Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

28.11.2012.a esitas Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal kohtule hagi MSK vastu võlgnevuse 34 166,43 euro, intressi 2 199,67 euro ja viivise 7 139,34 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 21.12.2005. a laenulepingu nr XXX, mille alusel maksis hageja kostjale välja summa 77 653 eurot. Hageja, kostja ja Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise SA KredEx sõlmisid 21.12.2005. a käenduslepingu, mille järgi oli Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise SA KredEx maksimaalne vastutus 12 942,11 eurot. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust lepingus kokkulepitult, saatis hageja 29.06.2011. a kostjale teate võlgnevusest ning 19.07.2011. a ütles hageja lepingu üles. Võlgnevuse katteks realiseeriti laenu tagatiseks olnud hüpoteek summas 40 008,75 eurot ja käenduslepingust tulenev käendus summas 8 352,11 eurot. Kuna tagatised ei katnud kogu laenusummat, siis seisuga 26.11.2012. a on kostja laenulepingust tulenevaks võlgnevuseks 34 166,43 eurot, intress 2 199,67 eurot ja viivis 7 139,34 eurot. Tulenevalt eelmärgitust palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus 34 166,43 eurot, intress 2 199,67 eurot ja viivis 7 139,34 eurot ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja sai menetlusdokumendid 11.12.2012.a allkirja vastu kätte, kuid kohtu märgitud tähtaja jooksul hagile vastust esitanud ei ole. 12.02.2013. a täpsustas hageja nõuet paludes kostjalt välja mõista võlgnevus 34 166,43 eurot, intress 2 199,67 eurot ja viivis 7 138,79 eurot ning menetluskulud jätta kostja kanda

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, § 100, § 101 lg 1 pdele 1 ja 6, § 108 lg-le 1 ja § 113 lg-le 1. Pooled sõlmisid 21.12.2005.a laenulepingu nr XXX, mille alusel maksis hageja kostjale välja summa 77 653 eurot. Laenulepingu üldtingimuste punktide 3 ja 4 kohaselt oli kostja kohustatud tasuma nii intressi kui ka laenu tagasimaksetega viivitamisel viivist. Intresse laenu ülesütlemise hetkeks oli kogunenud summas 2 199,67 eurot ja viiviseid summas 118,96 eurot. Alates laenu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni on kogunenud viiviseid lisaks 7 019,83 eurot. Hageja on arvestanud viiviseid seadusjärgses määras. VÕS § 8 märgib, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja ei ole kohtule vastuväiteid esitanud, leiab kohus, et hageja nõue võlgnevuse 34 166,43 euro, intressi 2 199,67 euro ja viivise 7 138,79 euro väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhjendatud menetluskuluna riigilõiv hagiavalduselt summas 850 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.