Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-12-17715

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455.

Menetluse käik Uxxx Lxxx esitas 04.05.2012. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pxxxx Txxxxxxxxxxx 1713,50 euro saamiseks ning menetluskulu 50,09 euro hüvitamiseks. Kohus tegi 16.05.2012. a võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik Pxxxx Txxxxxxxx esitas nõudele vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 15.08.2012. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 14.09.2012. a esitas Uxxx Lxxx Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale hagiavalduse Pxxxx Txxxxxxxxx vastu üüri- ja kommunaalkulude võla summas 1706,17 euro nõudes ja võla tasumisega viivitamise eest viivise nõudes kuni võla tasumiseni. Kohus võttis hagi 10.10.2012. a määrusega menetlusse, saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult kätte 06.11.2012. a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagimaterjalide kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 16.07.2009. a eluruumi üürilepingu, mille alusel andis hageja tasu eest kostja kasutusse korteri, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja rikkus üürilepingut ja ei tasunud hagejale korteri kasutamise eest üüri ja kõrvalkulusid nõuetekohaselt. Hageja ütles kostja rikkumise tõttu üürilepingu üles alates 08.06.2012. a.

2-12-17715 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, p 4 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ja rahalise kohustuse rikkumise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja nõuab kostjalt üüri ja kommunaalkulude tasumisega viivitamise eest viivist seadusega ettenähtud määras. Hageja on arvestanud viivist 14.09.2012. a seisuga kokku summas 102,06 eurot. Hageja taotleb pärast 14.09.2012. a viivise väljamõistmist kostjalt protsendina põhinõudelt. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodi 15.09.2012-12.02.2013. a viiviste suuruseks 56,42 eurot (põhivõlg kokku 1706,17 eurot x 8 % aastas x 151 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1862,31eurot, millest moodustab üüri- ja kõrvalkulude võlg summas 1706,17 eurot ja 06.02.2013. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 158,48 eurot. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista menetluskulud summas 947,89 eurot, millest moodustab maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 50,09 eurot, hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv summas 124,91 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu summas 772,89 eurot. maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 200 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud hageja menetluskuluks on menetluses tasutud riigilõiv. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 03.05.2012. a riigilõivu summas 50,09 eurot ja hagi esitamisel 14.09.2012. a riigilõivu summas 124,91 eurot. Kokku on hageja tasunud

2-12-17715 riigilõivu 175 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu kuulub kostja poolt hüvitamisele osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja poolt taotletav lepingulise esindaja tasu jääb küll Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Samas leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja tasu on osaliselt põhjendamatu. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse põhjal on hageja lepinguline esindaja osutanud õigusabiteenust 5 tunni ja 43 minuti ulatuses, tasumääraga 110 kuni 115 eurot ühe tunni kohta, millele lisandub käibemaks (29.05.2012. a arve nr 20120586 ja arve 17.09.2012. a arve nr 20121019). Kohus leiab, et esindaja tasumäär on põhjendatud, samas ei ole põhjendatud esindaja märgitud töömaht sellises ulatuses. Hageja esindaja arve nr 20120586 spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on koostanud 30.04.2012.a üürilepingu ülesütlemise avalduse (õigusabi 25 minutit) ja 25.05.2012.a pöördumise kohtutäiturile ülesütlemisavalduse kättetoimetamiseks (õigusabi 9 minutit). Kohus leiab, et nimetatud ajakulu, kokku 34 minutit, ei saa lugeda menetluskuludeks TsMS § 138 lg 1 mõttes. Nimetatud kulud on tehtud kohtueelses menetluses ja ei kuulu kostja poolt hüvitamisele menetluskuludena kohtus. Arve nr 20121019 spetsifikatsiooni põhjal on hageja esindaja kulutanud hagiavalduse koostamisele kokku 2 tundi ja 2 minutit. Lisaks on arve spetsifikatsiooni põhjal kulutanud vandeadvokaadi vanemabi Häli Jürimäe materjalide läbitöötamisele ja hagi täiendamisele 2 tundi ja 40 minutit. Kohus leiab, et vandeadvokaadi vanemabi Häli Jürimäe töömahu ulatuses ei kuulu lepingulise esindaja tasu kostja poolt hüvitamisele. Nimetatud advokaat ei olnud kohtumenetluses hageja esindaja. Hageja esindaja vandeadvokaat Tambet Laasiku poolt hagi koostamisele kulutatud aeg on arvestades asjaolusid mõistlik ja piisav aeg. Tegemist ei ole keeruka juriidilise vaidlusega, seega ei ole ka ajakulu hagi koostamisele suur - nõue on esitatud ühest üürilepingust tuleneva võla sissenõudmiseks, leping ise on tavapärane, keerukat juriidilist argumentatsiooni ja nõude erakorralist põhjendamist hagi ei sisaldanud. Ka hagi lisad on üsna tavapärased ning nende kogumine ja esitamine ei nõudnud erakorralist tööd või muud pingutust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on hageja lepingulise esindaja tasu kokku 2 tunni ja 29 minuti eest (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine ja hagiavalduse koostamine) tasumääraga 115 eurot tund, millele lisandub käibemaks, seega kokku summas 342,80 eurot (285,67 eurot + käibemaks 20 % 57,13 eurot). Hageja lepingulise esindaja tasu ülejäänud ulatuses, s.o summas 430,09 eurot ei kuulu kostja poolt hüvitamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.