirjastatult kostjale tagasi saadetud. Nähtuvalt 04.11.2011 e-kirja andmetest on see edastatud kostja e-posti aadressile XXXXXXXXX, s.o samale aadressile, millele on edastatud ka kõik teised kirjad ja millelt kostja on hagejale korduvalt vastanud. Antud e-kiri ei ole ka eriliselt suuremahuline, mis võiks takistada selle elektrooniliselt edastamist. Kohtu arvates puudub põhjus kahelda, et kõnealune e-kiri hageja töötaja poolt välja saadeti, see jõudis kostja postkasti ja kostjal oli võimalus sellega tutvuda. Kostja nõustumust lepingu sõlmimisega tõendab ka kostja tegutsemine pärast seda, kui selgus, et hageja suhtes on tehtud tagaseljaotsus. Harju Maakohtu teatest nähtub, et 22.11.2011 kohtusse saabunud menetlusdokument on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud. Hageja nimel menetlusdokumente allkirjastades väljendas kostja oma teoga nõustumust esindada hagejat tsiviilasjas nr 2-11-44006. Seetõttu esineb alus asuda seisukohale, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline käsundusleping kostja poolt õigusteenuse osutamiseks. Hageja 27.10.2011 e-kirjast nähtuvalt on hageja töötaja kinnitanud, et kostjale tasutakse kulude katteks. Tulenevalt VÕS § 627 lg-test 1 ja 2 võib käsundusleping olla sõlmitud ka selliselt, et konkreetne tasu ei ole lepingus kindlaks määratud, kuid olukorras, kus tasu maksmist tuleb eeldada, maksab käsundiandja käsundisaajale mõistliku tasu. Hageja ja kostja vahel suulise lepingu sõlmimist ei välista asjaolu, et kostja oli varasemalt hageja töötajaga koostööd tehes sõlminud kirjaliku käsunduslepingu õigusteenuse osutamiseks. Lepingupoolte käitumine võib iga konkreetse tehingu puhul olla erinev. Kostja kohustus hageja lepingulise esindajana seisnes hageja menetlusdokumendi tähtaegselt kohtusse esitamises. VÕS 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viitamine. Poolte e-kirjavahetusest nähtuvalt oli hageja kostjale nimetanud dokumendi esitamise tähtaja andnud ja 04.11.2011 e-kirjas rõhutanud, et kõnealusel kuupäeval tuleb menetlusdokument kohtule edastada. Juristina pidi kostja aru saama kohtu määratud tähtaegade järgimise olulisusest ja jälgima hageja nimetatud tähtaegu. Kostja rikkus lepingulist kohustust kohtudokumendi tähtaegselt esitamiseks, kuigi ta oli tähtaja lõppemise kuupäevast teadlik. Kostja esitas hageja menetlusdokumendi kohtule alles 22.11.2011, mistõttu on kostja VÕS § 100 mõttes talle võlasuhtest tulenevat kohustust rikkunud. Leidis tuvastamist, et kostja on talle lepingust tulenevat kohustust rikkunud ja ei esine mõnda rikkumist vabandavat asjaolu, mistõttu on hagejal alus õiguskaitsevahendina nõuda kahju hüvitamist. Hageja taotleb kostjalt välja mõista 29 965,67 eurot, mis koosneb 28 412,25 euro ulatuses hagejalt tsiviilasjas nr 2-11-44006 tagaseljaotsusega välja mõistetud summast ja 1553,42 eurot ulatuses kohtuotsuse täitmisega seotud kohtutäituri tasust täitemenetluses. Hagejalt mõisteti välja 29 965,67 eurot tagaseljaotsusega, milles on hagejale selgitatud, et 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest on võimalik esitada kaja (menetluse taastamise avaldus). Hageja ei kasutanud võimalust menetluse taastamiseks. Nähtuvalt täitmisteatest edastati see võlgnikule 18.11.2011 ja selgitati võimalust sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks. Hageja nimetatud võimalust ei kasutanud ja täitis vabatahtlikult täitemenetluses esitatud nõude. Kohus leidis, et hageja ei ole võtnud kasutusele meetmeid vaidlustamaks otsust, millega temalt kõnealused summad välja mõisteti. Ka olukorras, kus menetlus oleks taastatud või sundtäitmine peatatud, puudub alus veendumuseks, et hagejalt oleks vastavad summad jäetud välja mõistmata. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-161-10, p 11 kohaselt VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju

on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kui antud juhul mõelda ära kostja käitumine, s.o hagiavaldusele vastuse esitamisega hilinemine, siis ei esine alust asuda seisukohale, et hagejalt oleks jäänud vastavad summad välja mõistmata, kuna see oleks võinud toimuda ka pärast hageja sisuliste seisukohtade esitamist. Seega puudub VÕS § 127 lg 4 kohaselt alus kostjalt hageja kasuks tagaseljaotsusega väljamõistetud 28 412,25 euro hüvitamiseks, kuna hagejalt võlgnevuse väljamõistmine ei olnud põhjustatud kostja käitumisest. Seoses täitemenetluses tasutud 1553,42 euro ulatuses hagejal kahju tekitamisega leidis kohus, et kostjale ei ole etteheidetav asjaolu, et tsiviilasi nr 2-11-44006 lahendati hageja kahjuks, küll aga põhjustas kostja käitumine tsiviilasja lahendamise tagaseljaotsusega. Olukorras, kus kostja tegu, s.o hagiavalduse vastuse esitamisega hilinemine ära mõelda, langeks ära ka tagaseljaotsuse tegemine. Antud juhul pöördus OÜ Erich Ehitus kohtutäituri poole kohaselt pärast tagaseljaotsuse kuulutamist, 18.11.2011. Seega ei olnud hagejal võimalik oma käitumisega vältida täitemenetluse algatamist. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest nähtuvalt on täitemenetluse algatamise tasu 19,16 eurot ja kohtutäituri põhitasu 3 068,52 eurot. Kuna hageja tasus võlgnevuse vabatahtliku täitmistähtaja jooksul, tasus ta kohtutäituri põhitasust üksnes poole, s.o 1534,26 eurot, tasudes kokku 1553,42 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagaseljaotsuse tegemisest põhjustatud täitemenetluse kulud 1553,42 eurot. T A apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega mõisteti kostjalt välja 1553,42 eurot hageja kasuks ja jäeti menetluskuludest 5,15% kostja kanda ning teha uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud täielikult hageja kanda. Maakohus on rikkunud materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme. Kohus on ebaõigesti leidnud, nagu oleks poolte vahel sõlmitud käsundusleping, jättes tähelepanuta asjaolu, et O. I (kellel puudus volitus hageja nimel käsunduslepingu sõlmimiseks) küll viitas käsunduslepingu sõlmimise võimalusele, kuid käsunduslepingu sõlmimiseni pooled esitatud tõenditest nähtuvalt ei jõudnud. Kohus märkis, et kostja poolt hagejale volikirja blanketi edastamine viitab üheselt kostja nõusolekule käsunduslepingu sõlmimiseks, samas ei viita see, et pooled saavutasid kokkuleppe kõigis olulistes käsunduslepingu tingimustes ja sõlmisid käsunduslepingu. Volikirja blanketi edastamine viitab vaid sellele, et kostja oli põhimõtteliselt valmis hagejaga käsunduslepingut sõlmima, juhul kui pooled oleks saavutatud kokkulepe olulistes käsunduslepingu tingimustes. Kohtu hinnangul viitab käsunduslepingu sõlmimisele ka hageja esindaja 04.11.2011 kostjale väidetavalt edastatud e-kiri pealkirjaga „Pane siis täna hagi teele..”. Kohus on jätnud tähelepanuta, et selle e-kirja sai kostja tegelikkuses kätte alles 21.11.2011. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta, et 04.11.2011 ei andnud kostja hinnangut hageja viimasele menetlusdokumendi projektile, vaid 03.11.2011 esitatud ühele tekstilõigule, mis algas sõnadega „Ülaltoodud lähtudes leiame...”. Et käsunduslepingut ei ole sõlmitud, nähtub asjaolust, et kostjale ei ole VÕS § 9 lg 1 kohaselt esitatud hageja pakkumust käsunduslepingu sõlmimiseks. Pooled ei ole kokku leppinud käsundi täitmise tingimustes, poolte õigustes/kohustustes ega käsundi eest makstavas tasus, seega VÕS § 9 lg 3 ja § 619 kohaselt ei saa lugeda käsunduslepingut sõlmituks. Kostja kinnitas 06.09.2012 vande all, et talle ei ole hageja poolt esitatud pakkumust käsunduslepingu sõlmimiseks ja kostja ei ole hagejaga kokku leppinud käsundi täitmises tsiviilasjas 2-11-44006. Nii kostja kui tunnistaja O. Israel kinnitasid 06.09.2012

kohtuistungil, et varasemalt osutas kostja õigusabi vaid juhul, kui eelnevalt oli sõlmitud kirjalik käsundusleping. Tunnistaja O. Israel selgitas 06.09.2012 kohtuistungil, et käsunduslepingut poolte vahel ei sõlmitud, tunnistaja vaid eeldas, et hiljem jõutakse käsunduslepingu sõlmimiseni. Tegelikkuses ei jõutud käsunduslepingu tingimusi kostjaga läbi rääkida. Asudes ebaõigele seisukohale, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping, ei ole kohus põhjendanud ega andnud hinnangut kostja väitele, et O. I koostatud hagi vastuses oli hageja esindajaks märgitud Õigusbüroo OÜ Eurohelp, mitte kostja. Samuti nähtub hageja juhatuse liikme allkirjastatud volikirjast, et hagejat volitatakse esindama OÜ Eurohelp, mille juhataja on kostja. Eeltoodu kinnitab, et hageja ja kostja vahel ei ole käsunduslepingut sõlmitud, sest hageja on enda esindajaks pidanud OÜ-d Eurohelp. Kohus on asunud väärale seisukohale, et käsunduslepingu sõlmimist tõendab ka kostja tegutsemine peale seda, kui hageja suhtes oli tehtud tagaseljaotsus. Kohus ei ole andnud hinnangut kostja väitele, et kostja esitas 22.11.2011 OÜ Nanocon nimel hagi vastuse kohtusse alles peale O. I 21.11.2011 e-kirja saamist, millega kostja sai esimest korda kätte nii OÜ Nanocon volikirja kui hageja koostatud hagi vastuse. Selgituse, et tehniliste viperuste tõttu ei olnud võimalik hagi vastust varem esitada, lisas kostja põhjusel, et O. I selgitas 21.11.2011, et tegelikult oli hagi vastuse esitamise tähtaeg 08.11.2011 ning kostja/O. I soovis kohtule esitada põhjenduse, miks vastust varem ei esitatud, et välistada tagaseljaotsuse tegemist. Kostja esitas hagi vastuse kohtule O. I palvele vastu tulles, vaatamata käsunduslepingu puudumisele, et välistada tagaseljaotsuse tegemist ja abistada heast tahtest oma kauaaegset tuttavat. Kuna poolte vahel ei ole käsunduslepingut sõlmitud, ei ole kostja rikkunud oma lepingulisi kohustusi hageja ees, nagu kohus on ebaõigesti leidnud. Kohus on asunud väärale seisukohale, et kostja pidi kätte saama O. I väidetava 04.11.2011 e-kirja, kuna see on edastatud samal kostja aadressil, millele on edastatud ka teised kirjad ja millelt kostja on O. I korduvalt vastanud. Ekslik on kohtu seisukoht, et 04.11.2011 e-kiri ei olnud eriliselt mahukas. O. I on kohtuistungil kinnitanud, et 04.11.2011 e-kiri oli mahukas, sest sisaldas rohkelt manuseid. Faili suur maht on ilmselt ka põhjuseks, miks 04.11.2011 e-kiri kostjani ei jõudnud (eeldusel, et O. I saatis kostjale 04.11.2011 e-kirja, millist asjaolu ei ole hageja tõendanud). Hageja ei ole esitanud tõendeid, et O. I 04.11.2011 ekiri oleks jõudnud kostjani ja kostjal oleks olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-123-07 kohaselt ei saa lugeda tõendatuks, et kostja sai 04.11.2011 e-kirja kätte. Kostja sai 04.11.2011 e-kirja kätte alles 21.11.2011, kui O. Ioli selle samal päeval kostjale edastanud. 04.11.2011 e-kirjas palus O. Israel kostjal teada anda kui hagi on kohtule saadetud. Et kostjalt kinnitust 04.11.2011 e-kirja kättesaamise ega kohtule edastamise kohta ei saadetud, viitab samuti asjaolule, et 04.11.2011 kostja eelviidatud e-kirja tegelikkuses kätte ei saanud. Kostja sai O. I väidetava 04.11.2011 e-kirja ja volikirja kätte alles 21.11.2011, mistõttu ei olnud kostjal võimalik tsiviilasjas nr 2-11-44006 menetlusdokumente kohtule enne 21.11.2011 esitada. Eeltoodut on kinnitanud kostja vande all ja vastupidist kinnitavat tõendit ei ole esitatud. Kostja 04.11.2011 O. I saadetud e-kiri, sisuga „ma arvan, et on broo”, oli vastuseks O. I 03.11.2011 e-kirjale pealkirjaga „TOM kiire pilk peale”, milles O. I palus kostja hinnangut samas e-kirjas toodud taotluse sisule, mis nähtub mh e-kirja pealkirjast. O. I väidetav 04.11.2011 e-kiri, mille kostja sai kätte O. I 21.11.2011 e-kirjaga, kannab pealkirja „Pane siis täna hagi teele...” Ka 22.11.2011 e-kirjas O. I kinnitas kostja, et ta on kätte saanud vaid O. I03.11.2011 e-kirja pealkirjaga „TOM kiire pilk peale”. Tunnistaja O. I on ekslikult pidanud kostja 04.11.2011 e-kirja (vastus O. I03.11.2011 päringule) vastuseks oma väidetavalt 04.11.2011 saadetud e-kirjale, milline eksimus kinnitab hageja enda vastutust talle väidetavalt tekkinud kahju eest. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja O. I ega hagejale saatnud kinnitust, et hagi vastus koos lisadega on kohtule saadetud.

Kostjal ei olnud sellist kinnitust võimalik saata, kuna kostja sai hageja volikirja ja O. I koostatud hagi vastuse kätte alles 21.11.2011. Tunnistaja O. I kinnitas, et saatis vastuse projekti eelnevalt tutvumiseks ka hageja juhatuse liikmele Norman Lõuk ́ile, kes esitatud volikirjast nähtuvalt omas digiallkirja võimalust ja hagejal oli menetlustähtaja järgimiseks võimalik vastus tähtaegselt ise kohtule saata, mida hageja teinud ei ole. Hagejal oli võimalik esitada vastus kohtule ka ilma hageja esindaja allkirjata, millisel juhul oleks kohus andnud hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja allkirjastatud vastuse oleks saanud esitada hiljem. Ka seda ei ole hageja teinud. Hageja ei olnud kostjale edastanud ka hagimaterjale (sh hagi menetlusse võtmise määrust), mistõttu ei omanud kostja infot hagile vastamise tähtaja kohta. Olukorras, kus hageja ei olnud hiljemalt 08.11.2011 saanud kostjalt kinnitust, et kostja on hagi vastuse kohtule saatnud, oleks hageja pidanud enne hagile vastamise tähtaja saabumist ise kontrollima, kas kostja on vastava e-kirja kätte saadud ja hagi vastuse kohtule edastanud. Vajadusel edastades ise hagi vastuse tähtaegselt kohtule, midagi hageja ei ole teinud. Hageja on jätnud tegemata toimingu (enda koostatud hagi vastuse kohtule edastamine), mis oleks väidetava kahju tekkimise välistanud (eeldades, et hagile vastuse esitamine oleks välistanud hagi rahuldamise, millist tõendit ei ole hageja kohtule esitanud), mistõttu tuleb VÕS § 139, § 140 ja Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-6-08 (p 14) kohaselt kahjuhüvitise summat vähendada nullini. Vastuses hagile on hageja tunnistanud OÜ Erich Ehitus nõuet (tasudes 4152,48 eurot enne hagile vastamise tähtaja saabumist), mistõttu ei ole hagile tähtaegselt vastamata jätmine hagejale kahju tekitanud. Kuna hageja on nõuet tunnistanud, oleks hagejal olnud võimalik vältida ka täitemenetluse kulusid, tasudes nõude koheselt peale hagi esitamist. Arvestades eelnevat, ei ole põhjendatud kostjalt ka 1553,42 euro väljamõistmine. Menetluskulude jaotuse osas on kohus jätnud tähelepanuta, et hageja algne nõue oli 31 499,33 eurot. Rahuldades hagi summas 1 553,42 eurot, kujuneks kostja menetluskulude osa suuruseks 4,9%, mitte 5,15% (1553,42*100/31 499,33). Kuna hagi tuleks jätta täies ulatuses rahuldamata, peaksid menetluskulud jääma täies ulatuses hageja kanda. Vastustaja seisukoht Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. OÜ Nanocon apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud 94,85% ulatuses hageja kanda ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus on rikkunud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet (TsMS § 436 lg 1) ning kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8). Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et OÜ-lt Nanocon põhivõla, viiviste ja menetluskulude väljamõistmine tsiviilasjas nr 2-11-44006 ei olnud põhjustatud kostja käitumisest. Maakohus on eksinud kostja tegevuse(-tuse) ja hagejale tekkinud kahju vahelise põhjusliku seose hindamisel ja kohaldanud valesti VÕS § 127 lg-t 4. Kohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et kostja tegevuse(-tuse) ja hageja kahju vahel puudub põhjuslik seos. Kohus on tuginenud järelduse tegemisel üksnes oletusele, et ka hagile tähtaegselt vastates võinuks tsiviilasi nr 2-11-44006 laheneda OÜ Nanocon kahjuks. Kahju tekitati tegevusetusega, milleks on hagile tähtaegselt vastamata jätmine, mille tulemiks on tagaseljaotsus. Rakendades asendusmeetodit ja asendades kostja õigusvastase teo õiguspärasega, saame, et õiguspäraselt käitudes oleks tagajärg jäänud ilmnemata, hagile tähtaegselt vastates ei oleks hagi tagaseljaotsusega rahuldatud. Kuna hagi rahuldati

tagaseljaotsusega, mis on jõustunud ja mille vaidlustamiseks (kaja esitamiseks ja rahuldamiseks) objektiivset alust ei esinenud, ei ole võimalik kindlaks teha, kuidas oleks tsiviilasi lahenenud, kui kostja vastus oleks kohtule esitatud tähtaegselt. Maakohus kohaldas põhjusliku seose tuvastamisel conditio sine qua non põhimõtet, märkides, et kui antud juhul mõelda ära kostja käitumine, s.o hagiavalduse vastusega hilinemine, siis ei esine alust asuda seisukohale, et hagejalt oleks jäänud vastavad summad välja mõistmata, kuna see oleks võinud toimuda ka pärast hageja sisuliste seisukohtade esitamist. Kohus on tuginenud oletusele, et ka hagile tähtaegselt vastates oleks hagi täies ulatuses rahuldatud. Tsiviilkohtumenetluse olemus ei võimalda teha maakohtu poolseid oletusi. Reaalselt rahuldati hagi tagaseljaotsusega üksnes seetõttu, et T. A kostja esindajana jättis hagile tähtaegselt vastamata. T. A käitumise kausaalne tagajärg on tagaseljaotsus, millega OÜ-lt Nanocon mõisteti OÜ Erich Ehitus kasuks välja 22 099 eurot, viivised ja menetluskulud. Põhjusliku seose olemasolu tuvastamiseks ei pea ega saagi veenduda, et olukorras, kus hagile oleks tähtaegselt vastatud, menetlus oleks taastatud või sundtäitmine peatatud, oleks vastavad summad jäänud välja mõistmata. Tegemist oleks apellatsioonimenetluse läbiviimisega jõustunud kohtulahendi suhtes. Jõustunud kohtulahend on TsMS § 457 lg-st 1 tulenevalt menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel. Seega on põhjendamatu maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole kostjale etteheidetav asjaolu, et tsiviilasi nr 2-11-44006 lahendati hageja kahjuks, küll aga põhjustas kostja käitumine tsiviilasja lahendamise tagaseljaotsusega. Selliselt ei ole võimalik eristada hagile vastamata jätmise tagajärgi. Tsiviilasi lahendati hageja kahjuks tagaseljaotsusega ja põhjus selleks oli kostja hagile vastamata jätmine ehk käsunduslepingust tuleneva kohustuse rikkumine. Seetõttu on kostjale etteheidetav nii asjaolu, et tsiviilasi lahendati tagaseljaotsusega kui ka see, et tsiviilasi lahendati hageja kahjuks. Kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel esineb põhjuslik seos ka maakohtu viidatud Riigikohtu lahendis esitatud seisukohti arvestades. Kostja, kes jääb ilma menetlusosalise positsioonist ja võimalusest läbida tsiviilkohtumenetlus, väärib seaduse kaitset maksimaalses võimalikus ulatuses. OÜ Nanocon jäi kostja tõttu ilma võimalusest esitada enda kaitseks tõendeid ja taotlusi, sõlmida hagejaga kompromiss või koguni kohtuvaidlus võita. Maakohtu etteheited menetluse taastamise avalduse (kaja) esitamata jätmise kohta on ainetud. TsMS § 407 võimaldab hagile vastamata jätmise korral teha tagaseljaotsuse ja TsMS § 415 lg 1 sätestab kaja esitamiseks väga selged eeldused. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Antud juhul menetluse taastamiseks mõjuvat põhjust ega TsMS § 415 lg 1 p-des 1-3 nimetatud aluseid ei esinenud. Tagaseljaotsuse tegemise aluseks olnud tegevusetus oli tingitud kostjast. Maakohus ei selgitanud, missugust asjaolu pidas kohus mõjuvaks põhjuseks, millele hageja on jätnud tuginemata. Jääb arusaamatuks, miks pidanuks hageja suurendama juba tekkinud kahju ja alustama vaidlust menetluse taastamise üle hoolimata sellekohase õigusliku aluse puudumisest. Samasse kategooriasse jääb maakohtu etteheide sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamata jätmise osas. Väitmaks, et hageja ei ole võtnud kasutusele meetmeid vaidlustamaks otsust, millega temalt kõnealused summad välja mõisteti, peavad need meetmed olema reaalsed ja rakendatavad, mitte illusoorsed. Vaidlustatud kohtuotsuses on arvutusviga, maakohus rahuldas hagi 5,18% ulatuses hageja nõudest, mitte 5,15% ulatuses. Sellest lähtuvalt on ebaõigesti määratud menetluskulude jaotuse proportsioon. Vastustaja seisukoht

Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 29.10.2012 otsus kuulub tühistamisele. Asjas on võimalik teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Ülaltoodu alusel leidis maakohus leidis põhjendatult, et esitatud tõenditest nähtuvalt on poolte vahel sõlmitud käsundusleping. Käsunduslepingu sõlmimist tõendavad asjas esitatud tõendid. Nii on hageja töötaja O. I edastanud kostjale 27.10.2011 e-kirja, milles viitab poolte varasemale vestlusele kohtus esindamisest, kostjale volituse andmisest, kulude katteks tasu saamisest ja koostatava dokumendi esitamise tähtajast. Seega on hageja teavitanud kostjat käsundi asjaoludest ja tingimustest piisava konkreetsusega, samuti on üheselt arusaadav hageja tahteavaldus käsunduslepingu sõlmimiseks. Puudub vaidlus poolte vahel, et kostja on nimetatud kirja kätte saanud, kuna ta on sellele 28.10.2011 vastanud ekirjaga, edastades volikirja blanketi, et hageja sinna oma andmed sisestaks ja allkirjastatult kostjale tagastaks. Kostja poolt hagejale volikirja blanketi edastamine viitab üheselt kostja nõusolekule käsunduslepingu sõlmimiseks, kuna vastasel juhul puuduks vajadus volituse olemasoluks. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt pooled saavutasid kokkuleppe, et kostja on hageja volitatud esindaja tsiviilasja nr 2-11-44006 menetluses ning edastab maakohtule kostja esindajana allkirjastatult hageja enda poolt koostatud vastuse hagile. Kostja asus ka käsundit täitma. Vaidlus puudub poolte vahel ka selles, et hageja töötaja O. Iedastas kostjale 03.11.2011 e-kirja, milles palus kostja arvamust e-kirjas kirjeldatud taotlusele. E-kirja teemaks oli märgitud – „TOM kiire pilk peale“ (t.l.44). Kostja vastas samale e-kirjale 04.11.2011, nagu e-kirja päisest nähtub, lausega – „ma arvan, et on broo“ (t.l.44). Kolleegium leiab, et põhjendatud on kostja seisukoht, mille kohaselt oli tema 04.11.2011 e-kiri vastuseks hageja 03.11.2011 e-kirjale, kuna see nähtub otseselt ekirjavahetusest endast ja ka kostja poolt vande all antud seletusest (t.l.131). Hageja poolt esiletoodud asjaolude kohaselt edastas ta 04.11.2011 kostjale e-kirja, kus teemaks oli märgitud: „Pane siis täna hagi teele“ (t.l.23). Nimetatud e-kirja lisaks oli hagi, mis vajas kostja poolt digiallkirjastamist ja maakohtusse saatmist. E-kirja saatmist on tunnistaja O. I ka tunnistajana ülekuulamisel kinnitanud (t.l. 132 pöördel). Kostja on eitanud nimetatud e-kirja saamist juba kohtueelselt. Hageja töötaja saatis 21.11.2011 kostjale e-kirja (04.11.2011 e-kirja kordusena, kus teemana märgitud – „Pane siis täna hagi teele“), milles sisaldus järelpärimine – „kas said selle vastuse ära saadetud, on mingit kohtupoolset teavitust“ (t.l.97). Kostja vastas sellele meilile 22.11.2011 e-kirjaga (04.11.2011 e-kirja kordusena, kus teemaks – „Tom, kiire pilk peale“), milles kinnitas, et seesama e-kiri on viimane, mille ta kätte sai ja edasi: „Huvitav, et seda 4.11.2011 meili ei leia. Imestasin ka, et kas saatsid siis ise välja?“. Nimetatud asjaolu on kostja kinnitanud ka vande all ütlusi andes, et tema meilboksi ei ole hageja poolt nimetatud e-kiri jõudnud ning seetõttu polnud tal võimalik seda allkirjastada ja maakohtule edastada (t.l. 131). Kolleegium leiab, et ülalnimetatud tõenditest ei nähtu, et hageja töötaja O. Israeli poolt 04.11.2011 e-kiri pealkirjaga – „pane siis täna hagi teele“ oleks jõudnud kostja meilboksi, isegi mitte e-kirja jõudmist kostja serverisse. Ülaltoodu alusel leiab kolleegium, et hageja ei ole tõendanud, et on kostjale andnud õigeaegselt üle käsundi täitmiseks vajalikud dokumendid, mistõttu ei olnud kostjal võimalik käsundit täita. Ülaltoodu alusel hagi rahuldamisele ei kuulu.

Peale selle leiab kolleegium, et hagi ei kuuluks rahuldamisele ka juhul, kui kostja oleks jätnud käsundi süüliselt täitmata, kuna hageja pole tõendanud kahju suurust ega põhjuslikku seost kahju tekkimise ja kostja käitumise vahel. Selles osas on maakohtu otsus põhjendatud ning kolleegium nõustub sellega. Hageja on hagiavalduses leidnud, et kahju tekkis maakohtu poolt 18.11.2011 tehtud tagaseljaotsuse faktiga, millega mõisteti hagejalt välja põhivõlg 22 099,00 eurot ja viivised sõltumata isegi sellest, et hageja oligi võlgu ja hagi oleks sellel põhjusel nagunii rahuldatud. Selline hageja seisukoht ei ole millegagi põhjendatud. Maakohus leidis õigesti, et hageja ei ole võtnud kasutusele meetmeid vaidlustamaks tagaseljaotsust, millega temalt kõnealused summad välja mõisteti. Ka olukorras, kus menetlus oleks taastatud või sundtäitmine peatatud, puudub alus veendumuseks, et hagejalt oleks vastavad summad jäetud välja mõistmata. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-161-10, p 11 kohaselt VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kui antud juhul, kui kostja oleks hagiavaldusele vastuse esitamisega hilinenud, siis ei tulene sellest, et hagejalt oleks jäänud vastavad summad välja mõistmata, kuna see oleks võinud toimuda ka pärast hageja sisuliste seisukohtade esitamist. Seega puudub VÕS § 127 lg 4 kohaselt alus kostjalt hageja kasuks tagaseljaotsusega väljamõistetud 28 412,25 euro hüvitamiseks. Ülaltoodu alusel tuleb jätta hagi rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Hageja apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu. Menetluskulud Nii esimese astme kui ka apellatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 hageja OÜ Nanocon kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.