Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja suhtes toimub täitemenetlus. Harju Maakohus tegi 22.03.2011 otsuse tsiviilasjas nr 2-10-13354, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 85 050,15 eurot. 09.09.2011 määrusega, millega kohus määras kindlaks menetluskulud, tasaarvestas kohus menetluskulud ning lõplikuks summaks, mille hageja peaks kostjale menetluskuluna maksma, määras kohus 3732,94 eurot. 10.11.2011 algatas kohtutäitur Arvi Pink kostja avalduse alusel täitemenetluse. Hageja sai täitemenetlusest teada pangakonto arestimisejärgselt 17.11.2011. Hageja esitas 18.10.2012 kostjale tasaarvestuse avalduse, et tasaarvestada kohtuotsusega ja kohtumäärusega väljamõistetud summad kattuvas osas. Kostja kinnitas avalduse kättesaamist 19.10.2012. 25.10.2012 teatas kostja kohtutäiturile, et ei ole täitemenetluse lõpetamisega nõus. Kostja nõue hageja vastu on lõppenud nõuete tasaarvestamisega (VÕS § 197 lg 1). Kattuvas ulatuses 3732,94 eurot on nõuded lõppenud. Nõuete tasaarvestamise tõttu on TMS § 221 lg 1 alusel sundtäitmine lubamatu ja täitemenetluse jätkamine alusetu. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Hageja ainus põhjendus nõudele on, et nõue on tasaarvestusega lõppenud. Kostja ei ole tasaarvestusega nõustunud. Kohtukulude panemine kostjale on äärmiselt ebaõiglane. Kostja on invaliid. Kostja palub jätta hagi rahuldamata või vähemalt vähendada menetluskulude suurust. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvunud kohtule esitatud avalduste ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Asjas esitatud tõendite kohaselt on Harju Maakohus teinud 22.03.2011 otsuse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja 85 050,15 eurot (lk 9-17). Harju Maakohus määras 09.09.2011 määrusega kindlaks menetluskulude rahalise jaotuse samas tsiviilasjas ning pärast menetluskulude tasaarvestust mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna 3 732,94 eurot (lk 18-29). Kostja esitas kohtutäiturile kooskõlas täitmisteates (lk 64) märgituga täitmisavalduse ja täitedokumendina 09.09.2012 määruse. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Täitemenetluse võlgnikuna esitas hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tasaarvestamise motiivil. Hageja esitas kostjale tasaarvestusavalduse 18.10.2012 (lk 33-35), et tasaarvestada kohtuotsusega ja kohtumäärusega väljamõistetud summad. Kostja ei ole nõuete tasaarvestamisega nõus ning leiab, et vähemalt menetluskulusid ei peaks tema kandma või neid tuleks vähendada. Vastastikuste nõuete tasaarvestamist võimaldab VÕS § 197 lg 1. Tasaarvestamine ei sõltu kostja nõusolekust. TMS § 221 lg 1 järgi on üheks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise eelduseks

nõude tasaarvestamine. Seega on arusaamatu kostja seisukoht, et hageja ei ole muid põhjendusi esitanud. Seadusest tulenevalt võibki sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nõuda nõuete tasaarvestamise motiivil. TsMS § 123, § 132 lg 1 alusel on hagihind 3500 eurot. 22.11.2012 määrusega rahuldas kohus hageja menetlusabi taotluse ning vabastas ta 250 eurose riigilõivu tasumise kohustusest (lk 89). Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb nimetatud riigilõiv TsMS § 179 lg 1 ja § 190 lg 3 alusel kostjalt välja mõista riigituludesse. Riigilõivu peab kostja tasuma 2 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank AS-is, või Danske Bank AS Eesti filiaalis nr 333416110002, kõigil viitenumber 2900078444. Maksekorraldus riigilõivu tasumise tõendamiseks tuleb esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantseleile. Juhul, kui kostja riigilõivu määratud tähtaja jooksul ei tasu, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks (TsMS § 179 lg 6). Riigilõivu tasumisega viivitamise korral peab kostja tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Puudub seaduslik alus menetluskulusid kostja kanda mitte panna. Olukorras, kus kohtuotsuse järgi mõisteti kostjalt hageja kasuks välja üle 10 korra suurem summa kui kohtumäärusega hagejalt kostja kasuks, esitas kostja kohtutäiturile täitmisavalduse ning käesolevas menetluses vaidlustas nõuete tasaarvestamise. Arusaamatu on kostja seisukoht kohtukulude tema kanda jätmise ebaõigluse kohta. Kohtumenetluse põhjustas otsuselt kostja tegevus, kes esitas täitmisavalduse hagejalt menetluskulude kohta tehtud kohtulahendi täiutmiseks samal ajal, kui ta ise võlgnes hagejale üle 10 korra suurema summa. Puudub ka seaduslik alus menetluskulude vähendamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.