Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. veebruar 2013. a Tartu
Tsiviilasja number
2-11-3788
Tsiviilasi
AS Kiviõli Soojus hagi Igor Nikitini vastu 1436,90 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1503,56 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 15. mai 2012. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Igor Nikitini apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Igor Nikitin (isikukood: 36711162217; elukoht: XXX) Vastustaja (hageja): AS Kiviõli Soojus (registrikood: 10245027; asukoht: Kiviõli Aasa 19), esindaja Krista Arraste Kolmas isik: Tatjana Nikitina (isikukood: 47703162215; elukoht: XXX)
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 15. mai 2012. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Igor Nikitini kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AS Kiviõli Soojus esitas hagi Igor Nikitini vastu 1436,90 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korteriomand aadressil XXX. Kostja tarbis hageja poolt osutatud teenuseid kaugküttevõrgu kaudu hageja näidatud mahus. Kostja on tarbinud hageja teenuseid nende eest tasumata. Vaatamata korduvatele suulistele ja kirjalikele meeldetuletustele, ei ole kostja sellest hoolimata teinud midagi võlgnevuse likvideerimiseks. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjale esitatud arved tasumata summas 1 297,33 eurot. Hageja nõudis kostjalt viiviseid kokku summas 375,89 eurot.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Nõude aluseks oleval ajavahemikul, s.o 2007. a algusest kuni 29.04.2011. a oli korteriomand XXX kostja endise abikaasa Tatjana Nikitina valduses ning kostja ei saanud korterit kasutada. Tatjana Nikitina ei maksnud korteri kütmise eest hagejale, mille tulemusena tekkis kostjal võlg hageja ees. Kostja esitas 11.01.2012. a kohtule taotluse kolmanda isiku Tatjana Nikitina menetlusse kaasamiseks (tl 75). Kohtu 06.02.2012. a määrusega taotlus rahuldati (tl 80).
3.Kolmas isik hagi ei tunnistanud. Kolmas isik leidis, hageja nõue on aegunud. Poolte vahel ei ole lepingut sõlmitud, seega pole hageja viide lepingule kohane ning viivise nõue alusetu. Kostja on korteriomanikuna kohustatud ise tasuma talle kuuluva korteri keskkütte eest, sest korteris elas kostja laps ja kostja ei tasunud elatist lapse ülalpidamiseks.
4.Hageja esitas vastuse kolmanda isiku seisukohale (tl 101-107). Hageja vähendas hagiavalduses märgitud põhisummat 1 241,41 euroni. Hageja ei nõustunud kolmanda isiku seisukohaga, et aegunud on hagiavalduse aluseks olev arve nr 7623, tasumise tähtajaga 25.01.2008. a summas 34,69 eurot. Tasunõude aegumistähtaeg algas TsÜS § 147 lg 3 teise lause järgi 2008. a lõppemisest, s.o 01.01.2009. a ja aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lg 1 arvestades 31.12.2011. a. Hageja ei nõustunud kolmanda isikuga, et hageja viivisenõue on alusetu. Hageja leidis, et viivisenõue on kokku 195,49 eurot.
MAAKOHTU LAHEND
5.Viru Maakohus rahuldas 15.05.2012. a otsusega hagi ja mõistis Igor Nikitinilt AS Kiviõli Soojus kasuks välja 1 436,90 eurot ja viivise põhinõudelt (1 241,41 eurot) alates 25.04.2011. a kuni põhinõude täitmiseni 0,022% päevas. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vaidlust ei ole selle üle, et kostjale kuulus korteriomand XXX (tl 74). Kohus märkis, et hageja nõude aluseks olevad asjaolud ei ole seotud kostja ja kolmanda isiku vaheliste õigussuhete ja kohtuvaidlusega. Asja materjalidest nähtub, et kostja ja kolmas isik vaidlesid kohtus selle üle, kas korteriomand oli abikaasade ühisvara või kostja lahusvara. Tartu Ringkonnakohtu otsusega loeti korteriomand Igor Nikitini lahusvaraks ning see mõisteti välja kolmanda isiku Tatjana Nikitina ebaseaduslikust valdusest (tl 52-55). Asja materjalidest tuleneb, et korteriomanik (Igor Nikitin) ja võrguettevõtja (AS Kivõli Soojus) ei ole sõlminud lepingut soojusenergia müügiks. Kohtule pole esitatud ka lepingut, milline oleks sõlmitud hageja ja korteriühistu või korteriomanike ühisusega. Samas ei ole vaidlust selles, et hageja on võrguettevõtjana elumaja Keskpuiestee 32, sh kostjale kuulunud koriomandit vaidlusalasel perioodil kütnud ning korteriomanikule arved esitanud. Võrguettevõtja (AS Kiviõli Soojus) peab kaugkütteseaduse (KKütS) § 15 lg 1 järgi tagama tema võrku sisenevate ja võrgust väljuvate soojakoguste kindlaksmääramise. Võrguettevõtja kohustused piirduvad vaid kogu tarbijapaigaldise kaudu edastatud soojuse arvestamisega. Kuidas soojus korterite vahel jaotub ja millistel põhimõtetel toimuvad arveldused, ei ole kaugkütteseaduses reguleeritud ning seega sõltub see võrguettevõtja ja korteriomanike vahelistest ning korteriomanike omavahelistest kokkulepetest. Kui soojuse müügilepingu sõlmib enda nimel korteriühistu, vastutab ta võrguettevõtja ees ka lepingu täitmise eest. Seega jagab korteriühistu soojuse korteriomanike vahel ning nõuab vastavalt ühistu otsustele ja põhikirjale korteriomanikelt välja neile langevad osad majandamiskuludes. Kohus nõustus kolmanda isiku vastuväitega, et osa hageja nõudest on aegunud, nimelt arved 2141 ja nr 4817, kokku summas 64,43 eurot. Ülejäänud arved, mis on kostja poolt tasumata, aegunud ei ole, sest TsÜS § 147 lg 3 järgi algas tasunõude aegumistähtaeg 2008. aasta lõppemisest 01.01.2009. a ning lõppenuks TsÜS § 146 lg 1 järgi 31.12.2011. a. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule 31.01.2011. a ning hagiavalduse 26.04.2011. a. Kohus märkis, et aegunud arvete osas on hageja nõuet vähendanud. Kohus märkis kostjale ja kolmandale isikule, et ka kehtiva lepinguta ja faktilise võrgust müüdud ja tarbitud soojusenergia korral on hagejal tulenevalt käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätetest nõudeõigus. Kohus leidis, et ka juhul, kui hageja esitatud arved ei ole kostjani või kolmanda isikuni jõudnud, ei anna selline asjaolu alust hagi rahuldamata jätmiseks. Korteriomaniku kohustused tulenevad seadusest. Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Hageja on õigustatud nõudma kostjalt viivist tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1. Hageja on arvestanud viivist VÕS § 94 sätestatud määras.
Kohus märkis kostjale, et seoses sellega, et hageja esitas nõude kostja kui korteriomaniku vastu ning korteriomand oli kolmanda isiku valduses, on kostjal õigus esitada nõue korteri valdaja ja teenust tarbinud isiku (kolmas isik) vastu. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab hageja menetluskulud kostja ning kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Igor Nikitin esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on toimikus olevate tõenditega tõendatud, et apellant ei saanud vastustaja teenust kasutada, kuna korteriomand oli kolmanda isiku valduses. Apellant teavitas vastustajat, et alates 2007. a algusest on apellandil uus elukoht. Apellant palus arved saata uue elukoha aadressile, kuid mingeid arveid ta saanud ei ole.
7.AS Kiviõli Soojus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt lahendas Viru Maakohus tsiviilasja nr 2-11-3788 lihtmenetluse korras. Viru Maakohus on 15.05.2012. a kohtuotsuse märkinud, et kohus ei anna luba kohuotsuse edasikaebamiseks. Esitatud apellatsioonkaebus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatule. Apellant ei ole esitatud kaebuses põhistanud, millist õigusnormi on tema hinnangul Viru Maakohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud ning asjaolusid, millel põhineb tema hinnangul õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine. Vastustaja hinnangul on apellandi esitatud apellatsioonkaebus lisaks eeltoodule ka põhistamata. Lähtudes eeltoodust ja Viru Maakohtu 15.05.2012. a kohtuotsusest, millega ei ole apellandile andud luba kohtuotsuse edasikaebamiseks, palub vastustaja jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata.
8.Tatjana Nikitina vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks.
10.Ringkonnakohus kontrollib kooskõlas TsMS § 651 lg-ga 1 apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant taotleb maakohtu otsuse tühistamist tervikuna põhjusel, et tema ei ole hageja poolt osutatud teenust tarbinud, kuna korteriomand oli kolmanda isiku valduses ja ta ei ole ka arveid saanud, kuigi palus hagejat, et see esitaks arved tema uuele aadressile.
11.Apellant ei ole vaidlustanud arvetel märgitud summasid ega nõude suurust. Asjas puudub vaidlus ka selle üle, et hageja osutatud teenust kostjale kuuluvas korteris tarbiti, kuid kuna apellant ei kasutanud vaidlusalusel perioodil korterit, siis ei tarbinud ta isiklikult osutatud teenust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt vastutab korteriomanik teenuse osutaja ees, sisesuhtes võib apellandil olla nõudeõigus reaalselt korterit kasutanud isiku vastu, kuid see ei olnud aluseks jätta hagi rahuldamata.
12.Apellandi väide, et 2007. a palus ta hagejal esitada arved tema uuele aadressile, on tõendamata. Maakohtus kostja selle asjaolu kohta tõendeid ei esitanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus andis pooltele võimaluse oma seisukohtade ja tõendite esitamiseks ning ei rikkunud menetlusnorme, mis annaksid TsMS § 652 lg 3 sätestatud aluse uute tõendite esitamiseks. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et tõendite juurdevõtmise taotlust ei ole apellatsioonkaebuses esitatud. Apellant ei ole ka veenvalt esile toonud, milline õiguslik tagajärg oleks saabunud, kui arved oleksid edastatud aadressile, kus korteriomanik elas.
13.Ringkonnakohus möönab, et apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud TsMS § 637 lg 21 sätestatud aluseid, kuid samas ei nähtu maakohtu otsusest, millisel materiaalõiguslikul alusel maakohus hagi rahuldas. Hageja väitel lähtus ta Kiviõli Linnavolikogu 17.06.2004.a määrusega nr 18 kehtestatud „Kiviõli linna kaugküttepiirkonna piirid, võrguga liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamise kord, soojusettevõtja arenduskohustus ning elanikkonnaga kasutatud soojusenergia arvestamise kord“ ja Kiviõli Linnavalitsuse 28.08.2008 määrusega nr 8 „Soojusenergia piirhinna kooskõlastamine“. Hageja osutas teenust ja tagas kütteteenuse osutamise kuni kostjale kuuluva korteriomandi asukohaks oleva elumaja liitumispunktini. Hageja osutas teenust, arvestas vastavalt Kiviõli Linnavalitsuse aktidele osutatud teenuse maksumuse ja esitas tarbijale arved. Asjas ei ole väiteid, et kostjale kuuluv korter ei tarbinud soojust või, et kostja tasus soojusenergia eest kellelegi teisele. Hageja leidis, et teenuse osutamise ja arvete esitamisega olid pooltel tekkinud lepingulised suhted. Ringkonnakohus nõustub sellega, kuna esitatud asjaolude kohaselt on kostja varem esitatud arved tasunud ja sellega lepingulist suhet tunnistanud. Kostja omandas korteri 2005.a ja võlgnevus tekkis 2007.a s.t kostja ja kolmanda isiku kooselu lõppemise ajal. Rohkem kui aasta pikkune periood, kus hageja osutatud teenuse eest esitatud arved kostja poolt tasuti, on piisav, et lugeda poolte vahel leping sõlmituks. Hageja tugines nõude esitamisel õigustatult VÕS § 76 lg-le 1 ja VÕS § 82 lg-le 1. Ringkonnakohus märgib, et juhul, kui asuda seisukohale, et poolte vahel puudus lepinguline suhe, siis on kostjal tarbitud teenuse eest tasumise kohustus VÕS § 1023 lg 1 alusel, kuna tegemist oli käsundita asjaajamisega, mis vastas korteriomaniku huvile ja tegelikule tahtele. Kuna ringkonnakohtus asja läbivaatamisel ei tuvastatud maakohtu poolseid rikkumisi, mis oleksid toonud kaasa ebaõige kohtulahendi, siis tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
14.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta apellandi kanda TsMS § 171 lg 1 alusel. Menetlusosalisel on õigus pöörduda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtusse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud korras.
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.