AS Ingle hagi AS VKG Transport vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
34 177,28 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 10. aprilli 2012. a vaheotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Ingle apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
22. jaanuar 2013. a
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): AS Ingle (registrikood: 10309081; asukoht: Raplamaa Kehtna vald Ingliste küla), esindajad vandeadvokaat Kari-Paavo Koch, vandeadvokaat Tambet Mullari ja advokaat Piret Pallo Vastustaja (kostja): VKG Transport AS (registrikood: 10537058; asukoht: Kohtla-Järve Järveküla tee 14), esindaja advokaat Reesa Paatsi
1.Jätta Viru Maakohtu 10. aprilli 2012. a (vaheotsus
menetluskulud, mis on seotud haagise kahjustamisest tuleneva kahjuhüvitise väljamõistmise nõudega summas 34 100,60 € AS-i Ingle kanda. Jätta
ringkonnakohtus
10.04.2012
a.
otsuse
läbivaatamisega seotud apellatsioonimenetluse kulud AS-i Ingle kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AS Ingle esitas 28.11.2011. a Viru Maakohtule hagi VKG Transport AS vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palus mõista kostjalt välja hageja kasuks üürivõlgnevus summas 76,68 eurot, haagise kahjustamisest tulenev kahjuhüvitis summas 34 100,60 eurot, kahjuhüvitiselt arvestatud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 6 376,37 eurot; seaduses sätestatud määras tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis haagise kahjustamisest tulenev kahjuhüvitise tasumisega viivitamise eest tasumata summalt alates 29.11.2011. a kuni nõude kohase täitmiseni, ekspertiisikulu summas 1 415 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja veolepingu soolhappe veoks Poolast Eestisse. Transportimise ajal 17.06.2009. a hakkas kostja poolhaagis vähesel määral lekkima. Kuna leke oli intensiivne, siis kutsus kostja kohale Poola päästeteenistuse, kes võimaliku reostuse vältimiseks pumpas soolhappe kostja poolhaagisest ümber 1-tonnise mahuga ajutistesse konteineritesse. 19.06.2009. a haagiti haagis kostja sadulauto taha ja kostja auto sõitis Poola veosele järgi. 20.06.2009. a pumpas Poola päästeteenistus kostja palvel soolhappe ajutistest mahutitest ümber haagisesse. 21.06.2009. a jõudis kostja sadulauto koos haagisega Eestisse hageja territooriumile Valtu külla. Kostja autojuht lahkus hageja territooriumilt koheselt pärast haagise lahtihaakimist. 22.06.2009. a avas hageja haagise soolhappe mahalaadimiseks. Haagise avamisel ilmnes, et see sisaldab musta värvi vedelikku. Kohapeal otsustati riknenud soolhappe statsionaarsesse mahutisse ümber pumbata. 10.07.2009. a esitas hageja kostjale reklamatsiooni, milles nõudis tekitatud kahjude hüvitamist (lisa nr 19). 07.09.2009. a teatas kostja üldsõnaliselt, et ta ei aktsepteeri kahjunõuet (lisa nr 20).
2.Kostja vaidles hagile vastu ja taotles aegumise kohaldamist ning vaheotsuse tegemist. Kostja oli seisukohal, et kahju hüvitamise nõue on aegunud. VÕS § 338 lg 1 kohaselt aegub üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõue kuue kuu jooksul. Hageja sai kostja kasutuses olnud tsisternhaagise tagasi 21.06.2009. a. Kostja leidis, et nõue aegus 21.12.2009. a. Kostja taotles aegumise osas vaheotsuse tegemist.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 10.04.2012. a vaheotsusega AS Ingle hagi haagise kahjustamisest tuleneva kahjuhüvise summas 34100,60 euro väljamõistmiseks seoses nõude aegumisega rahuldamata ja jätkas tsiviilasja nr 2-11-58163 menetlust üürivõlgnevuse summas 76,68 eurot väljamõistmise nõudes. Kohus jättis menetluskulud, mis on seotud haagise kahjustamisest tuleneva kahjuhüvitise väljamõistmise nõudega summas 34 100,60 eurot hageja kanda. Maakohus leidis, et hageja nõue tuleb aegumise tõttu jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) pooled sõlmisid haagistsisterni üürilepingu, kus hageja oli üürileandjaks ja kostja üürnikuks VÕS § 271 mõttes ning üürilepingu esemeks oli hagejale kuuluv tsisternhaagis; 2) hageja kahju hüvitamise nõue tuleneb üüritud haagistsisterni kahjustamisest ajal, mil haagistsistern oli kostja kasutuses, sh vastavalt haagistsisterni taastamise hinnapakkumisele on hüvitis arvestatud järgmiselt: vana kummikatte eemaldamine tsisterni seest 8000 eurot; uue kummikatte paigaldamine tsisterni 25 000 eurot; tsisternhaagise remonditöökotta toimetamise kulud 1100,60 eurot. Lisaks nõuab hageja tsisternhaagisele tehtud ekspertiisi kulud hüvitamist summas 1415 eurot. 3) kostja tagastas hagejale tsisternhaagise 21.06.2009. a. Kostja leidis, et hageja tsisternhaagise remondikulude hüvitamise nõue on TsÜS § 142 lg 1 ja VÕS § 338 lg 1 alusel aegunud. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest. Kostja esitas vastavalt TsÜS §-le 143 aegumise kohaldamise taotluse. VÕS § 338 lg 1-3 sätestab, et üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude ning üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg on kuus kuud. Üürileandja hüvitusnõude aegumistähtaeg algab asja tagasisaamisest. Koos asja tagasisaamise nõudega aegub ka üürileandja nõue üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamiseks. Maakohus oli seisukohal, et hageja poolt esitatud ja üürilepingu esemeks olnud tsisternhaagise remondikulude hüvitamise nõue summas 34 100 eurot on VÕS § 338 lg 1 mõttes üüritud asja halvendamise eest hüvitise saamise nõue ning nimetatud nõude aegumistähtaeg algas üüritud tsisternhaagise tagasisaamisest, s.o 22.06.2009. a. Seega vastavalt VÕS § 338 lg-le 1 aegus nimetatud nõue 22.12.2009. a. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue haagise kahjustamisest tuleneva kahjuhüvitise summas 34 100 eurot väljamõistmiseks kostjalt jätta seoses aegumisega rahuldamata. Ekspertiisikulude hüvitamise nõue kui remondikulude hüvitamise nõudest tulenev kõrvalnõue tuleb samuti jätta aegumise tõttu rahuldamata. TsMS § 133 lg-st 2 tulenevalt on kulude hüvitamise nõue (sh ka ekspertiisikulude hüvitamise nõue) kõrvalnõue. TsÜS § 144 kohaselt aegub kõrvalkohustusest tulenev nõue (kõrvalnõue) koos põhikohustusest tuleneva nõudega. Kuna eelnevalt leidis kohus, et remondikulude hüvitamise nõue (põhinõue) on aegunud vastavalt VÕS § 338 lg-le 1, siis TsÜS §-st 144 tulenevalt on aegunud ka ekspertiisikulude hüvitamise nõue.
Üürivõlgnevuse väljamõistmise nõue tuleneb poolte vahel sõlmitud üürilepingust ning ei ole seotud seadusest tuleneva hüvitusnõudega üüritud asja kahjustanud üürniku vastu (VÕS § 334 lg 2). Seetõttu jätkab kohus üürivõlgnevuse nõude osas menetlust. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb haagise kahjustamisest tuleneva nõude ja ekspertiiskulude hüvitamise nõude osas jätta hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.AS Ingle esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Apellant palub menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on hageja nõude aluseks VÕS § 276 lg 2. Maakohtu poolt viidatud VÕS § 338 lg 1 kohaldub VÕS §-s 285 ja §-s 286 sätestatud situatsioonide ja nõuete korral; 2) ei aegu VÕS § 338 lg 1 kohaselt 6 kuu jooksul nõuded, mis tulenevad üüritud asja kahjustumisest või hävimisest, kui kahjustumine või hävimine ei ole seotud üürniku poolt asja parendamise või muutmisega VÕS § 285 mõistes; 3) ei kohaldu VÕS § 338 juhul, kui nõue on esitatud VÕS § 334 lg 2 alusel. Kuna hageja on haagise kahjustumisest tulenevad nõuded esitanud VÕS § 334 alusel, siis aeguvad hageja vastavad nõuded TsÜS-i aegumise regulatsiooni kohaselt ehk 3 aasta jooksul. Maakohus ei ole selgitanud, miks ta ei nõustu hageja seisukohaga, et antud juhul on tegemist VÕS § 334 lg-s 2 sätestatud nõudega.
5.AS VKG Transport vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) annab AS Ingle VÕS § 338 lg-le 1 ebaõige sisu ja tõlgendab seda põhjendamatult kitsendavalt; 2) on viidatud erialakirjanduses samuti expressis verbis avaldatud, et VÕS § 338 lg 1 sätestab asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude osas üldisest lühemad tähtajad; 3) on kogu VÕS § 338 mõte lõpetada asja seisukorra üle peetavad mis tahes vaidlused võimalikult kiiresti, s.o kuue kuu jooksul alates valduse tagasiandmisest üürileandjale; 4) kuivõrd VÕS § 338 lg 1 aluseks on BGB § 548 lg 1, saab kuni vastava kõrgema kohtupraktika väljakujunemiseni Eestis lähtuda ka Saksa Liitvabariigis kehtivast kohtupraktikast;
6.AS Ingle esitas täiendavad seisukohad. Seisukohtade kohaselt: 1) ei vasta ükski VÕS § 338 lg-s 1 nimetatud eeldus käesolevat vaidlust põhjustavale situatsioonile, kus on tegemist üüritud asja kahjustumise või hävimisega, mitte asja muutmise või halvendamisega. Käesolevas situatsioonis ei saa haagise osalist hävimist üürniku tegevuse tõttu kuidagi käsitleda asja parendamise või muutmisena. Juhul, kui käsitleda haagise hävimist muutmisena (mis see aga apellandi hinnangul ei ole), oleks see vastuolus TsÜS §-ga 138. Lisaks sellele oleks muutmise teel hävitamise olukord vastuolus VÕS § 334
lõikega 1. Tagastatud hävinud haagist ei saa tõlgendada kuidagi kui haagise lepingujärgset kasutamist; 2) on haagis vastustaja hooletuse tõttu osaliselt hävinud ehk muutunud kasutuskõlbmatuks. Seega ei ole asjakohane kasutada VÕS § 338 lg 1 erinormist tulenevat aegumistähtaega; 3) on vastustaja temale sobivalt võrdsustanud keeleliselt nii halvendamise kui kahjustamise, mis on väär. Käesolevas vaidluses ei tagastanud üürnik üürileandjale samasugust asja, mille üürileandja üürnikule lepingu alusel üle andis. Siinkohal leiab apellant, et käesoleva vaidluse asjaolude kohaselt üürilepingust tulenevad nõuded muutuvad seetõttu võlaõiguslikust (lepingulisest) suhtest tulenevateks nõueteks, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat; 4) on kummeeritud kate tsisternhaagise oluline osa vastavalt TsÜS § 53 lg-le 1.
7.VKG Transport AS esitas täiendavad seisukohad. VKG Transport AS esitas taotluse kohtuvea parandamiseks ja palus muuta Viru Maakohtu 10.04.2012. a vaheotsuse resolutsiooni järgmiselt: 1. Jätta AS Ingle hagi haagise kahjustamisest tuleneva kahjuhüvitise summas 34100,60 eurot ja ekspertiisikulude hüvitise summas 1415 eurot väljamõistmise nõuetes seoses nõuete aegumisega rahuldamata. 2. Jätkata tsiviilasja nr 2-11-58163 menetlust üürivõlgnevuse summas 76,68 eurot väljamõistmise nõudes. Jätta menetluskulud, mis on seotud haagise kahjustamisest tuleneva kahjuhüvitise väljamõistmise nõudega summas 34100,60 eurot ja ekspertiisikulude hüvitise väljamõistmise nõudega summas 1415 eurot hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks.
9.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi käsitlusega, et VÕS § 338 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg kohaldub üüritud asja kahjustamisest või hävimise nõuetele üksnes eeldusel, et nõue on esitatud seoses üürniku poolt asja parendamise või muutmisega. Ringkonnakohus tõlgendab nimetatud normi laiemalt ja leiab, et normi eesmärk on piirata ajaliselt üüritud asja kahjustamise nõuete esitamise tähtaega sõltumata kahju tekkimise asjaoludest. Nimetatud tõlgendust toetab ka süstemaatiline tõlgendamine, kuna võlaõigusseaduse 3-nda osa „kasutuslepingud“ 15. peatüki „üürileping“ 6. jao pealkiri on „üüritud asja tagastamine lepingu lõppemisel ja nõuete aegumine“. VÕS § 334 lg 2, mis sätestab üürniku vastutuse üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustamise eest ja mis on hageja nõude alusnorm, asub samas jaos, kus aegumise säte. Seadus ei sätesta kahju tekkimise asjaoludest tulenevaid nõude esitamise aegumise eriregulatsioone, vaid sätestab ühes normis (VÕS § 338 lg 1), et aegumistähtaeg kuus kuud kehtib nii üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõuetele kui ka üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuste äravõtmise nõuetele. Ringkonnakohtu arvates on üüritud asja kahjustamise ja muutmise nõude esitamisele TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud tehingust tuleneva nõude esitamise aegumistähtajast erineva aegumistähtaja sätestamine põhjendatud sellega, et vältida nõuete esitamist pika aja möödumisel arvates asja tagasisaamisest. Arvestades nii õigusrahu, käibekaitse põhimõtet kui ka tsiviilkohtumenetluses kehtivat tõendamiskoormise jaotust on pooltel keeruline aastaid pärast üüritud asja tagastamist tõendada asjaolusid kahjustamisega seoses. Mõlema poole
huvides on seaduses sätestatud, et aegumistähtaeg üürileandja hüvitusnõudele ei hakka kulgema enne, kui talle asi tagastatakse. Menetlusosalised ei vaidle maakohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude üle, millal üürileandja asja tagasi sai ja millal hakkas aegumistähtaeg kulgema. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hageja nõue hüvitise saamiseks on aegunud ja sel alusel tuli jätta hagi rahuldamata.
10.Ringkonnakohus jätab rahuldamata vastustaja taotluse muuta kohtuvea parandamise korras maakohtu lahendi resolutsiooni. Maakohus on otsuse põhjendavas osas võtnud seisukoha, et ekspertiisikulude nõue on üüritud asja kahjustamise suhtes kõrvalnõue ning ka nimetatud nõudele tuleb kohaldada aegumist. Ringkonnakohus leiab, et lahendi resolutsiooni muutmine ei ole apellatsioonikohtu pädevuses. Nimetatud nõude osas puudub maakohtu seisukoht resolutsioonis, tegemist ei ole vigade parandamisega ning täiendava otsuse tegemise tähtajad on möödunud. Kuna asjas menetlus jätkub, siis peab maakohus nimetatud nõude osas võtma seisukoha üürivõlgnevuse nõude kohta tehtavas lõppotsuses.
11.Asja materjalidest nähtub, et kostja taotles hageja ühe nõude osas vaheotsuse tegemist aegumise tõttu. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 449 lg 3 ei välista võimalust teha vaheotsuse ka ühe nõude või osade nõuete kohta. Maakohtu otsus on sisult osaotsus ja õiguslike tagajärgede seisukohalt lõppotsus, mistõttu oli maakohus õigustatud TsMS § 173 lg 1 alusel määrama kindlaks menetluskulude jaotuse. Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta apellandi kanda. Menetlusosalisel on õigus pöörduda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest maakohtusse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud korras.
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.