15.01.2013.a. Hageja esindaja Olga F , kostja LI, kostja V K .
Istungil osalenud isikud
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Nordea Bank Findland Plc Eesti Filiaali hagi VK vastu osaliselt.
2.Välja mõista V K Nordea Bank Findland Plc Eesti Filiaali kasuks 154.880,66 (ükssada viiskümmend neli tuhat kaheksasada kaheksakümmend eurot ja 66 senti) eurot, millest tagastamata laenu põhivõlg on 133.028,01 eurot, intressid on 4622,19 eurot ja viivised on 17.230,46 eurot. Menetluskulude jaotus ja täiendava riigilõivu väljamõistmine.
Jätta Nordea Bank Findland Plc Eesti Filiaali menetluskulud 93,55 % ulatuses VK kanda ja 6,45 % ulatuses hageja enda kanda.
4.Jätta VK menetluskulud 93,55 % ulatuses tema enda kanda ja 6,45 % ulatuses Nordea Bank Findland Plc Eesti Filiaali kanda.
5.Välja mõista Nordea Bank Findland Plc Eesti Filiaalilt riigituludesse vähemtasutud riigilõiv summas 500.-(viissada) eurot. Nordea Bank Findland Plc Eesti Filiaalil tuleb tasuda riigilõiv summas 500 eurot 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB Pank, nr 221023778606 AS Swedbank, nr 33341611002 Danske Bank AS Eesti filiaal või nr 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, kõigil viitenumber 2900078444. Riigilõivu riigituludesse tasumisega viivitamisel tuleb Nordea Bank Findland Plc Eesti Filiaalil tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse kohtuotsusele võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja. Asjaolud, hageja nõue ning menetluse käik.
1.23.07.2012.a. esitas Nordea Bank Findland Plc Eesti Filiaal kohtule hagi VK ja LI (K ) vastu võlgnevuse 148.028,01 €, intressi 4622,19 €, viivise 27 902,28 € väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad 08.06.2010.a. laenulepingu nr XXX, mille kohaselt hageja andis kostjatele laenu 261.372.- eurot. Vastavalt laenulepingu p-le 5.1 olid kostjad kohustatud sooritama laenulepingust tuleneva laenu põhisumma ja intressi tagasimakse 08.12.2010.a. ühe maksena. Laenulepingu p-i 7 ja notariaalselt sõlmitud pandilepingute alusel seati hageja kasuks laenulepingust tuleneva kohustuse tagamiseks hüpoteek kinnistule aadressil XXX. Kostjad ei sooritanud laenulepingust tulenevat tagasimakset hagejale tähtaegselt. Laenuleping lõppes 08.12.2010.a. Laenulepingu lõppemise hetkel oli kostjatel kokku võlgnevusi hageja ees summas 266.052,27 eurot, millest põhiosa võlgnevus oli 261.372.- eurot ja kõrvalkohustustest tulenev võlgnevus 4680,27 eurot. 08.11.2011.a. müüdi kinnistu XXX115.000.- euro eest. Kinnistu müügist saadud summast läks hagejale 113.500.- eurot, ASile Parex banka 1500 eurot (II järjekoha hüpoteegipidaja). Hageja nõue rahuldati järgnevalt: 156.- eurot hindamisteenuse katteks, 113.344.- eurot laenulepingust tuleneva põhiosa katteks. Kuid kinnistu müügist saadud summad ei olnud piisavad, et katta kostjate võlgnevust hageja ees. Eeltoodust tulenevalt oli hageja nõue kostjate vastu seisuga 12.07.2012 poolte vahel sõlmitud laenulepingu järgi 180.552,48 eurot, millest tagastamata laenu põhiosa võlgnevus oli 148 028,01 eurot, intressid 4622,19 eurot ja viivised 27 902,28 eurot, mille hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista.
3.30.10.2012.a. esitas hageja kohtule kinnitamiseks hageja ja kostja LI vahel sõlmitud kirjaliku kompromisslepingu.
15.01.2013.a. toimunud kohtuistungil avaldas hageja kohtule, et kostja LI on tasunud vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromisslepingule 20.11.2012.a. 1304,24 eurot, 07.01.2013.a. 1304,24 eurot, kokku 2608,48 eurot. 15.01.2013.a. toimunud kohtuistungil muutsid hageja ja LI varem sõlmitud kompromisslepingus kokkulepitut ning palusid kohtul kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss arvestades kohtuistungil kokku lepitud muudatusi. Kohus kinnitas hageja ja kostja LI vahel sõlmitud kompromissi 11.02.2013.a. kohtumäärusega. 4.Tulenevalt kõigest eeltoodust palub hageja kostjalt V K välja mõista laenu põhiosa 133 028,01 eurot, intress 4622,19 eurot ja viivised 27 902,28 eurot. Viivised on arvestatud 09.12.2010.a. kuni 12.07.2012.a. ning viivisemäär tuleneb seadusest (VÕS § 94 ja § 113 lg 1).
5.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: poolte vahel sõlmitud laenulepingu, hüpoteegi seadmise lepingud, kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingud. Kostja VKvastuväited.
6.Kostja avaldas kohtule 15.01.2013.a. toimunud kohtuistungil, et ta hagi ei tunnista. Samas ei eitanud kostja, et ta sõlmis Nordea pangaga laenulepingu ja sai laenu ilmselt 261.372.- eurot, mida ta tagasi maksnud ei ole. Laen sai aga kostja väidetel võetud äri edendamiseks, kohviku ostmiseks. Kohvik jäi LI , mis LI sellega tegi, kostja VK ei tea. Kostja sõnul võeti laenu 30 aastaks. Kostja on seisukohal, et tegemist oli panga riskiga, et pank talle üldse laenu andis. Temal millestki laenu tagasi maksta ei ole, mingit vara tal ei ole ja elab ta väidetavalt oma ema juures.
7.Ühtki tõendit kostja oma vastuväidete tõendamiseks ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused.
8.Tulenevalt asjaolust, et hageja ja kostja LI on sõlminud kompromisslepingu, mille kohus kinnitab, lõpetatakse LI suhtes käesolevas tsiviilasjas menetlus.
9.Kuna kostja VK hagi ei tunnista ja hagejaga kompromisslepingut sõlmima ta nõus ei olnud, võtab kohus kohtuotsuses seisukoha hageja nõude põhjendatuse osas VK suhtes.
10.Kohus, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, ning ära kuulanud kohtuistungil menetlusosalised, tuvastas järgmist: -
-
-
Pooled sõlmisid 8. juunil 2010.a. laenulepingu, millega VK ja L K said laenusaajatena Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaalt laenu summas 261.372 eurot (t/l 11-16). Nimetatud asjaolu üle pooltel vaidlus puudub; Laenulepingu punktis 5.1 on laenulepingu pooled kokku leppinud, et laenusaajad maksavad laenu põhisumma tagasi ja tasuvad intressi pangale ühe maksena 08. detsembril 2010.a. Seega ei olnud laen võetud 30 aastaks nagu väitis kohtuistungil V K , vaid 6 kuuks; laenusaajad hagejale laenu kokkulepitud kuupäevaks tagasi ei maksnud. Selle üle vaidlus puudub; 08.11.2011.a. müüdi kinnistu XXX 115.000.- euro eest; kinnistu müügist saadud summast läks hagejale 113.500.- eurot, AS-ile Parex banka 1500 eurot (II järjekoha hüpoteegipidaja). Hageja nõue rahuldati järgnevalt: 156.- eurot hindamisteenuse katteks, 113.344.- eurot laenulepingust tuleneva põhiosa katteks;
-
tulenevalt asjaolust, et kinnistu müügist saadud summad ei olnud piisavad, et katta kostjate võlgnevust hageja ees, võlgnesid kostjad hagejale seisuga 12.07.2012 poolte vahel sõlmitud laenulepingu järgi laenu põhiosa 148 028,01 eurot, intresse 4622,19 eurot ja viivised laenu tähtaegselt tagastamata summalt.
11.Kuna tulenevalt VÕS § 76 lg 1 sätestatust tuleb lepingut täita vastavalt kokkulepitule ja kostjad oma kohustusi võlg tagasi maksta hageja ees tähtaegselt ei täitnud, on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kostjatelt kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist. VÕS § 396 lg 1 sätestab laenusaaja kohustuse tagasi maksta laenuandjale sama rahasumma mis laenuks saadi ja § 397 lg 1 teine lause sätestab, et laenulepingu korral tuleb maksta intressi, kui selles on kokku lepitud. Tulenevalt asjaolust, et kostja L I on kostjate solidaarset kohustust hageja ees osaliselt täitnud ning osa võla osas sõlminud hagejaga kompromisslepingu, kuulub kostjalt V K hageja kasuks väljamõistmisele tagastamata laenusumma 133.028,01 eurot ja intress 4622,19 eurot + viivised tähtaegselt tagastamata laenusummalt. Solidaarvõlgnike vastutus võlausaldaja ees on reguleeritud VÕS § 65 lg 1 sätetega ning osundatud seadusesätte kohaselt võib võlasusaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 66 lg 1 sätestab, et võlausaldaja täielik või osaline loobumine nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, ei vabasta teisi solidaarvõlgnikke kohustuste täies ulatuses täitmisest. Kohus on seisukohal, et kostja VK väide nagu oleks laenu andmine kostjale panga risk, ei vabasta teda vastutusest laenulepingust tulenevaid kohustusi täita. Hageja ja kostjate vahel sõlmitud laenulepingu p-i 4.2 kohaselt arvestatakse intressi määra alusel, mis on baasintressimäär 6-kuu EURIBOR, mis fikseeritakse kaks tööpäeva enne iga uue 6-kuulise perioodi algust, millele lisandub marginaal 2,5% aastas.
12.Hageja viivisenõude rahuldamisel juhindub kohus VÕS § 113 lg 1 sätestatust, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Arvestades asjaoluga, et VÕS § 94 lg 1 sätestatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli enne 1. Jaanuari 2011.a. 1,00%, kuni 1. juulini 2011.a. 1,25%, kuni 1. jaanuarini 2012.a. 1,00 %, kuni 1. juulini 2012.a. 1,00 % ning pärast 1. juulit 2012.a. kuni 1. jaanuarini 2013.a. 0,75 % ning kostja oli viivituses nimetatud perioodidel vastavalt 23 päeva, 181 päeva, 184 päeva, 182 päeva ja 12 päeva arvestusega, et hageja nõuab viivist perioodi 09.12.2010.a. kuni 12.07.2012.a. eest, kuulub kostjalt viivis väljamõistmisele järgmiselt:
- XXX
Seega kuulub kokku kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viiviste katteks 17.230,46 eurot. Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 162 lõigete 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagist 93,55 %, peab kohus õiglaseks jaotada menetluskulud sama proportsiooni alusel, jättes 93,55 % menetluskuludest kostja kanda ja 6,45 % hageja kanda. Tsiviilasja hinna määramine
14.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa. Tulenevalt asjaolust, et hageja on esitanud kohtule hagi 180.552,48 euro väljamõistmiseks, on hagihinnaks käesolevas tsiviilasjas on 180.552,48 eurot. Vähemtasutud riigilõivu väljamõistmine hagejalt
15.Hageja esitas 23.07.2012.a. kohtule hagi VK ja LI (K ) vastu võlgnevuse 148 028,01 €, intressi 4622,19 €, viivise 27 902,28 € väljamõistmiseks. Lähtuvalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 123, 124 lg 1 ja 133 sätestatust on hagi hinnaks käesolevas ajas 180.552,48 eurot, millelt tuli hagejal tasuda ka riigilõivu. Vastavalt riigilõivuseaduse lisale 1 tuli hagejal tasuda hagi esitamisel riigilõiv summas 1800.- eurot. Hageja on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu 1300.- eurot, seega 500.- eurot vähem kui seaduses sätestatud. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Vastavalt TsMS § 179 lõikele 5 kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 9 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Lähtuvalt eeltoodust ja arvestades asjaolu, et hageja on tasunud hagiavalduselt vähem riigilõivu kui seaduses sätestatud, tuleb hagejalt välja mõista vähemtasutud riigilõiv summas 500 eurot riigituludesse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.