Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-12-23796 resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused Põlva kohtumajale esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid P. G. O. ja A. M. ) 29.05.2010 SMS kiirlaenulepingu, mille alusel andis P. G. O. kostjale laenu summas 4000 krooni ning kostja kohustus laenu koos intressidega tagasi maksma 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 28.06.2010. Hiljem pikendati kostja taotlusel laenu tagastamise tähtaega kahel korral 30 päeva võrra ning kostja pidi laenu tagasi maksma 02.09.2010. Kostja ei maksnud laenu tagasi ka 02.09.2010, vaid ta esitas taotluse laenu refinantseerimiseks. P. G. O. ja kostja lõpetasid 29.05.2010 sõlmitud laenulepingu ning sõlmisid 28.09.2010 uue laenulepingu ID nr SR140970, mille järgi võlgnes kostja laenuna 357,91 eurot s.o 29.05.2010 võetud tagastamata laen koos intresside ja viivistega. Kostja kohustus 28.09.2010 sõlmitud laenulepingu alusel laenu tagastama hiljemalt 09.02.2011, kusjuures igakuiselt tuli tasuda põhiosa 71,58 eurot ja intress 8,69 eurot. Kuna kostja ei täitnud ka 28.09.2010 sõlmitud uut laenulepingut, ütles P. G. O. 26.12.2011 laenulepingu üles ja loovutas laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu 26.12.2011 OÜ-le I. T. M. I. (hageja). Hageja ja kostja sõlmisid 01.06.2011 lepingu MG140970, mille alusel kohustus kostja tagastama laenu koos intressidega summas 455,05 eurot 6 kuu jooksul igakuiste osamaksetena ning igakuise osamakse suuruseks oli 76 eurot. Kostja on tasunud kokku 82 eurot, millest 76 eurot läks esimese osamakse katteks ja 6 eurot teise osamakse intressi katteks. Seega on kostja võlgnevus hageja ees 373,05 eurot, millest 343,05 (419,05 -76) eurot on põhiosa ja 30 (36 - 6) eurot intress. Võla sissenõudmiseks pöördus hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldusega 15.06.2012 Pärnu Maakohtusse, kuid kostja vastuväite esitamise tõttu lõpetas kohus 03.10.2012 nimetatud menetluse. Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt 395,83 euro väljamõistmist, millest on põhivõlg – 343,05 eurot, intress - 30 eurot ja sissenõutatavaks muutunud viivis seisuga 23.10.2012. a – 22,78 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt täiendava viivise 0,02 % päevas väljamõistmist põhinõudelt (hetkel 343,05 eurot) alates hagi esitamisest 24.10.2012 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud

2 (6)

2-12-23796 riigilõivu – 47,93 euro, hagiavalduse esitamisel täiendavalt tasutud riigilõivu – 52,07 euro ning õigusabikulude – 173 euro väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avalikult ja teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse kohtule tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud. Kohtu põhjendused Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte toimetatud avalikult (tl 64-65), s.o väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teade avaldatud 08.02.2013. a – tl 38). Lähtudes TsMS § 317 lg-st 5 tuleb lugeda kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks 23.02.2013. a, s.o 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Samas on kostjale teatavaks tehtud ka kohustus hagile vastata ning hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole määratud tähtajaks - 25.03.2013. a, s.o hiljemalt 28 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest, saatnud kohtule kirjalikku vastust. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o

3 (6)

2-12-23796 VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 punkti 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustrust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Arvestades lepingu sõlmimise ja võlanõude sissenõutavaks muutumise ajal seaduses tulenevat intressimäära (8% aastas ehk 0,02% päevas) ning asjaolu, et lepinguga ei olnud ette nähtud kõrgemat intressimäära kui seadusjärgne viivisemäär, siis leiab kohus, et hageja viivisenõude tõlgendamisel ja rahuldamisel tuleb lähtuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatust. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega (tl 28 - 41) ja õiguslikult põhjendatud VÕS §-de 164 lg 2, 396 lg 1, 397 lg 1, 402, 76 lg 1, 108 lg 1 ning 415 lg 1 ja 113 lg 1 järgi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue (laen) – 343,05 eurot ja intress – 30 eurot VÕS §-de 164 lg 2; 396 lg 1, 397 lg 1, 402, 76 lg 1 ja 108 lg 1 alusel ning viivis 22,78 eurot – seisuga 23.10.2012 – VÕS §-de 164 lg 2; 76 lg 1; 101 lg 1 p 6; 415 lg 1 ja 113 lg 1 teise lause alusel. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna hageja on taotleb kostjalt ka täiendava viivise väljamõistmist põhinõudelt alates hagi esitamisest 24.10.2012 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) põhinõudelt (343,05 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni TsMS § 367 alusel.

4 (6)

2-12-23796 Antud tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 kohaselt on 420,87 (395,83 + ühe aasta eest arvestatud lisanduv viivis - 25,04) eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja juba hagiavalduses (tl 23), milles on taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: hagi esitamisel täiendavalt tasutud riigilõiv – 52,07 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv – 47,93 eurot ning õigusabikulu – 173 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud 47,93 eurot riigilõivu (tl 26). Peale selle on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud täiendavalt riigilõivu 52,07 eurot (tl 27). TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Seega on hageja tasunud antud tsiviilasjas kokku 100 eurot riigilõivu riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 ja lisa 1 järgi tuleb aga antud hagi hinnalt 420,87 eurot hagi esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu maksta riigilõivu 75 eurot. Seega on hageja hagi esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu tasunud riigilõivu 25 euro võrra seaduses ettenähtust rohkem, mistõttu tal on õigus taotleda kohtult antud summa tagastamist riigilõivuseaduses ettenähtud korras. Enammakstud riigilõiv on ka hageja poolt 07.02.2013 hagimaterjalide kättetoimetamiseks teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 6,39 eurot. 01.07.2012 jõustusid RLS muudatused ning alates 01.07.2012 kehtivas redaktsioonis sätestab RLS § 44 lg 1, et riigilõivu ei võeta kohtuasja toiminguga seonduvalt seaduses nõutava teadaande avaldamise eest. Kuna hageja poolt 07.02.2013 teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 6,39 eurot on käsitletav enammakstud riigilõivuna, siis ei saa seda kostjalt hageja kasuks välja mõista. Ka antud riigilõivu tagastamist kohtult on hagejal õigus taotleda riigilõivuseaduses ettenähtud korras. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv vaid 75 euro ulatuses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta

5 (6)

2-12-23796 esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagiavaldusele lisatud materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguliseks esindajaks olnud M. L. P. G. O. esitatud arvest lähtuvalt peab hageja maksma P. G. O. -le 173 eurot tasu maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja juriidiliste dokumentidega tutvumise ning hagiavalduse koostamise eest tsiviilasjas nr 2-12-23796 A. M. . Kuna antud hagi hind on 420,87 eurot, siis on TsMS § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) § 1 lg 1 alusel võimalik antud asjas lepingulise esindaja kulude katteks teiselt menetlusosaliselt välja mõista maksimaalselt 320 eurot. Seega jäävad hageja nõutavad lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 4 kehtestatud piirmäära sisse. Samas pole maakohtu arvates kõik arvel näidatud õigusabikulud põhjendatud. Arvel on lepinguline esindaja nõudnud hagejalt tasu muuhulgas ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise eest. TsMS § 1741 lg 2 aga sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega ei kuulu TsMS § 1741 lg 2 järgi hüvitamisele maksekäsu kiirmenetluses kantud õigusabikulud. Samuti pole antud asjas võimalik välja mõista 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses kantud õigusabikulude katteks, sest TsMS § 1741 lg 2 muudatus, mille järgi mõistetakse välja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses kantud muude kulude katteks, jõustus 01.01.2013, kuid maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud 15.06.2012 ehk enne TsMS § 1741 lg 2 muudatuse jõustumist. Kuna hageja lepingulise esindaja ülesanded on piirdunud üksnes avalduste koostamise ja kohtule esitamisega ning käesolev tsiviilasi ei ole olnud keerukas ega töömahukas oma sisu poolest, seetõttu leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks hageja kohtuväliseks kuluks (lepingulise esindaja tasuks), on mõistlik pidada 100 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks kokku 175 (75 + 100) eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostjale tuleb tagaseljaotsus kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel TsMS § 317 lg 1 p

alusel, sest kostja ei ela registris märgitud aadressil (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) ja tema viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ning puudub ka võimalus menetlusdokumendi edastamiseks kostja esindajale või kostja volitatud isikule. (allkirjastatud digitaalselt) Lembit Käis Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.