BIGBANK AS hagi väljamõistmiseks. Hagihind 8942,66 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
K K-J ja A N vastu võla
Hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757, aadress: Rüütli 23, 51006, Tartu), hageja esindaja Brit Raud(Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, registrikood 11652332, aadress: Rüütli 23, 51006, Tartu, e-post: [email protected]) Kostja 1: K K-J ( Kostja 2: A N (
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjatelt K K-J ja A Nilt solidaarselt BIGBANK AS kasuks põhivõlg 4655,66 eurot, intress 1615,97 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 78,91 eurot.
3.Jätta rahuldamata hageja nõue viiviste ja võla sissenõudmise kulu nõudes. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused
2-12-44398
11.2012 esitas BIGBANK AS kohtusse hagi K K-J (kostja 1) ja A Ni (kostja 2) vastu tarbijakrediidi lepingust tuleneva võla 7522,99 euro nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse ja väljastas kostjatele. Kostja 1 tunnistas hagi kuid seoses enda raske majandusliku seisundiga väljendas lootust, et pooled saavutavad kohtuvälise kokkuleppe. Kostja 2 hagile ei vastanud. Kohus määras asjas kirjaliku menetluse. Peale seda ei ole kostjad kohtule oma seisukohti esitanud. Vastavalt esitatud hagile /t.l. 21/ palub hageja kohtult:
1.1.mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 7 522,99 eurot, millest 4 655,66 eurot on tagastamata krediidisumma, 1 615,97 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 108,63 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 1 063,82 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 78,91 eurot lepingu sõlmimise tasu;
1.2.mõista kostjatelt solidaarselt alates 02.11.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 30,41% tagastamata krediidisummalt aastas;
1.4.jätta kostjate menetluskulud nende endi kanda.
2.Hageja nõuet põhistavad argumendid Hageja ja kostja K K-J sõlmisid 27.03.2009 tarbijakrediidilepingu nr 0901138/15kt (edaspidi leping, koopia lisatud), mille raames on hageja ja kostja sõlminud 2 kokkulepet (kokkulepete koopiad lisatud) krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppega nr 2 suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 1 418,49 euro võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist oli kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 4 696,49 eurot. Kokkuleppega nr 2 muudeti lepingus kokkulepitud intressimäära. Uueks intressimääraks loeti alates 16.02.2011 30,41% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S (edaspidi üldtingimused). 10.09.2007 sõlmisid hageja ja A N (i.k. 38303122787) (edaspidi käendaja) käenduslepingu (koopia lisatud). Krediidisaajal oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 10.05.2011, millist kohustust krediidisaaja korduvalt rikkus. Käenduslepingu alusel oli käendaja kohustatud kohustuse rikkumise korral vastutama krediidisaajaga solidaarselt, st krediidisaaja poolt maksete viivitusse sattumise korral oli käendaja kohustatud lepingujärgsed maksed hagejale ise tasuma. Hoolimata sellekohastest meeldetuletustest (koopiad lisatud) makseid nõuetekohaselt ei tasutud ning hageja oli sunnitud kohtueelse menetluse lõpetama ning oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole.
2.2.1.Õiguslikud põhjendused
2.2.2.Lepingu sõlmimine ja ülesütlemine VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab tarbijale laenu. VÕS § 396 lg 1 alusel kohustub laenusaaja laenu tagasi maksma, sealjuures tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Vastavalt sõlmitud lepingule nr 0901138/15kt ning kokkuleppele nr 2 on pooled kokku leppinud laenu kasutamise tingimustes, intresside ja muude laenuga seotud maksete teostamise tingimustes, laenu tagastamise tähtajas ning muudes lepinguga seotud poolte käitumist reguleerivates tingimustes. Nimetatud tingimused on kehtivad ja seega lepingu poolte jaoks siduvad. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Lepingulises suhtes ei saa eeldada, et
2-12-44398 lepingu üks pool peaks aktsepteerima tema lepinguliste õiguste rikkumist. Eeltoodust tulenevalt võib hageja kostjalt VÕS § 101 lg 1 alusel kostjapoolsete kohustuste rikkumise korral muu hulgas nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 416 lg 1 ning üldtingimuste p 6.1.1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hageja hoiatas 29.12.2011 saadetud teatega kostjaid lepingu ülesütlemise ohust juhul, kui kostjad ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjatele võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostjad lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks koostöö jätkumist ning lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokkulepitud tingimustel. Hageja ütles 01.02.2012 krediidisaajale saadetud ülesütlemisavaldusega ja käendajale saadetud nõudekirjaga lepingu üles ning nõudis kostjatelt 6 460,18 euro tasumist, millest 4 655,66 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 1 615,97 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 108,63 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu, 1,01 eurot viivis ja 78,91 eurot tasumata lepingu sõlmimise tasu. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 6.3 kohaselt on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise ja täitma muud kohustused. Seega nõuab hageja kostjatelt kokkuleppe nr 2, käenduslepingu ja VÕS § 100, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1, § 142 ja § 145 lg 1, 2 ning TsMS § 367 alusel solidaarselt lepinguliste kohustuste täitmist, kusjuures kostjate lepinguliste kohustustena käsitleb hageja kostjate kohustust tasuda hagejale tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intress, võla sissenõudmisega seotud kulu, lepingu sõlmimise tasu ja viivis.
2.2.2.Tagastamata krediidisumma Kuna kostjad ei ole pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud ühtegi makset, siis on kostjate poolt kokkuleppe nr 2 järgi tagastamata krediidisummaks 4 655,66 eurot, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 6.3, käenduslepingu ning seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista.
2.2.3.Intress Kokkuleppe nr 2 alusel on krediidisaaja kohustatud maksma hagejale intressi 30,41% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostjad ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 6.3, käenduslepingu ning seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 1 615,97 eurot.
2.2.4.Võla sissenõudmisega seotud kulud VÕS § 113 lg-s 5 on sätestatud, et võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult viivitusega seotud mõistlikke võla sissenõudmisega seotud kulusid ning nende hüvitamine toimub viivise maksmisest sõltumatult. Üldtingimuste p 7.5 sätestab, et krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Võla
2-12-44398 sissenõudmisega seotud kulud on ka hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel. Krediidisaajale, käendajatele ja teistele lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale (koopia lisatud). Hageja majandustegevuse lahutamatuks osaks ei ole laenulepingust tulenevate kohustuste rikkumisel tekkivate kulutuste tegemine, need on hageja jaoks ettenägematud. Hageja tavapärases majandustegevuses on laenu ülalpidamise kulu seotud laenu väljaandmiseks vajaliku ressursi ja laenu halduse kuluga, mille katteallikaks on intress. Lepingu rikkumise juhuks kokku lepitud viivise eesmärgiks on soodustada lepingu kohast täitmist ning kindlasti on viivisel ka preventiivne eesmärk – nimelt hoida ära lepingu rikkumine. Seega ei ole võla sissenõudmisega seotud kulud kaetavad intressi ja viivisega, kuna need ei sisalda hüvitist hageja poolt võla sissenõudmiseks tehtavatele täiendavatele pingutustele. Tuleb rõhutada, et võla sissenõudmisega seotud kulu tekkimine ei ole seotud laenulepingu eesmärgiga, vaid vajadusega laenumaksete mittetasumisega seotud lepingu rikkumisest tingitud täiendavate kulutuste hüvitamine, selleks et taastada olukord, milles oleks hageja juhul, kui kohustusi ei oleks kostjate poolt rikutud. Hageja oli sunnitud nimetatud kulusid tegema oma nõudeõiguse maksmapanekuks ning kulud on olnud vajalikud, mõistlikud ja põhjendatud. Kulutuste tegemise õiguse näeb seadusandja ette lepingu rikkumise tagajärgede kehtestamiseks ning need on seotud ainult antud konkreetsete kostjate lepingu rikkumisega. Seega saavad kostjad selliste kulude tekkimist ette näha ning peavad lepingu rikkumisel nende tekkimise ning hüvitamise kohustusega arvestama. Kostjad on jätnud kokkuleppe nr 2 ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 108,63 eurot kostjale ja käendajale 21.10.2011, 18.11.2011 ja 20.12.2011 saadetud võla sissenõudmisega seotud kirjade, 29.12.2011 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuste ja 01.02.2012 põhivõlgnikule saadetud lepingu ülesütlemisavalduse ja käendajale saadetud nõudekirja eest. Seega palub hageja üldtingimuste p-de 7.5 ja 6.3, käenduslepingu ning seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 108,63 eurot.
2.2.5.Lepingu sõlmimise tasu Kokkuleppe nr 2 kohaselt kohustus krediidisaaja tasuma hagejale 46,96 eurot lepingu sõlmimise tasu ning 27.07.2011 sõlmitud võla tasumise kokkuleppe kohaselt kohustus krediidisaaja tasuma hagejale 31,95 eurot lepingu sõlmimise tasu. Kuna kostjad ei ole hagejale lepingu sõlmimise tasu tasunud, tuleb lepingu üldtingimuste p 6.3, võla tasumise kokkuleppe p 6.3, käenduslepingu ning seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista tasumata lepingu sõlmimise tasu summas 78,91 eurot (46,96 + 31,95).
2.2.6.Viivis VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 ls 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 30,41% võlgnetavalt summalt aastas. Viivise arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Viivise maksmise kohustusest ei vabasta ka rikkumise vabandatavus (VÕS § 105).
2-12-44398 Lepingu ülesütlemisel 01.02.2012 oli kokkuleppe nr 2 alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 1,01 eurot. Kostjad on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 4 655,66 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt, määraga 30,41% võlgnetavalt summalt aastas (viivise arvestus lisatud). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 01.11.2012 seisuga tuleb kokkuleppe nr 2, käenduslepingu ja seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 1 063,82 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 02.11.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 30,41% tagastamata krediidisummalt aastas.
2.2.7.Käendaja vastutus Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks on hageja ja käendaja sõlminud käenduslepingu (koopia lisatud). Käenduslepinguga võttis käendaja endale hageja ees vastutuse hageja ja krediidisaaja vahelisest lepingust nr 0700140/19kt ning võimalikest hageja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 8 628,05 eurot (135 000 krooni) ning käenduse tähtajaks 01.10.2019. VÕS § 142 lg 2 alusel võib tulevikus tekkivaid kohustusi käendada juhul, kui need on piisavalt määratletud. Antud juhul on kohustused piisavalt määratletud, kuivõrd teada on, millise isiku kohustusi käendaja tagab, samuti on fikseeritud tagatava lepingu liik (krediidileping). Samale seisukohale on jõudnud ka Tartu Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-08-21691 BIGBANK AS hagis Ailar Kukk’e ja Ly Roos’i vastu. Lisaks määratlevad käendatavat kohustust ka käenduse tähtaeg ning käendaja vastutuse rahaline maksimaalmäär, mis on käenduslepingus samuti fikseeritud. Käendaja ei ole täitnud VÕS § 142 lg-s 1 ja käenduslepingus sätestatud kohustust tasuda hagejale krediidisaaja poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad käendaja ja krediidisaaja võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, kahju hüvitamise, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Käendaja ei ole käenduslepingust tulenevaid kohustusi täitnud hoolimata hageja korduvatele meeldetuletustele. VÕS §-le 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Arvestades, et haginõuded käendaja vastutuse rahalist piirmäära ei ületa, tuleb kõik lepingu alusel võlgnetavad summad nii krediidisaajalt kui ka käendajalt solidaarselt välja mõista.
3.Menetluskulud TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega tuleb hagi rahuldamisel jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
3.1.Hagihind ja riigilõiv TsMS § 139 lg 2 järgi tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. TsMS § 133 lg 1 alusel arvutatakse hagihind põhinõude ja
2-12-44398 kõrvalnõuete järgi, kui hagiavalduses nõutakse viivist TsMS § 367 alusel, liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale (TsMS § 133 lg 2). Antud hagiavalduse puhul on hagihinnaks 8 942,66 eurot. Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 alusel tasutakse riigilõivu hagihinnalt vastavalt Riigilõivuseaduse lisale 1, mille järgi on hagihinna puhul kuni 9 000 eurot ette nähtud riigilõivu täismäär 425 eurot. Seega tuleb tasuda riigilõivu 425 eurot. Koopia riigilõivu tasumist tõendavast maksekorraldusest on avaldusele lisatud.
3.2.Õigusabikulud Hageja on pöördunud võlgnevuse kohtu kaudu sissenõudmiseks Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ poole. Osutatud õigusabiteenuse eest on Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ esitanud hagejale arve summas 95,87 eurot, mille hageja on tasunud täies ulatuses (arve ja tasumist kinnitav maksekorraldus hagiavaldusele lisatud). Kostjate seisukoht ja põhjendused Kostjad ei vaidle hagile vastu. Kostja 2 hagile ei vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega leidis, et esitatud hagi on võimalik rahuldada hagis toodud õiguslikul alusel osaliselt järgmistel põhjustel: VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS §-s 402 on sätestatud, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Pooled vahel puudub vaidlus selle üle, et
1.27. 03. 2009 sõlmisid hageja ja kostja 1 tarbijakrediidilepingu nr 0901138/15kt (edaspidi leping). Lepingu kohaselt sai kostja krediiti 2441,41 €. Lepingust tulenevate kohustuste katteks pidi kostja alates 12. 10. 2009 maksegraafiku alusel hagejale tasuma kokku 84,92 €;
30.12. 2009 on samad pooled sõlminud lepingu lisakokkulepe nr 1/t.l. 20/, millega suurendati krediidisummat 878,0093 € võrra, pärast täiendava summa üleandmist oli kasutuses olevaks krediidisummaks 3319,4234 €, intress 31,1103 % aastas.
16.02. 2011.a. on pooled sõlminud lepingu juurde kokkuleppe nr 2 /t.l. 25/. Kokkuleppe kohaselt suurendati krediidisummat 1418,49 euro võrra, sellest alates kasutuses olev krediidisumma 4696,49 €, intress 30,4185 % aastas, graafikujärgne makse 166,17 € kuus.
10.09. 2007 sõlmisid hageja ja kostja 2 käenduslepingu, millega kostja 2 võttis endale vastutuse kõigi hageja ja kostja 1 vahelisest tarbijakrediidilepingust0700140/19kt tulenevate ja tulevikus sõlmitavatest tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete täitmise eest. Vastutuse piirmäär 8628,07. Kostja 2 ei ole hagile vastuväiteid esitanud, mistõttu tema vastu esitatud nõue kuulub rahuldamisele . Tarbijakrediidilepingu nr 0901138/15kt ütles hageja 01. 02. 2012 ülesütlemisavaldusega /t.l. 27/ ülesse. Nimetatud avalduse kohaselt oli kostja võlg kokku 6428,23 €, sellest tagastamata krediidisumma 4655,66 €, sissenõutavaks muutunud intress 1615,97 €,78,91 lepingu sõlmimise tasu, võla sissenõudmise kulu 76,68 eurot, viivis 1,01 €. Kostja 1 tunnistab krediidi saamist ja ei vaidle nõudele vastu. Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud seisukohale, et hageja nõue põhivõla ja intressi nõudes
2-12-44398 kuulub rahuldamisele. Võlg mõistetakse välja kostjatelt solidaarselt. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga , millega VÕS § 402 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab tarbijale laenu. Mis puutub võla sissenõudmise kuludesse, siis on kohus seisukohal, et majandus või kutsetegevuse korras krediiti andev ettevõte peaks suutma lepingutest tulenevad võlgnevused ka ise sisse nõuda seetõttu ei pea kohus kulude nõuet põhjendatuks. VÕS § 113 lg. 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingujärgne viivise määr kokkuleppe 2 järgi on 30,4185 % aastas. Hagi esitamise ajaks on võlale lisandunud viivis, kokku viivise nõue 1063,82 €. Avaldus lepingu ülesütlemiseks tehti 1. 02. 2012. Täiendav tähtaeg võla maksmiseks 11. 02. 2012. Hagi esitati kohtusse 01. 11. 2012 e. ligi 9 kuud hiljem. Kohtu hinnangul ei ole nõude selline viivitus põhjendatud kuna suurendab kunstlikult viivise suurust. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on esitanud nõude viivisele alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni protsendina põhinõudest, mis on seaduslik ja põhjendatud. Viivise protsendina taotleb hageja lepingujärgse viivisemäära rakendamist e. 27,11 % aastas. VÕS § 415 lg. 1 järgi tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg. 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg. 1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et hageja nõue viivisele 30,41 % aastas ei ole põhjendatud. Tarbijalepingust tulenevalt oleks õiguslikult põhjendatud viivise väljamõistmine seaduses ettenähtud viivisemääras. Arvestades hageja poolt arvestatud intressi suurust ja kostja 1 majanduslikku seisundit leiab kohus, et viivise väljamõistmine ei ole põhjendatud ja kostjate suhtes õiglane ja mõistlik, mistõttu kohus jätab hageja sellekohase nõude rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud temal seoses kostjate poolse lepingurikkumisega tekkinud kahju olemasolu, mida ei kataks kostjate poolt makstavad intressid. Menetluskulud TsMS § 163 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
2-12-44398 Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohus peab vajalikuks selgitada, et vastavalt TsMS § 430 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Külli Mõlder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.