Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

1 (2)

2-11-63400 aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank arve nr 10220034796011, AS Swedbank (arve nr 221023778606) märkides viitenumbriks 3100057277 ja selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (esitama kaja v. kaebuse). Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg. 6.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjale on hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 16.01.2013.a. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud, kuna kostja ei ole täitnud poolte vahel 06.09.2007, 22.12.2007 sõlmitud Liitumise ja seadmete kasutamise lepingutest nr L-374674, L-389678 ja kliendilepingust nr 4799391 tulenevaid rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda kohustuse täitmist. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi viivist lepinguga sätestatud määras (s.h. tulevikus sissenõutavat viivist TsMS § 367 alusel). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg.1 ja § 173 lg.1 tuleb menetluskulud jätta isiku, kelle kahjuks otsus tehakse, s.o. kostja R T kanda. TsMS § 173, § 174’ ja § 175 lg.1 alusel, kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluna saab kostjalt välja mõista hageja kasuks vältimatu kohtukuluna hagilt tasutud riigilõivu 63.91 € ning arvesse võttes tsiviilasja hinda, asja vähest keerukust ja lepingulise esindaja vähest töömahtu lahendi saamisel (blanketne hagiavaldus), õigusabi kulud summas 60 eurot, mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr. 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäära. Tulenevalt TsMS § 174.1 lg. 4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui asja menetlus taastatakse. TsMS § 178 lg. 1, 2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.