Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik OÜ VT esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ L vastu põhivõla 676,82 eurot ja kõrvalnõudena 676,82 euro väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele OÜ L esitas vastuväite. 20.06.2012 määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 06.07.2012 esitas hageja oma nõude kostja vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale transporditeenuseid viimasega sõlmitud veolepingute alusel. Osa kostjale osutatud teenustest on jäetud tasumata, mille tõttu tekkis võlgnevus 676,83 euro suuruses. Tasumata on jäänud järgmised arved: arve nr 10237 01.03.2010 veolepingu alusel summas 230,08 eurot; arve nr 10246 04.03.2010 veolepingu alusel summas 176,40 eurot; arve nr 10261 05.03.2010 veolepingu alusel summas 270,35 eurot. Kostja on võlgnevust tunnistanud, kui pärast vastuväidete esitamist maksekäsu kiirmenetluses saatis hagejale saldoteatise, kus aktsepteeris täies ulatuses kõik hageja poolt väljastatud arveid. Vastavalt kõikidele ülalpool nimetatud veolepingutele kohustus kostja tasumisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% iga viivitatud päeva eest. Hagiavalduse esitamise seisuga moodustab viivis 2808,70 eurot, kuid hageja vähendab viivist 676,83 euroni. Maksekäsu kiirmenetluse kestel on kostja võlgnevuse tasumise eesmärgil tasunud hagejale 270,46 eurot. Hageja loeb nimetatud summa tasutuks osaliselt viivisevõlgnevuse eest. Seega hageja viivisenõue moodustab 406,37 eurot. Eeltoodu alusel palub hageja mõista kostjalt välja põhivõla 676,83 eurot ja viivise 406,37 eurot. Kostja vastus Kostja tunnistab võlgnevust osaliselt, arvete nr 10237 ja 10261 osas. Veoteenuste osutamisel lõhkus hageja valgustuskaablit, tekitades kostjale materiaalset kahju. Kostja helistas koheselt hagejale ning teavitas teda juhtunust. Kostja palus hagejat parandada lõhutud valguskaabel või hüvitada tekitatud kahju. Hageja kostjaga ühendust ei võtnud ning kostja oli sunnitud ise valguskaabli parandama. Arve nr 10261 summas 270,46 eurot on tasutud 12.04.2012. Arve nr 10237 summas 230,08 eurot on tasutud 07.08.2012. Veolepingut 04.03.10, auto nr XXX, summas 176,40 eurot kostja ei aktsepteerinud ning veolepingul puudub kostja allkiri, kuna hageja pole seda teenust osutanud. Sõidulehelt nähtub, et auto nr XXX oli 02.03.10 – 05.03.10 remondis ning seega ei saanud see auto mingit veost vedada. Kostja ei nõustu, et hageja loeb veolepingu nr 10261 veoteenuste eest tasutud 270,46 eurot tasutuks viivise eest. Maksekorralduses on selgitusena kirjas, et makstud on arve nr 10261 eest summas 270,46 eurot. Arvel nr 10261 on veoteenuseks märgitud ülegabariidivedu, mitte viivisemakse. Kostja märgib, et hagejal ei ole õigust omavoliliselt muuta makset ega lugeda veoteenuse eest tasutud summat tasutuks viivise katteks. Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega ja kuulanud ära pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: • Hageja osutas kostjale transporditeenuseid veolepingu alusel 01.03.2010 ja 05.03.2010; • 01.03.2010 ja 05.03.2010 osutatud teenuste eest esitas hageja arved nr 10237 summas 230,08 ja 10261 summas 270,35. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja osutas kostjale veoteenust ka 04.03.2010. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas nad leppisid viivise arvestamises kokku ning kas hagejal oli õigus arvestada kostja poolt 01.03.2010 ja 05.03.2010 osutatud teenuste eest tasutud summa arvestada VÕS § 88 lg 8 alusel viiviste katteks. 04.03.2010 osutatud veoteenusest Hageja tõendab 04.03.2010 veoteenuse osutamist arvega nr 10246 (t.lk 55) ja sõidulehtveolepinguga (t.lk 56). Kostja väidete kohaselt hageja kostjale 04.03.2013 teenust ei osutanud, kuna hageja teenust osutav transpordivahend oli sõidulehe järgi nimetatud päeval remondis. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud 04.03.2013 veoteenuse osutamist. Hageja seadusliku esindaja 23.01.2013 kohtuistungil antud selgituste järgi pidi kostja iga teenuse vastuvõtmise allkirjastama. Kostja sõnul ta sõiduleht-veolepingut ei allkirjastanud, kuna hageja töid sel päeval kostjale ei teinud. Kohus leiab, et kostja esindaja väidet kinnitab asjaolu, et sõiduleht-veolepingul (t.lk 56) kostja allkiri 04.03.2010 töö vastuvõtmise kohta puudub (L OÜ). Kohus leiab, et hageja poolt esitatud allkirjastamata saldoteatis (t.lk 60) ei kinnita hageja poolt teenuse osutamist ja kostja poolt tööde vastuvõtmist. Samuti ei ole teatisel märgitud 04.03.2010 osutatud teenuseid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 774 lg 1 kohaselt kohustub kaubaveolepinguga üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Vastavalt lõikele 2 kohaldatakse kaubaveolepingule töövõtu kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti. Kooskõlas VÕS § 637 lõikega 4 kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Eeltoodud sätetest tulenevalt ja kooskõlas esitatud tõenditega leiab kohus, et hageja 04.03.2010 tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks, kuna kostja ei ole töid vastu võtnud. Seega ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt tasu arve nr 10246 eest.

Viivise arvestamise kokkulepe Pooled vaidlevad, ka selle üle, kas nad on arve tasumise viivitamisel kokku leppinud viivise arvestamises. Hageja leiab, et pooled leppisid selles kokku sõiduleht-veolepingutes. Kostja leiab, et ta viivist tasuma ei pea.

Kohus leiab, et pooled ei ole viivitamisel viivisintressi arvestamises kokku leppinud, kuna kõigil arvetel puudub viide arve tasumata jätmisel viivise arvestamiseks. Kohus leiab, et ainuüksi sõiduleht veolepingul 13-ndas lahtris viivise märkimine ei anna alust viivise nõudmiseks. Viivises ja selle % kokkuleppimine sõiduleht-veolehel ei ole piisavalt selge ja arusaadav. Hageja ei ole kordagi arvetel ja ka hiljem eraldi viivist märkinud ega viivisenõuet esitanud. Riigikohus on 06.12.2007 lahendis nr 3-2-1-100 punktis 16 leidnud, et kohtud leidsid, et hageja käitumine viivise nõudmisel on olnud vastuoluline ja hageja viivisenõue selle ajavahemiku eest tuleb hea usu põhimõtte kohaselt jätta rahuldamata. Kolleegium jääb 2. juuni 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-70-03 (RT III 2003, 21, 207) avaldatud seisukoha juurde, et kuigi pikema aja jooksul õiguse kasutamata jätmine võib sõltuvalt asjaoludest kaasa tuua selle teostamise lubamatuse, ei saa üldjuhul seaduses sätestatud aegumistähtaja sees määrata veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat uut tähtaega, mille jooksul hageja võib oma õiguste kaitseks hagi esitada. Seda õigustaksid ainult erandlikud asjaolud. Praeguses asjas on kohtud tuvastanud sellise erandliku asjaoluna saldoteatiste esitamise ilma viiviseta pikema aja jooksul (lepingulised suhted olid kestnud üle 10 aasta). Saldo on võlgnetavate nõuete ja kohustuste vahe (VÕS § 203 lg 1 teine lause). Kolleegium soostub kohtute seisukohaga, et viivisenõude olemasolul saldoteatiste esitamist viiviseta võib pidada erandlikuks asjaoluks ning see annab aluse kohaldada asjas viivisenõude suhtes hea usu põhimõtet. Hageja käitumine on olnud vastuoluline, mis on hea usu põhimõttega vastuolus. Tsiviilõiguse teoorias üldiselt tunnustatud seisukoha järgi kaotab võlausaldaja seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast (vt ka Riigikohtu 10. oktoobri 2007. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-41-07). Hageja vastuoluline käitumine seisnes selles, et ta jättis pikema aja jooksul esitatud saldoteatistega mulje, nagu oleks viivisenõudest loobunud, kuid sellele vaatamata nõudis viivise tasumist. Seega saab viivisenõue olla hea usu põhimõttega vastuolus üksnes selles osas, milles hagejal tekkis nõudeõigus enne viimase viivisenõudeta saldoteatise esitamist kostjale. Hageja on käesolevas vaidluses viidanud kostja poolt hageja nõude tunnustamisel ka saldoteatisele (t.lk 60). Nimetatud saldoteatisest ja hageja poolt esitatud arvetest ei nähtu viivisenõude olemasolu ning selle suurus või arvestamise %. Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei ole kostjalt pika perioodi jooksul üldse viivist nõudnud ning on viidanud tõendina ka saldoteatisele, millel viivis puudub, siis ei ole hagejal tekkinud õigust viivise nõudmiseks. Isegi juhul kui hagejal oleks tekkinud õigus viivise nõudmiseks, siis on hageja kaotanud oma õiguse, kuna hageja käitumine on olnud vastuoluline ning seega hea usu põhimõttega vastuolus. Kohus leiab, et kuna hageja viivisenõue ei kuulu rahuldamisele, siis puudub vajadus hinnata VÕS § 88 lõikes 8 sätestatud kohustuste täitmise järjekorda. Kostja on hagejale võlgnenud arve nr 10237 eest 230.08 eurot ja arve 10261 eest 270,35 eurot, kokku 500,43 eurot tasunud. Arve nr 10261 summas 270,46 eurot tasus kostja 12.04.2012 ja arve nr 10237 summas 230,08 eurot 07.08.2012. Seega tuleb hageja nõue kostjalt võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Kohus ei analüüsi käesolevas menetluses kostja väiteid selle kohta, et hageja tekitas kostjale kahju, kui teenust osutades lõhkus kostja territooriumil valgustuskaablid, kuna kostja ei ole nimetatu osas kohtule esitanud käesoleva menetluse raames nõuet. Menetluskulud

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tsiviilasja hinna määramine. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse hagi hinna arvutamisel aluseks hagi esitamise aeg, § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 133 lg 1 sätestatust, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Kuna hageja põhinõudeks ja kõrvalnõueteks kostja vastu oli hagi esitamise ajal 1083,20 eurot, ongi see tsiviilasja hinnaks käesolevas asjas. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.