Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruaril 2013.a. Tallinnas kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number
2-10-4036
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi EI vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind Menetlusosalised ja nende
63 911,65 eurot Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn), esindaja Janek A ( XXX); Kostja: EI(isikukood XXX, elukoht XXX).
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg 30.01.2013.a Kohtuistungil osalesid
Hageja volitatud esindaja Janek A Kostja EI
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse nõue ja asjaolud 10.01.2007.a. sõlmiti AS SEB Pank (endise ärinimega AS SEB Eesti Ühispank) ja OÜ B vahel laenuleping nr. XXXXXXXXXX, summas 6 073 060 krooni, intressiga Panga Eesti krooni laenude baasintress + 2,5% aastas, lõpliku tagastamise tähtajaga 10.01.2008.a. Intresside tasumine pidi toimuma vastavalt laenulepingule iga kuu 10. kuupäeval. Vastavalt laenulepingule kohustus
laenusaaja tagastama laenu hiljemalt laenutähtpäeval või lepingus nimetatud kinnistute (XXX XXX, XXX,XXX ja XXX) võõrandamise korral vähemalt 980 krooni iga võõrandatava kinnistu ruutmeetri kohta. 06.06.2007.a. poolte vahel sõlmitud lisakokkuleppega nr. 1 lepiti kokku laenusumma suurendamine 11 997 900 krooni võrra 18 070 960 kroonini, intressimääraks Panga Eesti krooni laenude baasintress + 2 % aastas ning laenutähtpäevaks 01.11.2008.a. Võlgnevuse tõttu ütles AS SEB Pank 19.09.2008.a. laenulepingu erakorraliselt üles nõudes kogu võlgnevuse tasumist hiljemalt 27.09.2008.a. 21.01.2010 seisuga on laenulepingust nr. XXXXXXXXXX tulenev võlgnevus kokku 19 055 479,15 krooni, millest laenu põhiosa võlgnevus moodustab 14 707 124,21 krooni, intressivõlgnevus 558 086,18 krooni ja viivisvõlgnevus 3 790 268,76 krooni. 06.06.2007.a. sõlmiti AS SEB Pank ja EI vahel käendusleping, millega vastavalt käenduslepingu punktidele 3, 4 ja 5 käendaja tagas solidaarselt võlgnikuga panga nõuded laenusaaja vastu, mis tulenevad AS SEB Pank ja OÜ B vahel sõlmitud laenulepingust nr. XXXXXXXXXX. Käendusega tagati nii põhinõuded kui kõrvalnõuded, sealhulgas nõuetega seotud intressid, viivised, trahvid ja võla sissenõudmise kulud 1 000 000 krooni ulatuses. 19.09.2008.a. esitas AS SEB Pank käendajale teate laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta. 05.01.2010.a. esitas AS SEB Pank käendajale nõuded võlgnevuse tasumiseks. Käendaja võlgnevust ei tasunud ega ole seda teinud seniajani. Hageja palub hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt 1 000 000 krooni ehk 63 911,65 eurot ja menetluskulud jätta kostja kanda. Tõendid: laenuleping nr. XXXXXXXXXX ja selle lisa nr. 01, teade laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta, laenu maksete aruanne, käendusleping, teade käendajale laenulepingu erakorralise ülesültemise kohta, nõuded võlgnevuse tasumise kohta Kostja vastuväited Kostja sisulist vastus hagi osas esitanud ei ole. Suvel 2007.a kirjutas kostja pangale, et soovib käenduslepingu lõpetamist. Pank nimetatud taotlusele reageerinud ei ole. Miljonist kroonist kostja midagi tagasi maksnud ei ole. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esile toodud asjaoludega ja uurinud esitatud tõendeid, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud hagiavaldus kuulub rahuldamisele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 399 lg 1 kohaselt laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi; 3) laenusaaja rikub kohustust kasutada laenu üksnes teatud kindlal eesmärgil. VÕS § 401 sätestab, et kui laenuks antakse raha laenuandja majanduskutsetegevuses ja sellelt krediidilt tuleb maksta intressi, siis on tegemist krediidilepinguga, millele kohalduvad laenulepingu sätted. Krediidilepingu lõppedes on laenu andjal /krediidiandjal õigus nõuda laenu tagastamist ja intresside maksmist kuni lepingu lõppemiseni. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest, VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet 2 (3)
põhivõlgniku vastu rahuldada, lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 65 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda solidaarvõlgniku puhul kohustuse täitmist igalt solidaarvõlgnikult koos või eraldi ja seda kas täis ulatuses või ka osaliselt. VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lg 1 p 4 järgi lepingu üles öelda. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. 10.01.2007.a. sõlmiti AS SEB Pank (endise ärinimega AS SEB Eesti Ühispank) ja OÜ B vahel laenuleping nr. XXXXXXXXXX, summas 6 073 060 krooni, intressiga Panga Eesti krooni laenude baasintress + 2,5% aastas, lõpliku tagastamise tähtajaga 10.01.2008.a (tõend: laenuleping koos lisaga 1). Lepingu järgi pidi intresside tasumine toimuma vastavalt laenulepingule iga kuu 10. kuupäeval. Laenulepinguga kohustus laenusaaja tagastama laenu hiljemalt laenutähtpäeval või lepingus nimetatud kinnistute ( XXX-XXX) võõrandamise korral vähemalt 980 krooni iga võõrandatava kinnistu ruutmeetri kohta. 06.06.2007.a. poolte vahel sõlmitud lisakokkuleppega nr. 1 lepiti kokku laenusumma suurendamine 11 997 900 krooni võrra 18 070 960 kroonini, intressimääraks Panga Eesti krooni laenude baasintress + 2 % aastas ning laenutähtpäevaks 01.11.2008.a. Laenusaaja rikkus lepingut ning võlgnevuse tõttu ütles AS SEB Pank 19.09.2008.a. laenulepingu erakorraliselt üles nõudes kogu võlgnevuse tasumist hiljemalt 27.09.2008.a. 21.01.2010 seisuga on laenulepingust nr. XXXXXXXXXX tulenev võlgnevus kokku 19 055 479,15 krooni, millest laenu põhiosa võlgnevus moodustab 14 707 124,21 krooni, intressivõlgnevus 558 086,18 krooni ja viivisvõlgnevus 3 790 268,76 krooni. Nende asjaolude üle vaidlus puudus. Kuna vaidlus puudu nende asjaolude üle, ei pea kohus andma hinnangut nende asjaolude kohta esitatud tõenditele (leping koos graafikuga, ülesütlemise avaldus). Ülaltoodud vaidlustamata asjaolusid hinnates leiab kohus, et hageja ja OÜ B vahel oli sõlmitud laenu -ehk krediidileping VÕS § 396 lg 1, § 397 lg 1 ja § 401 tähenduses, kuna laenuks anti raha panga majanduskutsetegevuses intressi tasumise kohustusega ning mis on üles öeldud VÕS § 101 lg 1 p 4 järgi seoses võlgniku poolt kohustuse rikkumisega. Vaidlus puudus ka selles, et 06.06.2007.a. sõlmisid AS SEB Pank ja EI käenduslepingu, mille punktidele 3, 4 ja 5 järgi tagas käendaja E. I solidaarselt põhivõlgnikuga panga nõudeid laenusaaja ehk põhivõlgniku vastu, mis tulenesid AS SEB Pank ja OÜ B vahel sõlmitud laenulepingust nr. XXXXXXXXXX. Lepingust nähtuvalt tagas kostja antud käendus nii põhinõuded kui kõrvalnõuded, sealhulgas intresside, viivise, trahvide ja võla sissenõudmise kulude nõudeid 1 000 000 krooni ulatuses. Seega on hageja ja kostja vahel sõlmitud põhivõlgniku kohustuste täitmise tagamiseks kostjaga käendusleping piiratud summas 1 000 000 kr. Kostja väitis, et ta soovis pangaga lepingut lõpetada, kuid märkis, et ta ei saanud ka selles osas pangalt mingit seisukohta. Seega ei ole tõendeid, mis kinnitaksid käenduslepingu lõpetamist käendaja poolt ning käenduse lõppemist poolte kokkuleppel. Eeltoodu alusel on käendusleping pooltele, sh kostjale VÕS § 76 lg 1 järgi siduv ja täitmiseks kohustuslik. Vaidlus puudus selles, et 19.09.2008.a. esitas AS SEB Pank käendajale teate laenulepingu 3 (3)
erakorralise ülesütlemise kohta ja et 05.01.2010.a. esitas AS SEB Pank käendajale nõuded võlgnevuse tasumiseks. Seega on võlasusaldaja nõudnud enne kohtusse pöördumist käendajalt lepingu täitmist. Vaidlus puudus selles, et kostja käendajana ei ole hagetavat võlgnevust tasunud ega ole seda teinud seniajani. Seega rikub käendaja käenduslepingust tulenevat põhivõlgniku kohustuse täitmise tagamise kohustust VÕS § 100 (kohustuse täitmata jätmine on kohususe rikkumine) tähenduses. Kuna vaidlust ei ole selles, et võlgnik ega käendaja pole võlga tasunud, laenuleping on üles öeldud ja lõppenud, siis on hagejal kui võlausaldajal õigus nõuda kostjalt kui käendajalt VÕS § 76 lg 1, 101 lg 1 p1, 108 lg 1 ja 142 lg 1, § 145 lg 1, 2 ja VÕS § 65 lg 1 ning § 396 lg 1, § 399 lg 1, § 401 lg 1 järgi käenduslepinguga piiratud ulatuses põhivõlgniku kohustuse täitmist ehk 1 000 000 kr tasumist. Eeltoodu alusel on hagi tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 63911,65 eurot. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagiavalduse jäävad menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 123, § 122 lg 1 ja 2 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Käesoleval juhul on hagihinnaks 63 911,65 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik
4 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.