Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Piret Randmaa
Otsuse avalikult teatavaks
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-07-46805
Tsiviilasi
AS-i XXX hagi XXX vastu võla 550,31 €, sissenõutavaks muutunud viiviste summas 303.- € ja viiviste väljamõistmiseks kuni põhivõla tasumiseni. 1210,11eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja AS XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja XXX ja lepinguline esindaja advokaat Tarmo Friedenthal Kostja XXX(ik XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Heidi Rajamäe-Parik. Asja arutamine kohtuistungil 06.12.2012.a. ja jätkuvalt kirjalikus menetluses
Jätta rahuldamata AS-i XXX hagi XXX vastu võla 550,31 €, sissenõutavaks muutunud viiviste summas 303.- € ja viiviste väljamõistmiseks kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus. Jätta AS XXX menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda. Jätta XXX menetluskulud täies ulatuses AS XXX kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused ning menetluse varasem käik.
Riigikohus tegi 1. detsembril 2009.a. määruse, millega määras mitte võtta menetlusse AS XXX kassatsioonkaebust käesolevas asjas.
Lk (12)
võimalik kuidagi välja lugeda, millises ulatuses ja perioodil on väidetavalt AS XXXtöid teostanud. Hageja on tellinud teede, haljasalade, kommunikatsioonitrasside hoolduse ning rikete kõrvaldamise teenust AS-ilt XXX (XXX) ning XXXOÜ-lt, kes on vastavat teenust ka reaalselt osutanud. Hooldustöid XXX asumis on teostanud hageja tellimusel ka teised isikud ning oma väidete kinnitamiseks esitas hageja kohtule kaupade ja teenuste arved, mis on esitatud hagejale seoses XXX asumis hooldustööde teostamisega. Samuti on teostanud libedatõrjet vastavalt vajadusele hageja oma vahenditega. Viimsi valla ja AS XXX vahel sõlmitud kokkuleppega XXX elamurajooni teede suvisest ja talvisest hooldusest ei saa järeldada, et hageja ei täida teeninduslepingut. Hageja kohustuseks oli hooldada tänavaid XXX elamurajoonis, kuid puhastusala hooldamine on kinnistuomanike kohustuseks ka talvisel ajal nii nagu enamuses omavalitsusüksustes kõnniteede hooldus ehitise omaniku kohustuseks. Tänavale pääs tuleb seega tagada kinnistuomanikul endal.
Lk (12)
kuivõrd valdavas enamuses oli tänavavalgustuse toimimine tagatud. Samuti ei nähtu 10. veebruari 2006.a. teeninduslepingu ülesütlemisteatisest, kas 30. jaanuari 2006.a. pretensioonis nimetatud puudus esines ka ülesütlemisteate esitamise ajal. Hageja on seisukohal, et analüüsides kostja 30. jaanuari 2006. a. pretensioonis esitatud väiteid haljasalade ja tänavate hoolduse puudulikkuse, patrullteenuse ebaselguse ning tänavavalgustuse osalise mittetoimimise kohta, on ilmne, et need ei saa olla aluseks lepingu ülesütlemiseks. Seega on kostja kasutanud ebaproportsionaalset õiguskaitsevahendit, sealjuures on väidetavate puuduste kõrvaldamiseks antud hagejale vaid 10 päeva.
22.03.2002.a. kinnistu ostu-müügi, isikliku kasutusõiguse seadmise ja asjaõigusleping; Tallinnas XXX kinnistusraamatu väljavõte; 01.08.2002.a. teenindusleping nr 0046; Advokaadibüroo Concordia 10.02.2006.a. teeninduslepingu nr 0046 erakorralise ülesütlemise avaldus; AS XXX poolt XXX esitatud tasumata arvete väljavõte; AS XXX esitatud arved; AS XXX kuluarved; OÜ XXX poolt esitatud arved töö ja üleandmise aktid; OÜ XXX arved; Fotod XXX elamurajooni olukorrast 2005. Talvel vastu 2006. aastat, 2006.a. mais, 2006.a. juunis, 2007.a. juunis; AS XXX teatis 02. jaanuarist 2006.a. koos lisadega; Leping nr. T-134 AS XXX ja hageja vahel; AS XXX arved; Väljavõte valvežurnaalist; Hageja raamatupidamise õiendid; 01.jaanuari 2004.a. leping hageja ja AS XXX vahel; AS XXX arved teenuse eest;
Lk (12)
-
XXX sõidulehed.
Kostja vastuväited ja nende põhjendused. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
Lk (12)
esitatud fotodega, et hageja ei hoolda haljasalasid ka käesoleval ajal. Hageja poolt kohtule 27.03.2008.a. arvamusega esitatud fotod on tehtud märtsikuus sel aastal, seega ajal, mil umbrohi ei olnudki veel hakanud kasvama. Seega ei tõenda need fotod, et hageja hooldaks haljasalasid.
-
XXXAS-i kinnitus ja fotod; 30.01.2006.a. pretensioon; XXX kaart; Kinnistusraamatu väljavõte; XXX 28.11.2007.a. e-kiri; Fotod; AS XXX arve; AS-i XXX 22.09.2008.a. kiri nr 4-2.1/481-1 ning selle lisad (liitumisleping nr 29 AS-i XXX ja AS-i XXX vahel, liitumispunktide asukohad kaardil, 19.06.1998.a. liitumisleping AS-i XXX käsitlus ja AS-i XXX vahel); Liitumisleping nr 5702; Hageja poolt kostjale esitatud arve 18.06.2002.a.; Kostja pangaväljavõte; Hageja kommunaalkulude arvestuse üks variante XXX; Veebilehekülgede XXX ja XXX väljavõtted.
Kohtuotsuse põhjendused.
Lk (12)
- 24 h jooksul peale tellija poolt rikke teatamist kohale ilmuda ning 48 h jooksul vea likvideerida, kui selleks ei ole vajadust tellida vastavaid varuseadmeid. Juhul kui ei ole selle aja jooksul võimalik riket kõrvaldada, informeerib täitja tellijat oma järgmistest sammudest rikke kõrvaldamiseks; - osutada tellija või XXX asumi elanike soovil muid teenuseid, mis ei ole käesoleva lepinguga hõlmatud. Pooled leppisid ka kokku, et eelpoolnimetatud lepingupunktide täitmine ei ole AS-le XXX kohustuslik, kui probleemid on tekkinud kolmandate osapoolte tegevusest (XXXAS, XXX AS, XXX AS, Viimsi Vallavalitsus, XXX, XXX) (I kd tl 18-19); -lepingu p-s 8 leppisid pooled kokku, et leping kehtib kuni 01.08.2012.a.; -lepingu p 3.1 kohaselt tuli kostjal tasuda hageja osutatavate teenuste (teede, tänavavalgustuse ja asumi kommunikatsioonitrasside üldine korrashoid ja patrullteenus) eest 506,50 krooni kuus (sh käibemaks 18%); -lepingu p 11 sätestab, et lepingu võivad pooled ennetähtaegselt lõpetada juhul, kui teine pool on oluliselt rikkunud lepingu tingimusi. Teisele poolele tuleb lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ette teatada 2 (kaks) kuud; 30.01.2006 esitas kostja koos teiste XXX elamurajooni elanikega hagejale pretensiooni teeninduslepingus toodud kohustuste mittetäitmise osas (I kd tl 68-69); 10.02.2006 esitas kostja hagejale teeninduslepingu erakorralise ülesütlemise avalduse põhjusel, et AS XXX kui teeninduslepingu täitja ei ole taganud XXX asumi üldist heakorda ega siseteede, tänavavalgustuse ja kommunikatsioonitrasside korrashoidu, mida tellija käsitleb lepingu olulise rikkumisena (I kd tl 20).
Lk (12)
Nii nagu kohus kohtuotsuse p-s 19 märkis oli hagejal tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust kohustus tagada XXX asumi siseteede ja üldine heakord (lumekoristus, teede puhastamine tolmust ja prahist, haljasalade niitmine ja korrashoid), tagada tänavavalgustuse aastaringne korrasolek, teatada XXX asumi kommunikatsioonitrasside plaanilistest remonttöödest vähemalt 48 tundi enne remonttööde algust, osutada kostja kui tellija või XXX asumi elanike soovil muid teenuseid, mis ei ole käesoleva lepinguga hõlmatud. Nimetatu täitmine ei olnud hagejale kohustuslik, kui probleemid tekkisid kolmandate osapoolte tegevusest (lepingu p 2.5). Lepingu p 3.1 kohaselt tuli kostjal tasuda hageja osutatavate teenuste (teede, tänavavalgustuse ja asumi kommunikatsioonitrasside üldine korrashoid ja patrullteenus) eest 506,50 Eesti krooni kuus (sh käibemaks 18%). Lepingu p 11 sätestab, et lepingu võivad pooled ennetähtaegselt lõpetada juhul, kui teine pool on oluliselt rikkunud lepingu tingimusi. 30.01.2006 teatas kostja hagejale, et lõpetab ühepoolselt lepingu, kui hageja ei ole oma kohustusi täitnud hiljemalt 10.02.2006. Kohus on seisukohal, et vaidluse lahendamiseks tuleb kohtul kõigepealt tuvastada kas hageja täitis oma teeninduslepingut lepingu ülesütlemisele eelnenud perioodil mahus, mis vastab lepingus kokkulepitule, või rikkus hageja oluliselt lepingut mis andis kostjale õiguse leping ennetähtaegselt üles öelda. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt 27.03.2008.a. menetlusdokumendi lisadena hagejale esitatud arved erinevate äriühingute poolt, samuti tööde üleandmisevastuvõtmise aktid hagejale (t/l I kd 82-126) ning ka 22.08.2008.a. menetlusdokumendiga esitatud dokumentaalsed tõendid (t/l 167-108) ei tõenda teenuste osutamist hageja poolt kostjale enne kostja poolt lepingu erakorralist ülesütlemist 10.02.2006.a., vaid nimetatud tõendid puudutavad kõik hilisemat perioodi. Kohus leiab, et asjaolu, et AS-l XXX oli sõlmitud 01.01.2004.a. leping AS-iga XXX, mille kohaselt AS XXX pidi osutama hagejale sekretär-juhiabi teenuseid, müügiassistendi teenuseid, autojuht-varustaja-tehniku teenuseid ja valveteenust (III kd 33-34), 01.01.2005.a. leping OÜ-ga XXX, mille kohaselt viimane pidi hagejale osutama sekretär-personalitöötajalaohoidja teenust, osutama haldusteenust, osutama valveteenust ning teostama jooksvat remonti ja osutama haldusteenust (III kd t/l 40-41) ei tõenda, et hageja oleks täitnud kostja ees oma teeninduslepingust tulenevad kohustused. Teenuse osutamist hageja poolt kostjale ei tõenda ka OÜ XXX arved hagejale ja arvete esitamise aluseks olevad spetsifikatsioonid, OÜ XXX arved hagejale, XXXOÜ arved hagejale ja hageja ning OÜ XXX poolt allkirjastatud aktid (III kd t/ 44-59), mis on aktis märgitu kohaselt aluseks 01.01.2005.a. koostatud töövõtulepingule. Tunnistaja XXX kohtuistungil antud ütluste kohaselt sõlmis XXXOÜ lepingu AS-ga XXX 2006. aasta alguses, seega pärinevad hageja poolt dokumentaalsete tõenditena esitatud arved perioodist mis hõlmas hageja ja OÜ XXX vahel mingit muud lepingulist suhet ja tunnistaja XXX ütlused väidetavast lepingu nõuetekohasest täitmisest hõlmavad perioodi pärast lepingu ülesütlemist, sest leping öeldi kostja poolt hagejale üles 10.02.2006.a. Kohus leiab, et ka hageja poolt dokumentaalsete tõenditena esitatud XXX AS arved hagejale (III kd t/l 60-63), OÜ XXX arved, OÜ XXX arved, OÜ XXX arved, XXX AS arved, OÜ XXX arved, XXX ja AS XXX vahel 01.11.1997.a. sõlmitud alltöövõtuleping ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akt 7. detsembrist 1998.a. ei tõenda asjaolu, et hageja täitis kostja ees oma lepingulised kohustused. Hageja on koos teiste XXX elamurajooni elanikega teinud 20.01.2006.a. pretensiooni, kus on märgitud, et elamurajoonis puudub kuni
Lk (12)
pretensiooni esitamiseni teedeäärne haljastus ja selle hooldus, tänavaid ei puhastatud tolmust ja prahist alates 2000. aastast, ebaselge on hinnakirjas sisalduv turvateenuse sisu, kuna elamurajooni elanikel on turvalepingud sõlmitud otse turvaettevõtetega, samuti ei ole AS XXX hooldanud kommunikatsioonitrasse, kõik avariid on likvideerinud AS XXX. Lisaks pikaajalistele lepingu rikkumistele on 2006.a. jaanuaris teostamata libedusetõrje, samuti töötab tänavavalgustus osaliselt. Kõiki neid puudusi hageja töös ja hagejapoolset lepingu rikkumist tõendasid oma ütlustega kohtuistungil tunnistajad XXX, XXXja XXX. Kohus on seisukohal, et nimetatud tunnistajate ütlusi ei lükka ümber ka tunnistaja XXX poolt antud ütlused tsiviilasjas 2-09-21013, millised hageja esindaja esitas kohtule 29.11.2012.a. menetlusdokumendiga kus ta palus asendada tunnistaja ülekuulamine tema poolt antud ütlustega teises tsiviilvaidluses. Kohus on seisukohal, et ka hageja poolt esitatud XXX AS arved ja XXX sõidulehed ei tõenda asjaolu, et patrullteenust kostjale ja teistele XXX elamurajooni elanikele enne lepingu ülesütlemist osutati. Pealegi ei piisaks üksnes hagejapoolsest patrullteenuse osutamisest lepingu nõuetekohaseks täitmiseks, sest kõik ülejäänud teenused on osutamata. Teenuste osutamist hageja poolt kostjale ei tõenda ka fotod, sest nendelt ei ole võimalik aru saada millal need tehtud on ja millist tänavat fotodel pildistatud on. Sama kehtib ka kostja poolt esitatud fotode kohta. Kohus nõustub kostjaga, et asjaolu, et perioodil, mille eest hageja kostjalt lepingujärgset tasu nõuab, ei teostanud hageja XXX hooldust, on tõendatud XXX kui Viimsi Vallavalitsuse Kommunaal- ja heakorraameti juhataja 28.11.2007.a. e-kirjaga (I kd t/l 145), milles ta kinnitab, et Viimsi vald on sõlminud AS-iga XXX25.04.2006.a. valla teede suvise ja talvise hoolde teostamise lepingu ja teede nimekirjas on ka XXX ja XXX . Samas kirjas kinnitatab XXX ka seda, et Viimsi vald on pakkunud AS-le XXX võimalust, et vald tasub välisvalgustuse elektrikulu, kuid hageja keeldus sellist lepingut Viimsi vallaga sõlmimast. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et AS XXX arve ( I kd t/l 150) ja liitumisleping nr 5702 (II kd t/l 10-11) tõendavad, et 31.01.2006.a. sõlmis kostja AS-iga XXX veevarustuse ja XXX ärajuhtimise teenuste ostu-müügilepingu, millest tulenevalt ei pea kostja tasuma hagejale nimetatud teenuse eest hagetaval perioodil. AS-i XXX 22.09.2008.a. kiri nr 4-2.1/481-1 ning selle lisaks olevad liitumisleping nr 29, mis on sõlmitud AS XXX ja AS XXXvahel ning liitumisleping, mis on sõlmitud AS XXX ja AS XXX vahel (II kd t/l 4-9), tõendavad, et väidetavalt hageja omandis olevaid XXX asuvaid vee- ja kanalisatsioonitrasse ei kasuta mitte kostja vaid AS XXX.
Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja ei ole kohtumenetluses tõendanud, et ta oleks kostjale lepingus kokkulepitud määras teenuseid osutanud kuni kostja poolt lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse esitamiseni.
lepingu erakorralise
Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 30.01.2006.a. esitasid kostja ja teised XXX elamurajooni elanikud hagejale pretensiooni kus on märgitud, et elamurajoonis puudub kuni pretensiooni esitamiseni teedeäärne haljastus ja selle hooldus, tänavaid ei puhastatud tolmust ja prahist alates 2000. aastast, ebaselge on hinnakirjas sisalduv turvateenuse sisu, kuna elamurajooni elanikel on turvalepingud sõlmitud otse turvaettevõtetega, samuti ei ole AS XXX hooldanud kommunikatsioonitrasse, kõik avariid on likvideerinud AS XXX. Lisaks pikaajalistele lepingu rikkumistele on 2006.a. jaanuaris teostamata libedusetõrje, samuti
Lk (12) 10
töötab tänavavalgustus osaliselt. (I kd tl 58-59). Selles pretensioonis andsid pretensiooni esitajad, sh ka kostja hagejale aega 10. veebruarini 2006.a. oma kohustused täita 10.02.2006.a. ütles kostja teeninduslepingu hagejale erakorraliselt üles, kuna hageja ei asunud jätkuvalt lepingut täitma, on oluliselt rikkunud lepingu tingimusi ja jätnud täitmata süstemaatiliselt omale lepinguga võetud kohustused. (I kd tl 20). Lepingu p-s 11 on pooled kokku leppinud, et pooled võivad lepingu ennetähtaegselt lõpetada juhul, kui teine pool on oluliselt rikkunud lepingu tingimusi ning lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tuleb teisele poolele ette teatada kaks kuud. Lepingu p 8 kohaselt pidi pooltevaheline leping kehtima kuni 01.08.2012.a. Lepingu p-s 9 on sätestatud, et juhul, kui üks kuu enne lepingu tähtaja igakordset saabumist ei ole kumbki pool taotlenud lepingu lõpetamist või uue lepingu sõlmimist, loetakse leping pikenenuks järgmiseks aastaks. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja rikkus lepingut oluliselt, oli kostjal õigus leping hagejale erakorraliselt üles öelda, mida kostja tegigi. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja ja teiste XXX elamurajooni elanike poolt esitatud pretensioonis antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks kuni 10. veebruarini 2006.a. oli küll ebamõistlikult lühike, arvestades asjaolu, et lepingus oli kokku lepitu lepingu lõpetamisest etteteatamiseks kahe kuune tähtaeg, kuid nimetatu ei võta kostjalt õigust leping ennetähtaegselt üles öelda. Tulenevalt VÕS § 114 lg 1 3. lausest, pikeneb ebamõistlikult lühike tähtaeg mõistliku täiendava tähtajani. Kui arvestada mõistlikuks tähtajaks lepingus kokku lepitud kahte kuud ning asjaolu, et hageja ei kõrvaldanud talle pretensioonis esitatud puudusi ka kahe kuu jooksul, oli kostja poolt lepingu erakorraline ülesütlemine seaduslik ja kehtiv.
Menetluskulude jaotus.
Lk (12) 11
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik
Lk (12) 12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.