Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Laevakinnistusraamat), Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, kohtutäituritele, peatas täitemenetlused, arestis pangakontod, nõudis välja ja tutvus võlgniku äritoimikuga, raamatupidamisdokumentidega ning teiste võlgniku tegevust ja varalist seisundit puudutavate materjalidega, jne. Ajutine haldur tegi kindlaks alljärgneva: TNOÜ (võlgnik) on asutatud juulis 1999.a ärinimega OÜ T . Ärinime muudatus tehti 2012.a. jaanuaris. Võlgnik tegeles ehitamisega, omades 2010.a. keskmiselt 28 töötajat. Juhatuse liikmeteks olid LT(kuni 16.03.2012.a.), NP (kuni 16.03.2012) ja NK (kuni 20.01.2012). 09.03.2012.a. nimetati likvideerijaks HJ. Majanduskriisi saabudes tellimused vähenesid ja alates 2008.a. jätsid mitmed tellijad suhteliselt suuri summasid tasumata, mis tekitas käibevahendite puudujäägi. Nii näiteks KAOÜ, kes 02.06.2011.a. pankrotistus, jättis tasumata ca 224 000 eurot. Ta andis võla katteks võlgnikule üle küll 3 tühja tehnovõrkudeta kinnistut Rae vallas, kuid nende väärtus on käesoleval ajal ca 3 - 4 korda väiksem võlgnetavast summast. Samuti pankrotistus OÜ H , kellelt jäi võlgnikul üle 400 000 euro saamata ja kes on käesolevaks ajaks äriregistrist kustutatud. Võlgnik leidis 2011.a. juulis Rootsist koostööpartneri ACBAB, kes aga samuti õigeaegselt tehtud töö eest ei tasunud ning jättis lõpuks väidetavate võlgnikupoolsete lepingutähtaegadest mittekinnipidamise tõttu tasumata 468 804 eurot. Võlgnik pöördus Rootsi kohtusse, kus on peetud üks istung, millel vastaspool nõuet ei tunnistanud ja välistas ka igasugused kokkulepped. Kuna võlgnik ei suutnud oma kohustusi täita, siis mitmed võlausaldajad pöördusid oma nõuetega töövaidluskomisjoni ja kohtusse ning kohtutäiturite poole. Käesolevaks ajaks on kohtutäiturite menetluses võlgniku suhtes kokku 10 täiteasja. 2012.a. augustist pärast Rootsis olnud objekti üleandmist võlgnikul igasugune majandustegevus puudub. Võlgniku 2010.a. aastaaruande bilansi kohaselt oli tal 31.12.2010.a. seisuga lühiajalisi kohustusi kokku 1 606 037 krooni (102 644 Euro) väärtuses, käibevara aga 7 907 916 krooni ja põhivara 2 958 973 krooni väärtuses. Kasumit teeniti 2010.a. 82 629 krooni (5 280 eurot). 2012.a. majandusaasta bilansi kohaselt oli 30.09.2012.a. seisuga võlgnikul käibevara 474 565 euro väärtuses ja põhivara 188 961 euro väärtuses ehk vara kokku 663 526 euro eest. Lühiajalisi kohustusi oli aga 570 679 euro eest ja kahjumit teeniti 2011 – 2012.a. jooksul kokku 498 993 eurot. Käibevara koosneb peamiselt ACBAB-lt saamatajäänud tasust ja põhivara KAOÜ-lt võla katteks saadud kinnistutest nende soetusmaksumuses. Ajutise halduri taotlusel esitas võlgnik bilansi ajutise halduri nimetamise päeva 19.12.2012.a. seisuga, mis on analoogne 30.09.2012.a. bilansiga. Juhatuse liige oma vastuses ajutise halduri järelepärimisele vastab, et võlgnikul kassas ja kontodel raha puudub. Kohtule esitatud vara ja võlgade nimekirjas märgib võlgniku likvideerija, et ainsa reaalse varana on võlgnikul 3 ilma kommunikatsioonideta kinnistut Rae vallas, milliste koguväärtus võib olla 60 000 eurot. Tegelikult on Maanteeameti liiklusregistri andmeil võlgniku nimele registreeritud ka kaks 1997.a. valmistatud kaubikut Ford Transit ja Citrön Berlingo, millised aga likvideerija ning endiste juhatuse liikmete kinnitusel on ammu mahakantud ja jäänud registrit kustutamata, s t väärtust praktiliselt ei oma. Ülejäänud sõidukid on 2012.a. algul müüdud. Võlgnikul olid arvelduskontod Swedbangas, kus oleval kontol on ainult 37 senti. Teistes pankades võlgnik kontot ei oma. Ka ei oma võlgnik Ehitusregistri andmeil ehitisi vallasvarana, Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil väärtpabereid ja kinnistusraamatu andmeil teisi eespool nimetamata kinnisasju. Suurimaks võlausaldajaks on OEAS, kelle kasuks on võlgnikule kuuluvatele kinnistutele seatud ühishüpoteegid 120 000 eurot ja kellele võlgnik võlgneb üle 116 000 euro. Eesti riigile võlgnik võlgneb tasumata maksude näol ligi 39 000 eurot. Töötajatele võlgneb võlgnik tema enda andmeil 234 847 eurot, kuid arvestades, et töölepingud on lõpetatud ca aasta tagasi ja osadel juhtudel veel varem, siis lisanduvad sellele summale märkimisväärsed viivised. Aruande eelmises alajaotuses toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul on ainsaks reaalseks varaks 3 kinnisasja

väärtusega ca 60 000 eurot. Samas on võlgnevusi 19.12.2012.a. bilansi kohaselt 570 679 eurot. Tegelik võlgnevus on aga kindlasti veelgi suurem, sest bilanss ei kajasta võlausaldajate poolt nõutavaid viiviseid ja täituritasusid. Seega on kohustusi ligi 600 000 euro eest ehk ca 10 korda rohkem kui vara. Kuna võlgnik ise tunnistab Rootsi objekti valmimise hilinemist (kuigi põhjendab seda tellijapoolsete minetustega), siis on kohtumenetluse jätkamine tellijalt saamata tasu sissenõudmiseks ajutise halduri hinnangul suuremal või vähemal määral perspektiivitu ja võib kaasa tuua suuri (menetlus)kulusid. Arvestades, et võlgnik majandustegevust ja seega mingit regulaarset sissetulekut ei oma ja osanikud on otsustanud võlgniku likvideerida, siis kohustused intresside ja viiviste lisandumise tõttu pidevalt kasvavad. Seega isegi kohtuvaidluse positiivse tulemuse korral oleks võlgnikul vara oluliselt vähem kui kohustusi. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga, mistõttu tuleb välja kuulutada tema pankrot. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks on 2008.a. alanud majandussurutis, mis eriti tugevalt tabas kinnisvaraarendust ja seeläbi ehitussektorit. Selle tulemusena antud sektoritega seotuid ettevõtjate käibed võrreldes varasemaga drastiliselt vähenesid ning nad ei suutnud enam oma kohustusi täita. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse otseseks põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Kooskõlas PankS § 23 ning vastavalt lisatud kalkulatsioonile palub ajutine pankrotihaldur määrata ajutise halduri tasuks 1620 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ning määrata ajutise halduri kulutuste hüvitiseks 138 eurot. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada TNOÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalle Mõtsnik ́u. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgniku võlgade suuruseks vähemalt 570 679 eurot ning vara väärtuses 60 000 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Ajutisel pankrotihalduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud TNOÜ endised juhatuse liikmed LC (ik XXX), NP (ik XXX), NK (ik XXX) ja likvideerija HJ(ik XXX). Ajutine pankrotihaldur palub välja mõista ajutise halduri tasu 1620 eurot pankrotivara arvelt (lisandub sotsiaalmaks) ja ajutise halduri tehtud kulutuste katteks 138 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2

kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1620 eurot pankrotivara arvelt (lisandub sotsiaalmaks) ja ajutise halduri tehtud kulutuste katteks 138 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.