Jätta kõik AS-i XXX menetluskulud tema enda kanda.
3.Jätta kõik XXX menetluskulud AS-i XXX kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Esitatud asjaolud 1.AS XXX esitas 08.05.2009 kohtule hagi XXX vastu 19.03.2004 sõlmitud teeninduslepingu täitmisest tekkinud võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
2.XXX kui müüja ja kostja kui ostja sõlmisid 19.03.2004 kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingud, mille kohaselt võõrandas XXX kostjale kinnistu asukohaga XXX.
3.Hageja kui täitja ja kostja kui tellija sõlmisid 27.19.03.2004 teeninduslepingu, mille punkti 3.1 kohaselt kohustus tellija tasuma täitjale teede, tänavavalgustuse ja asumi kommunikatsioonitrasside (vee-, kanalisatsiooni-, gaasi-, drenaaži- ja side) üldise korrashoiu ja patrullteenuse eest 506,50 krooni kuus. Punkti 5 kohaselt kohustus tellija maksetähtaegade rikkumise korral maksma täitjale viivist 0,2% tähtajaks tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Lepingu mittetäitmise tagajärjed olid ära toodud lepingu punktis 6, mille kohaselt oli lepingu mittekohase täitmise korral lepingu tingimusi rikkunud pool kohustatud hüvitama teisele poolele kogu tekitatud kahju, mis on otseselt tulenenud kahju tekitaja tegemistest või tegemata jätmisest nimetatud lepingus sätestatud toimingutest.
4.Hageja teatas 02.01.2006 kirjaga 05/180 XXXelamurajoonis teenustasu määra tõstmisest alates 01.veebruarist 658 kroonini kuus teenusesse puutuvate hindade olulise tõusu tõttu.
5.Kostja esitas 30.01.2006 hagejale pretensiooni, kuna väidetavalt ei ole hageja kohaselt täitnud omale teeninduslepinguga võetud kohustusi. Samuti viidati asjaolule, et hageja ei ole osutanud teeninduslepingust tulenevaid teenuseid piisaval määral. Pretensioonis anti hagejale tähtaeg kuni 10.02.2006 lepinguliste kohustuste täitmisele asumiseks ja kohustuste mittenõuetekohase täitmise korral lubati teenindusleping erakorraliselt üles öelda.
6.Kostja keeldus 10.02.2006 kirjaga hageja teenindustasuarvet tasumast põhjusel, et väidetavalt ei ole hageja kohaselt täitnud omale teeninduslepinguga võetud kohustusi, kuna tänavavalgustus XXX asumis osaliselt ei tööta, jaanuaris pole kordagi tehtud libedusetõrjet ja hageja ei ole taganud teede ja tänavavalgustuse üldist korrashoidu. Samal päeval esitas kostja hagejale 2004 aasta teeninduslepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, milles väideti, et hageja kui teeninduslepingu täitja ei ole taganud XXX asumi üldist heakorda ega siseteede, tänavavalgustuse ja kommunikatsioonitrasside korrashoidu. Samuti rõhutati, et tellija käsitleb seda olulise lepingurikkumisena täitja poolt ning et kuna hageja on oluliselt rikkunud teeninduslepinguga endale võetud kohustusi, siis ei pea ka kostja mõistlikuks lepingulist suhet jätkata. Hageja leiab, et lepingulise teenindustasu maksmisest keeldumiseks alust ei ole ja et 10.02.2006 esitatud teeninduslepingu erakorralise ülesütlemise avaldus on alusetu ning avalduses esitatud väited on väärad ja põhjendamatud.
7.Hageja jätkas teeninduslepinguga võetud kohustuste täitmist ja lepingust tulenevate arvete esitamist ning teeninduslepingu punktist 3.1 tulenevalt oli kostja kohustatud teenustasu maksma.
8.Kostja esitas 19.04.2006 hagejale teate, milles viidati märtsis ja aprillis hageja poolt kostjale esitatud arvete tühisusele, kuna poolte vaheline teenindusleping lõppes 10.02.2006.
Hageja vastas teatele 08.05.2006, et ei pea lepingut lõppenuks, sest kostja ei ole esitanud lepingu lõpetamise konkreetseid põhjendusi ja esitatud üldised väited ei ole lepingu lõpetamise aluseks.
9.Hageja teatas 01.02.2008 kirjaga teenindustasu määra tõstmisest 997 kroonini ja esitas 20.03.2008 kirjaga nr 08/87 kostjale hoiatuse, et võlgnevuse jätkuval mittetasumisel pöördutakse hagiga kohtusse. Kostja sellele ei vastanud.
10.Lepingus ei leppinud pooled kokku teenuste kvaliteedi tasemes. Seega pidi hageja teeninduslepingut täitma ümbruskonnas pakutavale sarnasele teenusele võrreldava kvaliteediga, seda nii suvise kui talvise teehoolduse ja haljasalade hoolduse kohustuse ulatuse hindamisel. Hageja leiab, et puudub mistahes alus eeldada, et ta pidi teenuseid osutama kõrgema kvaliteediga kui on Viimsi vallas tavapärane. Kostja väide, et hagejal oli kohustus hooldada teeäärseid haljasalasid, on asjakohatu. Viimsi valla territooriumil kehtib põhimõte, et puhastusalal peab heakorratöid tegema kinnistu omanik.
11.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja täitnud 19.03.2004 sõlmitud teeninduslepinguga võetud kohustusi alates veebruarist 2006 ning seisuga 30.04.2009 võlgneb kostja hagejale põhivõlana 19 753,50 krooni (1262,48 eurot) ja viivise 23 517,50 krooni (1506,49 eurot), mille hageja palub kostjalt välja mõista. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise 0,2% põhivõlalt päevas alates 08.05.2009 kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastuväited
12.Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et tal puudus perioodil 10.02.2006 – 30.04.2009 lepingujärgne kohustus lepingulist tasu maksta, kuna leping oli lõppenud. Teeninduslepingu ülesütlemiseks oli seaduslik alus ning ülesütlemisavaldus tuleb lugeda kehtivaks. Hageja ei täitnud teeninduslepingut pika perioodi jooksul juba enne lepingu ülesütlemist.
13.Kostja nõustus teeninduslepingu sõlmimisega eelkõige selle tõttu, et tal oli huvi teeninduse käigus patrullteenuse ja haljasalade hoolduse vastu. Kui teenindusleping ei oleks selliseid teenuseid ette näinud, ei oleks kostja kinnistu ostu-müügilepingut ega teeninduslepingut sellistel tingimustel sõlminud.
14.Tänavavalgustuse ja libedusetõrje on üldjuhul kohaliku omavalitsuse ülesandeks, samuti hooldavad kommunikatsioone vastavad ettevõtjad, mille eest tasutakse vastavate teenuste lepingute järgi vastavalt seadusele. Pärast lepingu sõlmimist selgus, et hageja teeninduslepingut ei täitnud (osaliselt täitis tänavavalgustuse tagamise kohustust) ning ei täitnud seda kuni lepingu kostja poolt ülesütlemiseni.
15.Teeninduslepingu punkti 2.1 kohaselt kuulus hageja kohustuste hulka XXX asumi haljasalade niitmine ja korrashoid. Haljasalade all oli teenuslepingus mõeldud teeäärseid alasid. Hageja seda kohustust ei täitnud. Samuti ei osutanud hageja kostjale XXX elamurajoonis eespool nimetatud perioodil patrullteenust, lumekoristuse teenust (libeduse tõrje), teede tolmust ja prahist puhastamise teenust. Hageja ei ole taganud ka tänavavalgustuse teenust lepingu kohaselt. Lisaks sellele on Viimsi vald teinud hagejale pakkumise tänavavalgustuse kulude tasumiseks. Hageja ei ole osutanud kostjale vee- ja kanalisatsiooni, gaasi, drenaaži ja –sidetrasside üldise korrashoiu teenust, kuivõrd tal ei ole seaduse kohaselt õigust nimetatud teenuseid osutada. Hageja on tahtlikult lepingujärgseid kohustusi rikkunud, keeldudes põhjenduseta kohustusi täitmast. Kostjal oli alus teeninduslepingu ülesütlemiseks.
16.Teeninduslepingu tingimusi, sh viivisemäära ei olnud kostjal võimalik mõjutada ega selles osas hagejaga eraldi läbi rääkida. Kostja leiab, et teeninduslepingu punktis 5 näidatud viivisemäär on tühine osas, milles see ületab seadusjärgset viivisemäära, kuna tegemist on oluliselt suurema viivisemääraga kui käibes tavaks on, lisaks ei olnud hagejapoolsete kohustuste täitmata jätmisel kostja kui võlausaldaja kaitseks ette nähtud mitte ühtegi sarnast õiguskaitsevahendit. Juhul, kui kohus leiab, et põhivõlgnevuse osas tuleb hagi täielikult või osaliselt rahuldada, siis palub kostja viivist vähendada mõistes viivist välja mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kohtu põhjendused
17.Kohus, tutvunud hagiga, kostja vastustega hagile ning menetluses esitatud seisukohtadega, samuti uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et AS-i XXX hagi XXX vastu võlgnevuse nõudes tuleb jätta rahuldamata.
18.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: • XXX kui müüja ja kostja kui ostja sõlmisid 19.03.2004 kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingud, mille kohaselt võõrandas XXX kostjale kinnistu asukohaga XXX (I kd t.lk 6-22, 23); • Hageja kui täitja ja kostja kui tellija sõlmisid 19.03.2004 teeninduslepingu, mille punkti 3.1 kohaselt kohustus tellija tasuma täitjale teede, tänavavalgustuse ja asumi kommunikatsioonitrasside (vee-, kanalisatsiooni-, gaasi-, drenaaži- ja side) üldise korrashoiu ja patrullteenuse eest 506,50 krooni kuus; punkti 2 kohaselt tagama XXX asumi siseteede ja üldise heakorra (lumekoristus, teede puhastamine, tolmust ja prahist, haljasalade niitmine ja korrashoid), tagama tänavavalgustuse aastaringse korrasoleku, teatama XXX asumi kommunikatsioonitrasside plaanilistest remonttöödest vähemalt 48 tundi enne remonttööde algust, tagama XXX asumi kommunikatsioonitrasside toimimise, tagama patrullteenuse XXX asumis, osutama tellija või XXX asumi elanike soovil muid teenuseid, mis ei ole lepinguga hõlmatud. (I kd t.lk 24-25); • 10.02.2006 esitas kostja hagejale 2004 aasta teeninduslepingu erakorralise ülesütlemise avalduse (I kd t.lk 28); • kostja keeldus pärast 10.02.2006 teeniduslepingu ülesütlemist lepingust tulenevaid kohustusi täitmast (I kd t.lk 27, 29).
19.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale lepingujärgsete maksete võlgnevuse või mitte, sest väidetavalt on hageja jätnud lepinguga võetud kohustused täitmata. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hageja nõude aluseks olev leping kehtib või on lõppenud. Lepingu liik
20.Kohus leiab, et poolte vahel 19.03.2004 sõlmitud teenindusleping on käsundusleping. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 lõike 1 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Poolte vahel sõlmitud leping oli suunatud mitte niivõrd kindla tulemuse saavutamisele, kuivõrd osutamisele, seetõttu on tegemist käsunduslepinguga. Samale seisukohale on jõudnud Riigikohus sarnases vaidluses 07.10.2009 kohtuasja nr 3-2-1-93-09 punktis 11.
Lepingu täitmine
21.Hagejal oli tulenevalt poolte vahel 19.03.2004 sõlmitud lepingu punktist 2 kohustus tagada XXX asumi siseteede ja üldine heakord (lumekoristus, teede puhastamine tolmust ja prahist, haljasalade niitmine ja korrashoid), tagada tänavavalgustuse aastaringne korrasolek, teatada XXX asumi kommunikatsioonitrasside plaanilistest remonttöödest vähemalt 48 tundi enne remonttööde algust, tagada XXX asumi kommunikatsioonitrasside (vesi, kanalisatsioon, drenaaž, side jne) toimimine, tagada patrullteenus XXX elamurajoonis ning osutada kostja kui tellija või XXX asumi elanike soovil muid teenuseid, mis ei ole käesoleva lepinguga hõlmatud. Nimetatu täitmine ei olnud hagejale kohustuslik, kui probleemid tekkisid riketest või vääramatust jõust. Lepingu punkti 3.1 kohaselt tuli kostjal tasuda hageja osutatavate teenuste (teede, tänavavalgustuse ja asumi kommunikatsioonitrasside üldine korrashoid ja patrullteenus) eest 506,50 krooni kuus (sh käibemaks 18%). 30.01.2006 esitas kostja hagejale pretensiooni lepingus toodud kohustuste mittetäitmise osas (III kd lk 37). 30.01.2006 teatas kostja hagejale, et lõpetab ühepoolselt lepingu, kui hageja ei ole oma kohustusi täitnud hiljemalt 10.02.2006. Kohus on seisukohal, et hageja ei täitnud teeninduslepingut lepingu ülesütlemisele eelnenud perioodil mahus, mis vastab lepingus kokkulepitule. Hageja rikkus oluliselt lepingut, mis andis kostjale õiguse leping ennetähtaegselt üles öelda.
22.Kohus leiab, et asjaolu, et AS-l XXX oli sõlmitud 01.01.2005 leping (II kd t.lk 15-16) OÜ-ga XXX, mille kohaselt viimane pidi hagejale osutama sekretär-personalitöötajalaohoidja teenust, osutama haldusteenust, osutama valveteenust ning teostama jooksvat remonti ja osutama haldusteenust ei tõenda, et hageja oleks täitnud kostja ees oma teeninduslepingust tulenevad kohustused. Teenuse osutamist hageja poolt kostjale ei tõenda ka OÜ XXX arved hagejale (II kd t.lk 17-18), XXX OÜ arved hagejale ja hageja ning OÜ XXXpoolt allkirjastatud aktid (II kd t.lk 19-90), mis on aktis märgitu kohaselt aluseks 01.01.2005 koostatud töövõtulepingule. Samuti ei tõenda teenuse osutamist AS-i XXX konto väljavõtted (III kd, t.lk 50-52; 130-132). Nimetatud tõendid saavad tõendada asjaolu, et OÜ XXX ja XXXOÜ esitasid teenust hagejale ning, et hageja tasus nimetatud teenuste eest teenuse osutajatele. Tõenditest ei nähtu hageja teenuse osutamine kostjale, tööde maht ega ka kvaliteet. Kohus leiab, et ka hageja poolt dokumentaalsete tõenditena esitatud XXX arved hagejale (II kd, t.lk 92-93; tõendavad teenuse osutamist XXX kinnistul, mis ei ole kostja elukohaks), XXX AS-i arve-saatelehed hagejale (II kd, t.lk 94-95, 111; ei nähtu materjalide kasutamine XXX elamurajoonis), XXX OÜ arve hagejale (II kd, t.lk 96), XXX AS-i arved hagejale (II kd, t.lk 97-100, 102-103), OÜ XXX arved hagejale (II kd, t.lk 101, 106; tõendavad teenuse osutamist XXXja XXX XXX, mis ei ole kostja elukohaks), XXX OÜ arved hagejale (II kd, t.lk 104-105; ei nähtu teenuse osutamine XXX elamurajoonis); OÜ XXX arve hagejale (II kd, t.lk 107 ei nähtu teenuse osutamine XXX elamurajoonis), OÜ XXX arved hagejale (II kd, t.lk 108; ei nähtu teenuse osutamine XXX elamurajoonis), XXX AS arved (III kd, t.lk 53-), OÜ XXX arve hagejale (II kd, t.lk 110; ei nähtu teenuse osutamine XXX elamurajoonis), fotod XXX elamurajoonist (II kd t.lk 113-124) ei tõenda asjaolu, et hageja täitis kostja ees oma lepingulised kohustused.
23.Hageja on koos teiste XXX elamurajooni elanikega teinud 30.01.2006 pretensiooni (III kd lk 37), kus on märgitud, et elamurajoonis puudub kuni pretensiooni esitamiseni teedeäärne haljastus ja selle hooldus, tänavaid ei puhastatud tolmust ja prahist alates 2000. aastast, ebaselge on hinnakirjas sisalduv turvateenuse sisu, kuna elamurajooni elanikel on
turvalepingud sõlmitud otse turvaettevõtetega, samuti ei ole AS XXXhooldanud kommunikatsioonitrasse, kõik avariid on likvideerinud AS XXX. Lisaks pikaajalistele lepingu rikkumistele on 2006 jaanuaris teostamata libedusetõrje, samuti töötab tänavavalgustus osaliselt. Kõiki neid puudusi hageja töös ja hagejapoolset lepingu rikkumist tõendasid oma ütlustega tsiviilasjas nr 2-07-46739 (09.09.2008 kohtuistungil) tunnistajana üle kuulatud XXX (I kd, t.lk 180-182), XXX (I kd, t.lk 182-183), (20.10.2010 kohtuistungil) XXX (I kd, t.lk 192) ja XXX (I kd, t.lk 196). XXX ütluste kohaselt oli tal maja kõrval torude leke ning XXX haldusjuht palus pöörduda XXX poole. Tunnistaja sõnul oli 2005-2006 umbes 40% tänavavalgustusest korras. Kruusatee tolmas ja oli libe. 2006 aasta enne pretensiooni koostamist oli tänav läbimatu. Haljastust ei olnud olemas, praht vedeles. Teed lükkasid elanikud ka ise puhtaks. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt 2005 lõpp ja 2006 alguses teede puhastust ja tänavate valgustust praktiliselt ei eksisteerinud. Muru niitmas on tunnistaja näinud alajaama ümbruses mitte kogu haljasalal. Tänav on olnud libe, kuna seda ei hooldatud. Ei ole kedagi näinud tänavaid liivatamas või hooldamas. XXX ütluste kohaselt muruniitmist, libeduse tõrjet, lume koristust ei toimunud 2005-2007. Sellel ajal ei toiminud ka tänavavalgustus. Vahel lülitati sisse 18 lampi, lampe oli 25. XXX käis igal hommikul lampe lugemas 2005-2007, kuna oli siis juba pensionär. Tunnistaja sõnul on ta niitnud ise. Tänavad on libedad, drenaaž ei toimi. Lund lükkasid elanikud ise ja küsisid ka vallalt abi. Koristusprobleem on olnud pidevalt. Turvapatrulli teenuse osutamist ei näinud. XXX telefoni teel ühendust tunnistaja ei saanud. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt ei olnud 2005-2007 mingit heakorda. Tunnistaja jaoks oli oluline tänavavalgustus, mis tol ajal puudus. 2,5 aastat elati täielikult pimeduses. Patrullteenuse osutamine on välistatud. Elanikud paigaldasid ise drenaaži suunaga XXX teele. Tänavad olid tavaliselt tolmused. Ei ole näinud ühtegi prahi ja tolmu pühkijat. Kohus on seisukohal, et nimetatud tunnistajate ütlusi ei lükka ümber ka tunnistaja XXX poolt antud ütlused käesolevas tsiviilasjas (III kd, t.lk 42 pöördel -44 pöördel). Tsiviilasja nr 2-07-46739 04.04.2011 protokollist nähtub, et tunnistaja XXX oli OÜ XXX juhataja alates 2006 aasta lõpust (III kd, t.lk 32). Seega ei oma tunnistaja ütlused tähtsust lepingu ülesütlemisele eelnenud teenuse osutamise kohta ning kuivõrd kohus leidis, et kostja poolt lepingu ülesütlemine oli põhjendatud, siis puudub kohtul vajadus hinnata 2006 lõpust osutatud teenuse kvaliteeti või mahtu.
24.Teenuste osutamist hageja poolt kostjale ei tõenda ka fotod (II kd t.lk 113-124, III kd, t.lk 137-147), sest nendelt ei ole võimalik aru saada, millal need tehtud on ja millist tänavat fotodel pildistatud on. Samuti ei nähtu fotodelt, kes on fotodelt nähtuva heakorra taganud.
25.Kohus on seisukohal, et ka hageja poolt esitatud XXX AS ja XXX vahel sõlmitud leping ja arved (II kd, t.lk 145-182) ning XXX sõidulehed (II kd, t.lk 183-190) ei tõenda asjaolu, et patrullteenust kostjale ja teistele XXX elamurajooni elanikele enne lepingu ülesütlemist osutati või et elanikud olid teadlikud teenuse olemasolust (s.h kas elanikele oli teada tel nr, millelt saab patrulli kohale kutsuda). Isegi kui asuda seisukohale, et hageja on osaliselt osutanud patrullteenust või osaliselt on olemas olnud tänavavalgustus, siis ei tõenda, see lepingu nõuetekohast täitmist, sest kõik ülejäänud teenused on osutamata või on osutatud oluliste puudustega. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks osutanud teenuseid ümbruskonnas pakutavate teenustele võrreldava kvaliteediga. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja ei ole kohtumenetluses tõendanud, et ta oleks kostjale lepingus kokkulepitud määras teenuseid osutanud kuni kostja poolt lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse esitamiseni. Lepingu erakorraline ülesütlemine
26.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 30.01.2006 (III kd, t.lk 37) esitasid kostja ja teised XXX elamurajooni elanikud hagejale pretensiooni kus on märgitud, et elamurajoonis puudub kuni pretensiooni esitamiseni teedeäärne haljastus ja selle hooldus, tänavaid ei puhastatud tolmust ja prahist alates 2000. aastast, ebaselge on hinnakirjas sisalduv turvateenuse sisu, kuna elamurajooni elanikel on turvalepingud sõlmitud otse turvaettevõtetega, samuti ei ole AS XXX hooldanud kommunikatsioonitrasse, kõik avariid on likvideerinud AS XXX. Lisaks pikaajalistele lepingu rikkumistele on 2006 jaanuaris teostamata libedusetõrje, samuti töötab tänavavalgustus osaliselt. Pretensioonis andsid pretensiooni esitajad, sh ka kostja hagejale kohustuste täitmiseks aega 10. veebruarini 2006.
27.10.02.2006 ütles kostja teeninduslepingu hagejale erakorraliselt üles, kuna hageja ei asunud jätkuvalt lepingut täitma, on oluliselt rikkunud lepingu tingimusi ja jätnud täitmata süstemaatiliselt omale lepinguga võetud kohustused. (I kd, t.lk 28).
28.VÕS § 631 alusel võib kumbki lepingu pool tähtajalise teeninduslepingu üles öelda, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingu poole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni lepingu tähtja möödumiseni või käsundi täitmiseni. VÕS §-le 631 on VÕS § 196 sätestatu erinormiks. Lepingu p 8 kohaselt pidi pooltevaheline leping kehtima kuni 19.03.2014. Lepingu p-s 9 on sätestatud, et juhul, kui üks kuu enne lepingu tähtaja igakordset saabumist ei ole kumbki pool taotlenud lepingu lõpetamist või uue lepingu sõlmimist, loetakse leping pikenenuks järgmiseks aastaks. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja rikkus lepingut oluliselt, oli kostjal õigus leping hagejale erakorraliselt üles öelda, mida kostja tegigi. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja ja teiste XXX elamurajooni elanike poolt esitatud pretensioonis antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks kuni 10. veebruarini 2006 oli küll ebamõistlikult lühike, arvestades asjaolu, et lepingus oli kokku lepitu lepingu lõpetamisest etteteatamiseks kahe kuune tähtaeg, kuid nimetatu ei võta kostjalt õigust leping ennetähtaegselt üles öelda. Tulenevalt VÕS § 114 lg 1 kolmandast lausest, pikeneb ebamõistlikult lühike tähtaeg mõistliku täiendava tähtajani. Kui arvestada mõistlikuks tähtajaks lepingus kokku lepitud kahte kuud ning asjaolu, et hageja ei kõrvaldanud talle pretensioonis esitatud puudusi ka kahe kuu jooksul, oli kostja poolt lepingu erakorraline ülesütlemine seaduslik ja kehtiv (I kd, t.lk 30, 95).
29.Kohus leiab, et hageja 02.01.2006 esitatud teatis (I kd, t.lk 26) ei tõenda asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Kohus leiab, et väär on hageja seisukoht, et nimetatud tõendiga on võimalik tõendada asjaolu, et hageja 02.01.2006 avaldus teeninduslepingus sätestatud tasu tõstmiseks oli tegelikuks põhjuseks kostja poolt teeninduslepingu ülesütlemise. Nimetatud asjaolu esitatud tõendist ei nähtu.
30.Tulenevalt kõigest eeltoodust ning asjaolust, et kostja ütles hagejale nende vahel sõlmitud teeninduslepingu erakorraliselt üles, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt teeninduslepingus kokkulepitud tasu perioodi 01.02.2006 kuni 30.04.2009 eest, samuti viiviseid ning hageja nõue kostja vastu tuleb jätta täielikult rahuldamata. Nimetatud põhjusel ei hinda kohus hageja poolt kostjale esitatud arveid (I kd, t.lk 35-73), viivisearvestust (I kd, t.lk 34).
31.Tõenditest Kohus nõustub hagejaga selles, et hageja poolt esitatud 01.01.2004 leping AS-i XXX ja AS XXX ei ole käesolevas menetluses asjakohane tõend, kuna pooled leppisid käesolevas
menetluses kokku, et tõendatakse vahetult ülesütlemisele eelnenud perioodi s.t alates aastast 2005. Kohus nõustub hagejaga selles, et 26.05.2011 Harju maakohtu kohtuotsus (I kd, t.lk 161-166) ja 27.12.2011 Tallinna ringkonna kohtuotsus (I kd, t.lk 167-176) tsiviilasjas nr 2-07-46739 ei saa olla tõendiks käesolevas tsiviilasjas, kuna ei tõenda ega lükka ümber käesoleva tsiviilasja lahendamiseks olulisi asjaolusid. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et 18.10.2012 määrusega tagastas kohus hagejale tõendeid, mis olid käesoleva vaidluse lahendamiseks asjakohased. Kohus tagastas hagejale asjakohatud tõendid ja tõendid, mis väljusid tõendamiseseme raamest s.t dokumendid, mis hageja seisukohal tõendasid teenuse osutamist enne 2005 aastat, kuna nimetatud perioodini teenuse osutamine ei välistaks asjaolu, et 2006 aastal oli kostjal alus lepingu ülesütlemiseks. Menetluskulude jaotus.
32.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda. Tulenevalt tss § 174 lg 1 sätestatust on kostjal õigus esitada asja menetlenud esimese astme kohtule menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Tsiviilasja hinna määramine.
33.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tss § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse hagi hinna arvutamisel aluseks hagi esitamise aeg, § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 133 lg 1 sätestatust, mille kohaselt arvutati hagi esitamise ajal hagihind põhinõude järgi. Kuna hageja põhinõudeks kostja vastu oli hagi esitamise ajal 19 753,50 krooni (1262,48 eurot), ongi see tsiviilasja hinnaks käesolevas asjas. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.