2-12-47028
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lembit Käis
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. veebruar 2013. a Põlva
Tsiviilasja number
2-12-47028
Tsiviilasi
J. I. O. hagi J. R. vastu 236,31 euro väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja lepinguline esindaja – S. E. J. , postiaadress: A. W. T. xxxxx, e-post:)
esindajad
Tsiviilasja hind
236,31 eurot
Kirjalik eelmenetlus
6. veebruar 2013. a
2-12-47028 võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Põlva kohtumajale esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Elisa Eesti ja J. R. ) 26.02.2009. a liitumislepingu nr 1701140. Liitumislepingu alusel kohustus AS Elisa Eesti pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus tasuma saadud teenuste ja/või kaupade (mobiiltelefon) eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Arvete nõuetekohaselt tähtpäevaks tasumata jätmisel kohustus kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. 30.09.2010. a loovutas AS Elisa Eesti oma nõude kostja vastu põhisummas 118,18 eurot OÜ-le Julianus Inkasso (hageja) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt 236,31 euro väljamõistmist, millest on põhivõlg – 118,18 eurot ja vähendatud viivis seisuga 12.11.2012. a – 118,13 eurot. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 45 euro, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 30 euro ning õigusabikulude – 159,78 euro väljamõistmist ning menetluskuludelt viivist VÕS 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 15.01.2013 (tl 52), kuid ta ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 42).
Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
2-12-47028 Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjale kohtukordniku vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud kostja emale – T. R. 15.01.2013 (tl 52), kes elab koos kostjaga samas eluruumis (tl 51). TsMS § 315 lg 1 esimene lause sätestab, et menetlusdokumendi võib kätte toimetada ka kohtutäituri, kohtukordniku või vastavalt kohtu kodukorrale selleks pädeva muu kohtuametniku või politseiasutuse või riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse või tema asutuse vahendusel, samuti muu isiku vahendusel, kellele kohus teeb kättetoimetamise ülesandeks kokkuleppel. TsMS § 322 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Seega saab kohus lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks TsMS § 315 lg 1 ja § 322 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o
2-12-47028 Teatisest nõude loovutamise kohta (10) nähtub, et 30.09.2010 saatis Elisa Eesti AS kostjale kirjaliku teatise, milles teatas, et loovutas 30.09.2010 nõude kostja vastu OÜ-le Julianus Inkasso. Kuna senine võlausaldaja teatas kostjale, et on nõude tema vastu loovutanud uuele võlausaldajale, saab lugeda nõude loovutamise toimunuks kostja suhtes VÕS § 170 alusel. Kuna nõue kostja vastu on loovutatud, võib uus võlausaldaja OÜ Julianus Inkasso (hageja) nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist senise võlausaldaja Elisa Eesti AS asemel VÕS § 164 lg 2 alusel. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega (tl 10-22, 25-36) ja õiguslikult põhjendatud VÕS §-de 164 lg 2, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6 ning 113 lg 1 järgi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus – 118,18 eurot – VÕS §-de 164 lg 2; 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel ning viivis - 118,13 eurot – VÕS §-de 164 lg 2; 76 lg 1; 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 kolmanda lause alusel. Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 kohaselt on 236,31 (118,18 + 118,13) eurot. eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud kohtule koos hagiavaldusega ka menetluskulude nimekirja (tl 8), milles on taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: hagi esitamisel tasutud riigilõiv – 30 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv – 45 eurot ning õigusabikulu – 159,78 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hageja pole esitanud tõendit riigilõivu tasumise kohta maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel, kuid kuna Pärnu Maakohtu 07.11.2012 määruse (tl 23-24) sisu järgi on hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldust kostja vastu menetletud, on alust arvata, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot. Peale selle on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 30 eurot (tl 7). TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Seega on hageja tasunud käesolevas tsiviilasjas kokku 75 eurot riigilõivu.
TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär,
2-12-47028 jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Kuna riigilõivuseaduse lisa 1 järgi on hagi hinna 236,31 eurot korral hagi esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ette nähtud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi hinnalt 236,31 eurot hagi esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu tasumisele kuuluv riigilõiv, mis on 60 eurot. Ülejäänud riigilõiv - 15 eurot - jääb hageja enda kanda. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagiavaldusele lisatud materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguliseks esindajaks olnud S. E. OÜ J. esitatud arvest lähtuvalt peab hageja maksma OÜ-le J. 159,78 eurot tasu hageja esindamise eest võlglase J. R. kohtumenetluses. Kuna antud hagi hind on 236,31 eurot, siis on TsMS § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) § 1 lg 1 alusel võimalik antud asjas lepingulise esindaja kulude katteks teiselt menetlusosaliselt välja mõista maksimaalselt 320 eurot. Seega jäävad hageja nõutavad lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 4 kehtestatud piirmäära sisse. Maakohtu arvates on hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus lepingulise esindaja kulude osas selgelt põhjendamatu, sest antud asi pole eriti keerukas ega töömahukas, hageja lepingulise esindaja ülesanded antud asjas on piirdunud vaid hagiavalduse koostamisega ning kohtu menetluses on massiliselt hageja lepingulise esindaja koostatud sarnaseid õigusalaseid dokumente. Eelneva tõttu vähendab kohus kostjalt väljamõistetavaid hageja õigusabikulusid põhjendatud suuruseni, milleks kohtu arvates on 65 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks kokku 125 eurot (60 + 65). Menetluskuludelt tuleb arvates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni maksta viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses vastavalt hageja taotlusele (tl 8) TsMS § 177 lg 2 alusel. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.