lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-52188/8

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Paide kohtumaja · 14.02.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-52188/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.02.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
780
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS SEB Pank10004252(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ingrid Niinemägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.veebruaril 2013.a. Paide kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-52188

Tsiviilasi

AS SEB Pank hagi Terje Lepper`i ja Vladimir Lepper`i vastu 47 616.01 euro ja lisanduva viivise solidaarses nõudes

Hagihind

50 305.80 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: AS SEB Pank, registrikood 10004252, Tornimäe 2 Tallinn 15010 Hageja volitatud esindaja Martin Kalberg, e-post: martin.kalberg@seb Kostjad: 1.Terje Lepper, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x xxxx xxxx xxxxxxx, e-post: xx 2.Vladimir Lepper, isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxx xxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx

esindajad

Menetlus

Kirjalik eelmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi. 2.Välja mõista Terje Lepper`ilt ja Vladimir Lepper`ilt solidaarselt AS SEB Pank kasuks 47 616.01 eurot (nelikümmend seitse tuhat kuussada kuusteist eurot ja 01 senti), sealhulgas põhiosa võlgnevus 33 622.34 eurot, intressivõlgnevus 1697.98 eurot, viivis 11 273.05 eurot kuni 10.12.2012.a. ja teenustasu 1022.64 eurot. 3.Välja mõista Terje Lepper`ilt ja Vladimir Lepper`ilt solidaarselt AS SEB Pank kasuks viivis alates 11.12.2012.a. 8% aastas tasumata põhiosa summalt kuni põhinõude, s.o. 33 622.34 eurot, tasumiseni. 4.Välja mõista Terje Lepper`ilt ja Vladimir Lepper`ilt solidaarselt AS SEB Pank kasuks menetluskuluna riigilõiv 950 eurot (üheksasada viiskümmend eurot). 5.Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjatele isiklikult kätte ja määras kostjatele tähtaja vastamiseks. Oma vastuses kohtule kostja 1 tunnistab hagi, kostja 2 ei ole kohtule vastanud. TsMS § 207 lg 3 kohaselt kehtib ühe kostja hagi õigeksvõtt ka teise kostja suhtes. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Kohus leiab, et hagi on lisaks õigeksvõtule ka õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. 09.04.2007.a. sõlmiti poolte vahel lenuleping nr L070014746 kostjatele laenu andmiseks summas 49 851.09 eurot muutuva intressiga (baasintress + 1% aastas laenu põhiosalt) tagasimakse tähtajaga 06.04.2031. Kostjad kohustusid tagastama hagejale laenu ja intressi osade kaupa annuiteetmaksetena alates 06.06.2007 kuni 06.04.2031 iga kalendrikuu 6-ndal kuupäeval hageja poolt lepingu alusel arvutatud ja kostjatele teatatud summades. 28.06.2007 ja 05.10.2007 on pooled kokku leppinud lepingu muutmises. Laenulepingu p-st 17.3 tulenes kostjate kohustus tagada tasutavate maksete tähtpäeval lepingus märgitud kontol maksete tegemiseks vajaliku raha olemasolu, kuid alates 2011 jaanuar vastavat kohustust enam ei täidetud ning hageja ees tekkis võlgnevus. Kuna kostjad võlgnevust ei tasunud, lõpetas hageja laenulepingu ennetähtaegselt 11.12.2009. Laenu tagatiseks seadsid kostjad hüpoteegi hageja kasuks xxxxxx xx xxxx asuvale kinnistule ning kohtutäituril õnnestus kinnistu müüa 17 000 eurot, millest pärast täitemenetluse kulude mahaarvamist laekus laenu katteks 14 197.65 eurot, mille võrra on hageja vähendanud laenu põhiosa võlgnevust. Laenulepingujärgne võlgnevus hagi esitamise seisuga on 47 616.01 eurot, mis koosneb laenu põhiosast 33 622.34 eurot, intressist 1697.98 eurot, viivisest 10.12.2012 seisuga 11 273.05 eurot ja teenustasust 1022.64 eurot. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust, oli hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. TsMS § 367 võib viivise nõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist alates 11.12.2012.a. 8% aastas tasumata põhiosa summalt. Eeltoodust lähtudes kuulub hagi rahuldamisele ning VÕS § 65 alusel kuulub nõutud summa kostjatelt väljamõistmisele solidaarselt.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostjad. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral lisaks menetluskulude jaotisele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on oma menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 950 eurot, milline on vajalik ja põhjendatud menetluskulu ja tuleb kostjatel kanda täies ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja