lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-46805/35

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 22.01.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-46805/35
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.01.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4567
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtukoosseis

Piret Randmaa

Otsuse avalikult teatavaks

22.jaanuaril 2013.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-07-46805

Tsiviilasi

AS-i XXX hagi XXX vastu võla 550,31 €, sissenõutavaks muutunud viiviste summas 303.- € ja viiviste väljamõistmiseks kuni põhivõla tasumiseni. 1210,11eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik

Hageja AS XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja XXX ja lepinguline esindaja advokaat Tarmo Friedenthal Kostja XXX(ik XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Heidi Rajamäe-Parik. Asja arutamine kohtuistungil 06.12.2012.a. ja jätkuvalt kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata AS-i XXX hagi XXX vastu võla 550,31 €, sissenõutavaks muutunud viiviste summas 303.- € ja viiviste väljamõistmiseks kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus. Jätta AS XXX menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda. Jätta XXX menetluskulud täies ulatuses AS XXX kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused ning menetluse varasem käik.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.08.11.2007.a. esitas AS-i XXX kohtule hagi XXX vastu võla 18.934,03 krooni ja viiviste 10.997,26 krooni väljamõistmiseks hagi esitamise aja seisuga. Hageja palus kostjalt viivised välja mõista ka alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 01.08.2002.a. AS XXX kui täitja ja XXX kui tellija teeninduslepingu nr 0046. Nimetatud teeninduslepingu p. 3.1. kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale teede, elektrisüsteemide, tänavavalgustuse ja asumi kommunikatsioonitrasside üldise korrashoiu ja turvamise eest 32,37 eurot (506,50 krooni) kuus. Teeninduslepingu p 5 kohaselt kohustus kostja maksetähtaegade rikkumise korral maksma viivist 0,2% tähtajaks tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Teeninduslepingu p 6 kohaselt oli lepingu mittekohase täitmise korral lepingu tingimusi rikkunud pool kohustatud hüvitama teisele poolele kogu tekkinud kahju, mis on otseselt tulenenud kahju tekitaja tegemistest või tegemata jätmisest nimetatud lepingus sätestatud toimingutest. 30.01.2006.a. esitas kostja hagejale pretensiooni, et hageja ei ole täitnud endale võetud kohustusi ning hagejale anti täiendav tähtaeg 10. veebruarini 2006.a. lepinguliste kohustuste täitmiseks. Hageja leidis, et pretensioonis toodud väited on alusetud, kuna hageja oli täitnud teeninduslepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. 10.02.2006.a. ütles kostja hagejaga lepingu üles kohustuste täitmata jätmise tõttu. Hageja leiab, et teeninduslepingu ülesütlemine on alusetu, kuna ta täitis lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt. Hageja ei tunnistanud kostja poolt esitatud erakorralise ülesütlemise avaldust ja jätkas omale teeninduslepinguga võetud kohustuste nõuetekohast täitmist ning esitas kostjale arveid. Alates
01.juunist 2006.a. kuni 31. oktoobrini 2007.a. ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi täitnud ega hagejale teenuste eest tasunud.
3.Harju Maakohus rahuldas oma otsusega 27. Novembrist 2008.a. hagi osaliselt ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks 8610,50 krooni põhivõlga, viivist 4740,84 krooni ning viivised 0,2 % päevas alates 09.11.2007.a. kuni põhivõla rahuldamiseni. Nimetatud kohtuotsusele esitas apellatsioonkaebuse XXX, kes palus Harju Maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus hagi rahuldas, ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas oma otsusega 23. aprillist 2009.a. Harju Maakohtu otsuse
27.novembrist 2008.a. osas, millega kohus hagi rahuldas ja saatis asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Tallinna Ringkonnakohtu otsusele esitas kassatsioonkaebuse AS XXX. Lk (12)

Riigikohus tegi 1. detsembril 2009.a. määruse, millega määras mitte võtta menetlusse AS XXX kassatsioonkaebust käesolevas asjas.

4.03.10.2012.a. esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlga 550,31 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviseid 303.- eurot ning viivised põhinõudelt kuni selle täitmiseni. Põhivõlg 550,31 eurot on hageja väidetel 17 kuu lepingujärgne tasu perioodi 01.06.2006.a. kuni 31.10.2007.a. eest arvestusega, et teeninduslepingus leppisid pooled kokku, et igakuine lepingujärgne tasu on 506,50 krooni. 303.- eurot on viivis, mis on sissenõutavaks muutunud hagi esitamise seisuga, s.o. 07.11.2007.a. Alates 08.11.2007.a. palub hageja välja mõista viivise 0,2% tasumata põhivõlgnevuselt päevas kuni põhivõla tasumiseni. Viivise arvestuse aluseks on teeninduslepingu p 5 (0,2% päevas).
5.Hageja sõnul on ta lepingus võtnud omale kohustuse osutada järgmisi teenuseid: siseteede ja üldise heakorra (lumekoristus, teede puhastamine, haljasalade niitmine) tagamine, tänavavalgustuse aastaringne korrasolek, kommunikatsioonitrasside toimimise tagamine, patrullteenuse tagamine. Hageja on oma lepinguga võetud kohustused täitnud ja tellinud XXX elamurajoonis haldusteenuse osutamise kolmandatelt isikutelt - üldise heakorra ja hoolduse (sh trasside avariide likvideerimise korraldamine), samuti tänavavalgustuse hoolduse on hageja taganud perioodil 01. jaanuar 2004.a. kuni 01. jaanuar 2005.a. AS-ilt XXX teenuse tellimisega ja alates 01. jaanuar 2005.a. OÜ-lt XXXteenuse ostmisega. Patrullteenuse on hageja taganud perioodil 01. veebruarist 2004.a. kuni 01. veebruarini 2007.a. AS-lt XXX teenuse ostmisega ja alates 2007.a. märtsist OÜ-t XXX teenuse tellimisega.
6.Hageja märgib kostja vastuväite osas, et teeninduslepingust ei tulenenud hagejale kohustust haljastust rajada ning teeninduslepingu ülesütlemise ajal, s.o. 2006.a. talvel ei saanud esineda haljastusega seonduvaid probleeme ega olnud võimalik neid hagejal kõrvaldada kostja poolt antud tähtaja, s.o. 10 päeva jooksul. Viimsi Vallavolikogu 09. detsembri 2003.a. määrusega nr. 36 kinnitatud „Viimsi valla heakorra eeskiri" p 5 sätestab ehitise või kinnistu omaniku kohustuse teostada heakorratööd puhastusalal. Eeskirja p 4.4 kohaselt on puhastusalaks kinnistu või ehitisega piirnev ala, mis ulatub kinnistu või ehitise piirist sõiduteeni. Eeskirja pd 10 ja 11 sätestavad samuti kinnistu omaniku kohustuse teha heakorratöid kinnistuga külgneval või piirneval puhastusalal, samuti teha vajadusel umbrohutõrjet, niita agrotehniliselt õigeaegselt muru ja rohtu ja kõrvaldada ehitisega piirnevalt kõnniteelt jää ja lumi. Kostja poolt esitatud fotomaterjal on esitatud just nende alade kohta, mis kujutavad endast puhastusala eeskirja mõttes ning seega on vastaval alal heakorratööde tegemine vastavate puhastusaladega külgnevate kinnistu omanike kohustus. Hageja on täitnud teeninduslepingut ning hooldanud üldkasutatavaid haljasalasid elektrijaamade ümbruses. Kostja poolt esitatud fotod on tehtud enne teede katmist kõvakattega hageja poolt. Samas asjaolu, et teed kaetakse kõvakattega alles peale 80% elamute valmimist, pidi olema kostjale eelnevalt teada, kuna vastav kokkulepe sisaldus poolte vahel 19. märtsil 2002.a. sõlmitud kinnistu ostu-müügi, isikliku kasutusõiguse seadmise ja asjaõiguslepingu punktis 2.12.2. Vastav kokkulepe oli sõlmitud arvestades asjaoluga, et eramute ehitustegevuse käigus võivad suuremassilised veoautod valmisehitatud teid kahjustada, mistõttu oli otstarbekas katta teed kõvakattega alles siis, kui suurem osa ehitustegevusest XXX asumis on lõppenud.
7.Hageja leiab, et tõendatuks ei saa lugeda ka kostja väiteid selle kohta, nagu oleks talvise teehoolduse teenust osutanud XXX asumis AS XXX ja drenaaži- ja kommunikatsioonitrasside hoolduse osas AS XXX. E-kirja vormis AS XXX kinnitusest ei ole

Lk (12)

võimalik kuidagi välja lugeda, millises ulatuses ja perioodil on väidetavalt AS XXXtöid teostanud. Hageja on tellinud teede, haljasalade, kommunikatsioonitrasside hoolduse ning rikete kõrvaldamise teenust AS-ilt XXX (XXX) ning XXXOÜ-lt, kes on vastavat teenust ka reaalselt osutanud. Hooldustöid XXX asumis on teostanud hageja tellimusel ka teised isikud ning oma väidete kinnitamiseks esitas hageja kohtule kaupade ja teenuste arved, mis on esitatud hagejale seoses XXX asumis hooldustööde teostamisega. Samuti on teostanud libedatõrjet vastavalt vajadusele hageja oma vahenditega. Viimsi valla ja AS XXX vahel sõlmitud kokkuleppega XXX elamurajooni teede suvisest ja talvisest hooldusest ei saa järeldada, et hageja ei täida teeninduslepingut. Hageja kohustuseks oli hooldada tänavaid XXX elamurajoonis, kuid puhastusala hooldamine on kinnistuomanike kohustuseks ka talvisel ajal nii nagu enamuses omavalitsusüksustes kõnniteede hooldus ehitise omaniku kohustuseks. Tänavale pääs tuleb seega tagada kinnistuomanikul endal.

8.Hageja märgib kostja väite osas, et kommunikatsioonitrasside toimimise on taganud AS XXX, et juhul, kui kostja on pöördunud probleemidega AS XXX poole, ei saa seda käsitleda olukorrana, kus hageja oleks lepingut rikkunud. Hageja ei saa välistada, et seoses enda kinnistu veevärgi probleemidega võisidki elanikud suhelda AS-iga XXX, kuid rõhutab, et XXX transpordikinnistu oluliseks osaks olevaid vee- ja kanalisatsioonitrasse, mille kaudu toimub nii kostja kui ka teiste XXX elanike varustamine veega ja reovee ärajuhtimine, on hooldanud ja töös hoidnud hageja. Samuti ei tõenda kostja väiteid AS-i XXX poolt vee- ja kanalisatsioonitrasside hoolduse kohta XXX poolt esitatud arve vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbimise kohta. Nimetatud arvest nähtub tarbitud vee ja ärajuhitud reoveekogused ja selle eest tasumisele kuuluv summa, mitte trasside hooldusteenuse tarbimine või osutamine. Seoses vee- ja kanalisatsioonitorustiku toimimise tagamise kohustuse täitmisega peab hageja oluliseks rõhutada, et nimetatud trassid olid kuni 09. maini 2008. a. XXX transpordikinnistu (Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr. XXX), asukohaga XXX, oluliseks osaks. XXX transpordikinnistu kuulus aga AS XXX juhatuse liikmele XXX, kes korraldas trasside hoolduse läbi AS-i XXX. Alates 09. maist 2008. a. seati XXX transpordikinnistule nii vee-, kanalisatsiooni- kui ka sidetrasside osas isiklik kasutusõigus hageja kasuks. Seega oli hagejal õigus vastavaid rajatisi ka hooldada, mida hageja ka tegi.
9.Kostja vastuses on viidatud pidevatele hagejapoolsetele lepingurikkumistele, kuid esimesed pretensioonid on esitatud kostja poolt 30. jaanuaril 2006.a. koos teatega teeninduslepingu ülesütlemise kohta juhul, kui hageja ei ole võetud kohustusi täitnud 10. veebruariks 2006.a. Kostja poolt 30. jaanuaril 2006.a. tehtud ülesütlemisavaldus, mis väidetavalt jõustus 10.veebruaril 2006.a., ei ole ka formaalselt kooskõlas teeninduslepinguga nr. 0046. Teeninduslepingu nr. 0046 punkt nr 11 sätestab selgesõnaliselt, et lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ehk teisisõnu ülesütlemisest tuleb teisele poolele ette teatada kaks kuud. Antud juhul kostja poolt esitatud ülesütlemisavaldus 30. jaanuaril 2006.a. ülesütlemise jõustumisega
10.veebruaril 2006.a. Seega on ülesütlemisavaldus esitatud teeninduslepingu tingimusi rikkudes ning isegi kui käsitleda kostja ülesütlemisavaldust sisuliselt põhjendatuna, ei olnud teeninduslepingu ülesütlemise ajaks möödunud poolte vahel eelnevalt kokkulepitud etteteatamistähtaeg. Teeninduslepingu tingimusi rikkudes tehtud ülesütlemisavaldus ei saa olla aga siduv ja kehtiv.
10.Hageja hinnangul on kostja väited tänavavalgustuse mittetoimimise kohta tõendamata.
30.jaanuari 2006.a. pretensioonis on loetletud majad, mille ees tänavavalgustus ei põle ning loetelust nähtub, et neid maju on 6. Samas on XXX elamurajoonis maju tunnistaja XXX ütluste kohaselt 35 ringis. Isegi juhul, kui kuue maja ees tänavavalgustus 20. jaanuaril 2006.a. ei põlenud, ei ole see käsitletav mõjuva põhjusena teeninduslepingu ülesütlemiseks,

Lk (12)

kuivõrd valdavas enamuses oli tänavavalgustuse toimimine tagatud. Samuti ei nähtu 10. veebruari 2006.a. teeninduslepingu ülesütlemisteatisest, kas 30. jaanuari 2006.a. pretensioonis nimetatud puudus esines ka ülesütlemisteate esitamise ajal. Hageja on seisukohal, et analüüsides kostja 30. jaanuari 2006. a. pretensioonis esitatud väiteid haljasalade ja tänavate hoolduse puudulikkuse, patrullteenuse ebaselguse ning tänavavalgustuse osalise mittetoimimise kohta, on ilmne, et need ei saa olla aluseks lepingu ülesütlemiseks. Seega on kostja kasutanud ebaproportsionaalset õiguskaitsevahendit, sealjuures on väidetavate puuduste kõrvaldamiseks antud hagejale vaid 10 päeva.

11.Hageja on seisukohal, et lepingus ei olnud pooled kokku leppinud hageja teenuste kvaliteedi küsimust. VÕS § 77 lg 1 tulenevalt tuleneb, et kui kohustuste täitmise kvaliteedis ei ole kokku lepitud, tuleb see täita vähemalt keskmise kvaliteediga. Puudub mistahes alus eeldamaks, et hageja pidi osutama teenuseid kõrgema kvaliteediga kui on tavapärane Viimsi vallas. Hageja poolt esitatud hooldustasu arvestus põhineb teeninduslepingul ning alates 2006.a. märtsist rakendunud uus teeninduslepingujärgne kuutasu kehtestamine AS XXX poolt
02.jaanuari 2006.a. teatisega on kooskõlas teeninduslepingu punktiga 3.3. Viidatud teeninduslepingu punkti sõnastusest tulenevalt on hagejal õigus muuta teeninduslepingus fikseeritud teenuste hinda teatades sellest teisele poolele ette vähemalt üks kuu enne uue hinna rakendamist. Kostja ei esitanud mingisuguseid pretensioone hinnamuutuse osas.
12.Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: -

22.03.2002.a. kinnistu ostu-müügi, isikliku kasutusõiguse seadmise ja asjaõigusleping; Tallinnas XXX kinnistusraamatu väljavõte; 01.08.2002.a. teenindusleping nr 0046; Advokaadibüroo Concordia 10.02.2006.a. teeninduslepingu nr 0046 erakorralise ülesütlemise avaldus; AS XXX poolt XXX esitatud tasumata arvete väljavõte; AS XXX esitatud arved; AS XXX kuluarved; OÜ XXX poolt esitatud arved töö ja üleandmise aktid; OÜ XXX arved; Fotod XXX elamurajooni olukorrast 2005. Talvel vastu 2006. aastat, 2006.a. mais, 2006.a. juunis, 2007.a. juunis; AS XXX teatis 02. jaanuarist 2006.a. koos lisadega; Leping nr. T-134 AS XXX ja hageja vahel; AS XXX arved; Väljavõte valvežurnaalist; Hageja raamatupidamise õiendid; 01.jaanuari 2004.a. leping hageja ja AS XXX vahel; AS XXX arved teenuse eest;

01.Jaanuari 2005.a. leping hageja ja OÜ XXX(hilisem OÜ XXX) vahel; OÜ XXX arved; OÜ XXX arved haldus- ja hooldusteenuse eest; AS-ile XXX esitatud ja teenustega seonduvad kuluarved; XXX AS arved; Kinnistusraamatu väljavõte XXX transpordikinnistu kohta; XXX ja AS XXX vaheline alltöövõtuleping; Alltöövõtulepingu alusel tehtud tööde vastuvõtu aktid; AS XXX arved;

Lk (12)

-

XXX sõidulehed.

Kostja vastuväited ja nende põhjendused. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.

13.Kostja on seisukohal, et hageja ei täitnud 01.08.2002.a. hageja ja kostja vahel sõlmitud teeninduslepingust tulenevaid kohustusi, s.o. ei puhastanud tänavaid tolmust, ei teinud asumi teedel libedusetõrjet ega korraldanud lumekoristust, ei hooldanud kommunikatsioonitrasse ega haljastanud asumisiseste teede ümbrust ega hooldanud neid. Samuti ei taganud hageja tänavavalgustuse korrashoidu, sest alates 14.01.2006.a. töötas tänavavalgustus vaid osaliselt, kuid hageja ei kõrvaldanud rikkeid ca kuu aja jooksul. Hageja väited oma kohustuse täitmise osas on kostja sõnul väärad ja tõendamata, asumi teede ümbrus on tänaseni haljastamata. Kostja väidetel ei ole hageja hooldanud drenaaži- ega kommunikatsioonitrasse, vaid avariid on likvideerinud AS XXX, XXX elamurajoonis on Viimsi valla tellimusel teostanud teede talihooldust XXXAS jne., samuti puudus turvateenus. Kuna hageja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, ütles kostja lepingu üles 10.02.2006.a. ning tulenevalt eeltoodust ei ole hagejal õigust nõuda ajaperioodi 01.06.2006.a. – 31.10.2007.a. eest, s.o. pärast teeninduslepingu lõppemist, mistahes summade tasumist ei kohustuste täitmise ega kahju hüvitamisena.
14.Hageja on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud lepingus oli sätestatud haljasalade korrashoiu kohustus. Asjakohatu on hageja viide Viimsi Vallavolikogu määrusele, milles on toodud välja kinnistu omanike kohustus hooldada ala kinnistu piirist sõiduteeni. Ükski õigusakt ei sätesta, et omanik peab seda tegema ise ning ei või selle töö tegemiseks kasutada tasulist teenust. Kostja on esitanud argumendid, et haljasalade all pidasid pooled lepingus silmas teedeäärseid haljasalasid, muid haljasalasid elamurajoonis lihtsalt pole. Kostja 17.06.2012.a. menetlusdokumendiga esitatud veebiväljavõtted tõendavad kaudsete tõenditena, et ka hageja on haljasalade all silmas pidanud teedeäärseid haljasalasid. Kostjal poleks olnud mistahes huvi tasuda hagejale hageja enda maal asuvate alajaamade ümbruse (sealt 2 meetrit, nagu hageja väidab) hooldamise eest, milleks hageja tollase võrguettevõtjana niikuinii kohustatud oleks olnud.
15.Hageja poolt esitatud AS XXX lepingud ning arved kuni 2006. aasta lõpuni tõendavad turvateenuse osutamist hagejale, mitte elamurajoonile. Kostja sõnul ei saa lugeda, et kostjale oleks osutatud turvateenust, kui ta ise ei olnud sellest isegi teadlik.
16.Hageja poolt esitatud hoolduse arved ei ole põhjendatud, sest on teadmata milliseid töid täpselt hoolduse ajal tehti ning tegemist võib olla hageja poolt XXX elamurajoonis mingile konkreetsele kinnistule teostatud töödega või asfalteerimistöödega. Hageja poolt esitatud tõendid tõendavad üksnes AS-ile XXX erinevate isikute poolt arvete esitamist, mitte kostja poolt teenuse saamist vastavalt lepingule. Asjaolu, et hagi esemeks oleval perioodil ei teostanud hageja XXX tee hooldust tõendab XXX kui Viimsi Vallavalitsuse Kommunaal- ja heakorraameti juhataja 28.11.2007.a. e-kiri, milles ta kinnitab, et Viimsi vald on sõlminud AS-iga XXX 25.04.2006.a. valla teede suvise ja talvise hoolde teostamise lepingu ja teede nimekirjas on ka XXX ja XXX . Samas kirjas kinnitatakse, et Viimsi vald on pakkunud hagejale võimalust, et vald tasub välisvalgustuse elektrikulu, kuid hageja keeldus sellist lepingut Viimsi vallaga tegemast. Kostja tõendab

Lk (12)

esitatud fotodega, et hageja ei hoolda haljasalasid ka käesoleval ajal. Hageja poolt kohtule 27.03.2008.a. arvamusega esitatud fotod on tehtud märtsikuus sel aastal, seega ajal, mil umbrohi ei olnudki veel hakanud kasvama. Seega ei tõenda need fotod, et hageja hooldaks haljasalasid.

17.AS XXX arve tõendab, et kostjal on vee- ja kanalisatsiooni teenuse saamiseks leping ASiga XXX ning ta ei pea tasuma kostjale selle teenuse eest. AS-i XXX 22.09.2008.a. kirjaga nr 4-2.1/481-1 ning selle lisadega soovib kostja tõendada, et väidetavalt hageja omandis olevaid XXX asuvaid vee- ja kanalisatsioonitrasse ei kasuta mitte kostja vaid AS XXX. Liitumislepinguga nr 5702 soovib kostja tõendada, et sõlmis 31.01.2006.a. AS-iga XXX veevarustuse ja XXX ärajuhtimise teenuste ostu-müügilepingu.
18.Kostja on esitanud oma vastuväidete tõendamiseks järgmised dokumentaalsed tõendid: -

-

XXXAS-i kinnitus ja fotod; 30.01.2006.a. pretensioon; XXX kaart; Kinnistusraamatu väljavõte; XXX 28.11.2007.a. e-kiri; Fotod; AS XXX arve; AS-i XXX 22.09.2008.a. kiri nr 4-2.1/481-1 ning selle lisad (liitumisleping nr 29 AS-i XXX ja AS-i XXX vahel, liitumispunktide asukohad kaardil, 19.06.1998.a. liitumisleping AS-i XXX käsitlus ja AS-i XXX vahel); Liitumisleping nr 5702; Hageja poolt kostjale esitatud arve 18.06.2002.a.; Kostja pangaväljavõte; Hageja kommunaalkulude arvestuse üks variante XXX; Veebilehekülgede XXX ja XXX väljavõtted.

Kohtuotsuse põhjendused.

19.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 19.03.2002.a. sõlmisid XXX, XXX, XXXja AS XXX kinnistu ostu-müügi, isikliku kasutusõiguse seadmise ja asjaõiguslepingu, millega müüja XXX müüs ja ostja XXX ostis kinnistu XXX ning kinnistu omanik seadis AS XXX kasuks tähtajatu isikliku kasutusõiguse, mille sisuks on AS XXX õigus kinnistut läbiva drenaažitorustiku remondi- ja hooldustööde teostamine ja omaniku kohustus lubada AS-l XXX juurdepääs kinnistul asuvale drenaažitorustikule (I kd t/l 15); 01.08.2002 sõlmisid pooled teeninduslepingu nr 0046, millega lepingu täitja AS XXX võttis omale kohustuse - tagada XXX asumi siseteede ja üldise heakorra (lumekoristus, teede puhastamine, tolmust ja prahist, haljasalade niitmine ja korrashoid); - tagada tänavavalgustuse aastaringne korrasolek; - teatada XXX asumi kommunikatsioonitrasside plaanilistest remonttöödest vähemalt 48 tundi enne remonttööde algust;

Lk (12)

- 24 h jooksul peale tellija poolt rikke teatamist kohale ilmuda ning 48 h jooksul vea likvideerida, kui selleks ei ole vajadust tellida vastavaid varuseadmeid. Juhul kui ei ole selle aja jooksul võimalik riket kõrvaldada, informeerib täitja tellijat oma järgmistest sammudest rikke kõrvaldamiseks; - osutada tellija või XXX asumi elanike soovil muid teenuseid, mis ei ole käesoleva lepinguga hõlmatud. Pooled leppisid ka kokku, et eelpoolnimetatud lepingupunktide täitmine ei ole AS-le XXX kohustuslik, kui probleemid on tekkinud kolmandate osapoolte tegevusest (XXXAS, XXX AS, XXX AS, Viimsi Vallavalitsus, XXX, XXX) (I kd tl 18-19); -lepingu p-s 8 leppisid pooled kokku, et leping kehtib kuni 01.08.2012.a.; -lepingu p 3.1 kohaselt tuli kostjal tasuda hageja osutatavate teenuste (teede, tänavavalgustuse ja asumi kommunikatsioonitrasside üldine korrashoid ja patrullteenus) eest 506,50 krooni kuus (sh käibemaks 18%); -lepingu p 11 sätestab, et lepingu võivad pooled ennetähtaegselt lõpetada juhul, kui teine pool on oluliselt rikkunud lepingu tingimusi. Teisele poolele tuleb lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ette teatada 2 (kaks) kuud; 30.01.2006 esitas kostja koos teiste XXX elamurajooni elanikega hagejale pretensiooni teeninduslepingus toodud kohustuste mittetäitmise osas (I kd tl 68-69); 10.02.2006 esitas kostja hagejale teeninduslepingu erakorralise ülesütlemise avalduse põhjusel, et AS XXX kui teeninduslepingu täitja ei ole taganud XXX asumi üldist heakorda ega siseteede, tänavavalgustuse ja kommunikatsioonitrasside korrashoidu, mida tellija käsitleb lepingu olulise rikkumisena (I kd tl 20).

20.Pooled vaidlevad selle üle kas hageja täitis oma lepingujärgsed kohustused hageja ees või mitte, kas kostja on kohustatud maksma hagejale lepingus kokkulepitud tasu talle osutatud teenuste eest, kas kostjal oli õigus leping hagejale erakorraliselt üles öelda ja kas kostjapoolne lepingu erakorraline ülesütlemine oli tehtud selleks piisav etteteatamistähtajaga või mitte.
21.Kohus asub seisukohale, et poolte vahel 19.03.2002.a. sõlmitud teenindusleping on käendusleping. Sisuliselt ei vaielnud selle üle kohtuistungil ka menetlusoalised. Eeltoodust tulenevalt juhindub kohus vaidluse lahendamisel poolte vahel VÕS § 619 sätestatust, mille kohaselt kohustub käsunduslepinguga käsundisaaja vastavalt lepingule osutama käsundiandjale teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 631 alusel võib kumbki lepingu pool tähtajalise teeninduslepingu üles öelda, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingu poole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni lepingu tähtja möödumiseni või käsundi täitmiseni. VÕS §-le 631 on VÕS § 196 sätestatu erinormiks.
22.Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kas hageja rikkus oma lepingujärgseid kohustusi kostja suhtes või täitis neid lepingus kokkulepitud ulatuses ja määras, ning kui ta rikkus lepingut, siis kas rikkumine oli oluline ja kas see andis kostjale VÕS §-st 631 (VÕS § 196 lõikest 1) tulenevalt aluse lepingu ülesütlemiseks.

Lk (12)

Nii nagu kohus kohtuotsuse p-s 19 märkis oli hagejal tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust kohustus tagada XXX asumi siseteede ja üldine heakord (lumekoristus, teede puhastamine tolmust ja prahist, haljasalade niitmine ja korrashoid), tagada tänavavalgustuse aastaringne korrasolek, teatada XXX asumi kommunikatsioonitrasside plaanilistest remonttöödest vähemalt 48 tundi enne remonttööde algust, osutada kostja kui tellija või XXX asumi elanike soovil muid teenuseid, mis ei ole käesoleva lepinguga hõlmatud. Nimetatu täitmine ei olnud hagejale kohustuslik, kui probleemid tekkisid kolmandate osapoolte tegevusest (lepingu p 2.5). Lepingu p 3.1 kohaselt tuli kostjal tasuda hageja osutatavate teenuste (teede, tänavavalgustuse ja asumi kommunikatsioonitrasside üldine korrashoid ja patrullteenus) eest 506,50 Eesti krooni kuus (sh käibemaks 18%). Lepingu p 11 sätestab, et lepingu võivad pooled ennetähtaegselt lõpetada juhul, kui teine pool on oluliselt rikkunud lepingu tingimusi. 30.01.2006 teatas kostja hagejale, et lõpetab ühepoolselt lepingu, kui hageja ei ole oma kohustusi täitnud hiljemalt 10.02.2006. Kohus on seisukohal, et vaidluse lahendamiseks tuleb kohtul kõigepealt tuvastada kas hageja täitis oma teeninduslepingut lepingu ülesütlemisele eelnenud perioodil mahus, mis vastab lepingus kokkulepitule, või rikkus hageja oluliselt lepingut mis andis kostjale õiguse leping ennetähtaegselt üles öelda. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt 27.03.2008.a. menetlusdokumendi lisadena hagejale esitatud arved erinevate äriühingute poolt, samuti tööde üleandmisevastuvõtmise aktid hagejale (t/l I kd 82-126) ning ka 22.08.2008.a. menetlusdokumendiga esitatud dokumentaalsed tõendid (t/l 167-108) ei tõenda teenuste osutamist hageja poolt kostjale enne kostja poolt lepingu erakorralist ülesütlemist 10.02.2006.a., vaid nimetatud tõendid puudutavad kõik hilisemat perioodi. Kohus leiab, et asjaolu, et AS-l XXX oli sõlmitud 01.01.2004.a. leping AS-iga XXX, mille kohaselt AS XXX pidi osutama hagejale sekretär-juhiabi teenuseid, müügiassistendi teenuseid, autojuht-varustaja-tehniku teenuseid ja valveteenust (III kd 33-34), 01.01.2005.a. leping OÜ-ga XXX, mille kohaselt viimane pidi hagejale osutama sekretär-personalitöötajalaohoidja teenust, osutama haldusteenust, osutama valveteenust ning teostama jooksvat remonti ja osutama haldusteenust (III kd t/l 40-41) ei tõenda, et hageja oleks täitnud kostja ees oma teeninduslepingust tulenevad kohustused. Teenuse osutamist hageja poolt kostjale ei tõenda ka OÜ XXX arved hagejale ja arvete esitamise aluseks olevad spetsifikatsioonid, OÜ XXX arved hagejale, XXXOÜ arved hagejale ja hageja ning OÜ XXX poolt allkirjastatud aktid (III kd t/ 44-59), mis on aktis märgitu kohaselt aluseks 01.01.2005.a. koostatud töövõtulepingule. Tunnistaja XXX kohtuistungil antud ütluste kohaselt sõlmis XXXOÜ lepingu AS-ga XXX 2006. aasta alguses, seega pärinevad hageja poolt dokumentaalsete tõenditena esitatud arved perioodist mis hõlmas hageja ja OÜ XXX vahel mingit muud lepingulist suhet ja tunnistaja XXX ütlused väidetavast lepingu nõuetekohasest täitmisest hõlmavad perioodi pärast lepingu ülesütlemist, sest leping öeldi kostja poolt hagejale üles 10.02.2006.a. Kohus leiab, et ka hageja poolt dokumentaalsete tõenditena esitatud XXX AS arved hagejale (III kd t/l 60-63), OÜ XXX arved, OÜ XXX arved, OÜ XXX arved, XXX AS arved, OÜ XXX arved, XXX ja AS XXX vahel 01.11.1997.a. sõlmitud alltöövõtuleping ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akt 7. detsembrist 1998.a. ei tõenda asjaolu, et hageja täitis kostja ees oma lepingulised kohustused. Hageja on koos teiste XXX elamurajooni elanikega teinud 20.01.2006.a. pretensiooni, kus on märgitud, et elamurajoonis puudub kuni

Lk (12)

pretensiooni esitamiseni teedeäärne haljastus ja selle hooldus, tänavaid ei puhastatud tolmust ja prahist alates 2000. aastast, ebaselge on hinnakirjas sisalduv turvateenuse sisu, kuna elamurajooni elanikel on turvalepingud sõlmitud otse turvaettevõtetega, samuti ei ole AS XXX hooldanud kommunikatsioonitrasse, kõik avariid on likvideerinud AS XXX. Lisaks pikaajalistele lepingu rikkumistele on 2006.a. jaanuaris teostamata libedusetõrje, samuti töötab tänavavalgustus osaliselt. Kõiki neid puudusi hageja töös ja hagejapoolset lepingu rikkumist tõendasid oma ütlustega kohtuistungil tunnistajad XXX, XXXja XXX. Kohus on seisukohal, et nimetatud tunnistajate ütlusi ei lükka ümber ka tunnistaja XXX poolt antud ütlused tsiviilasjas 2-09-21013, millised hageja esindaja esitas kohtule 29.11.2012.a. menetlusdokumendiga kus ta palus asendada tunnistaja ülekuulamine tema poolt antud ütlustega teises tsiviilvaidluses. Kohus on seisukohal, et ka hageja poolt esitatud XXX AS arved ja XXX sõidulehed ei tõenda asjaolu, et patrullteenust kostjale ja teistele XXX elamurajooni elanikele enne lepingu ülesütlemist osutati. Pealegi ei piisaks üksnes hagejapoolsest patrullteenuse osutamisest lepingu nõuetekohaseks täitmiseks, sest kõik ülejäänud teenused on osutamata. Teenuste osutamist hageja poolt kostjale ei tõenda ka fotod, sest nendelt ei ole võimalik aru saada millal need tehtud on ja millist tänavat fotodel pildistatud on. Sama kehtib ka kostja poolt esitatud fotode kohta. Kohus nõustub kostjaga, et asjaolu, et perioodil, mille eest hageja kostjalt lepingujärgset tasu nõuab, ei teostanud hageja XXX hooldust, on tõendatud XXX kui Viimsi Vallavalitsuse Kommunaal- ja heakorraameti juhataja 28.11.2007.a. e-kirjaga (I kd t/l 145), milles ta kinnitab, et Viimsi vald on sõlminud AS-iga XXX25.04.2006.a. valla teede suvise ja talvise hoolde teostamise lepingu ja teede nimekirjas on ka XXX ja XXX . Samas kirjas kinnitatab XXX ka seda, et Viimsi vald on pakkunud AS-le XXX võimalust, et vald tasub välisvalgustuse elektrikulu, kuid hageja keeldus sellist lepingut Viimsi vallaga sõlmimast. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et AS XXX arve ( I kd t/l 150) ja liitumisleping nr 5702 (II kd t/l 10-11) tõendavad, et 31.01.2006.a. sõlmis kostja AS-iga XXX veevarustuse ja XXX ärajuhtimise teenuste ostu-müügilepingu, millest tulenevalt ei pea kostja tasuma hagejale nimetatud teenuse eest hagetaval perioodil. AS-i XXX 22.09.2008.a. kiri nr 4-2.1/481-1 ning selle lisaks olevad liitumisleping nr 29, mis on sõlmitud AS XXX ja AS XXXvahel ning liitumisleping, mis on sõlmitud AS XXX ja AS XXX vahel (II kd t/l 4-9), tõendavad, et väidetavalt hageja omandis olevaid XXX asuvaid vee- ja kanalisatsioonitrasse ei kasuta mitte kostja vaid AS XXX.

Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja ei ole kohtumenetluses tõendanud, et ta oleks kostjale lepingus kokkulepitud määras teenuseid osutanud kuni kostja poolt lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse esitamiseni.

23.Edasi võtab kohus seisukoha kostja vastuväidete osas seoses ülesütlemisega VÕS § 196 lg 1 alusel.

lepingu erakorralise

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 30.01.2006.a. esitasid kostja ja teised XXX elamurajooni elanikud hagejale pretensiooni kus on märgitud, et elamurajoonis puudub kuni pretensiooni esitamiseni teedeäärne haljastus ja selle hooldus, tänavaid ei puhastatud tolmust ja prahist alates 2000. aastast, ebaselge on hinnakirjas sisalduv turvateenuse sisu, kuna elamurajooni elanikel on turvalepingud sõlmitud otse turvaettevõtetega, samuti ei ole AS XXX hooldanud kommunikatsioonitrasse, kõik avariid on likvideerinud AS XXX. Lisaks pikaajalistele lepingu rikkumistele on 2006.a. jaanuaris teostamata libedusetõrje, samuti

Lk (12) 10

töötab tänavavalgustus osaliselt. (I kd tl 58-59). Selles pretensioonis andsid pretensiooni esitajad, sh ka kostja hagejale aega 10. veebruarini 2006.a. oma kohustused täita 10.02.2006.a. ütles kostja teeninduslepingu hagejale erakorraliselt üles, kuna hageja ei asunud jätkuvalt lepingut täitma, on oluliselt rikkunud lepingu tingimusi ja jätnud täitmata süstemaatiliselt omale lepinguga võetud kohustused. (I kd tl 20). Lepingu p-s 11 on pooled kokku leppinud, et pooled võivad lepingu ennetähtaegselt lõpetada juhul, kui teine pool on oluliselt rikkunud lepingu tingimusi ning lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tuleb teisele poolele ette teatada kaks kuud. Lepingu p 8 kohaselt pidi pooltevaheline leping kehtima kuni 01.08.2012.a. Lepingu p-s 9 on sätestatud, et juhul, kui üks kuu enne lepingu tähtaja igakordset saabumist ei ole kumbki pool taotlenud lepingu lõpetamist või uue lepingu sõlmimist, loetakse leping pikenenuks järgmiseks aastaks. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja rikkus lepingut oluliselt, oli kostjal õigus leping hagejale erakorraliselt üles öelda, mida kostja tegigi. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja ja teiste XXX elamurajooni elanike poolt esitatud pretensioonis antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks kuni 10. veebruarini 2006.a. oli küll ebamõistlikult lühike, arvestades asjaolu, et lepingus oli kokku lepitu lepingu lõpetamisest etteteatamiseks kahe kuune tähtaeg, kuid nimetatu ei võta kostjalt õigust leping ennetähtaegselt üles öelda. Tulenevalt VÕS § 114 lg 1 3. lausest, pikeneb ebamõistlikult lühike tähtaeg mõistliku täiendava tähtajani. Kui arvestada mõistlikuks tähtajaks lepingus kokku lepitud kahte kuud ning asjaolu, et hageja ei kõrvaldanud talle pretensioonis esitatud puudusi ka kahe kuu jooksul, oli kostja poolt lepingu erakorraline ülesütlemine seaduslik ja kehtiv.

24.Tulenevalt kõigest eeltoodust ning asjaolust, et kostja ütles hagejale nende vahel sõlmitud teeninduslepingu erakorraliselt üles, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt teeninduslepingus kokkulepitud tasu perioodi 01.06.2006a.a. kuni 31.10.2007.a. eest, samuti viiviseid ning hageja nõue kostja vastu tuleb jätta täielikult rahuldamata.

Menetluskulude jaotus.

25.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud tss § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda. Tulenevalt tss § 174 lg 1 sätestatust on kostjal õigus esitada asja menetlenud esimese astme kohtule menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Tsiviilasja hinna määramine.
26.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tss § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse hagi hinna arvutamisel aluseks hagi esitamise aeg, § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja tss § 133 lg 1 sätestatust, mille kohaselt arvutati hagi esitamise ajal hagihind põhinõude järgi. Kuna hageja põhinõudeks kostja vastu oli hagi esitamise ajal 18.934,03 krooni ehk 1210, 11 €, ongi see tsiviilasja hinnaks käesolevas asjas.

Lk (12) 11

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik

Lk (12) 12

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja