Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I. Asjaolud ja menetluse käik

tungival palvel kokku, et kostja saadab Riiga oma sadulauto, mis haagib endale Haagise järele ja seejärel jätkab kostja soolhappe transportimisega Poolast Eestisse. Seega sõlmisid pooled Haagise kostjale kasutada andmiseks üürilepingu. Hageja märgib, et asjaolust, et soolhape oli Poolas päästeteenistuse poolt ajutistesse konteineritesse ümber pumbatud, sai hageja kostjalt teada alles peale Haagise kostja kasutusse andmist. 19.06.2009. a haagiti Haagis kostja sadulauto registreerimisnumbriga 429 MLK taha ja kostja auto sõitis Poola veosele järgi. 20.06.2009. a pumpas Poola päästeteenistus kostja palvel soolhappe ajutistest mahutitest ümber Haagisesse. Hagejale ei ole teada, kuidas kostja veendus, et soolhape ei olnud vahepealsel ajal riknenud, et tegemist on mahalaadituga võrreldes sama kaubaga ja et selle Haagisesse laadimine oli ohutu. 21.06.2009. a jõudis kostja sadulauto koos Haagisega Eestisse hageja territooriumile Valtu külla. Kuna tegemist oli pühapäevaga, siis haakis kostja Haagise sadulauto tagant lahti, andis kauba saatedokumendid territooriumi valvuri kätte ja sõitis ilma Haagiseta edasi KohtlaJärvele. Kostja autojuht ei avaldanud soovi kutsuda veose korrektseks üleandmiseks kohale hageja pädev esindaja, vaid lahkus hageja territooriumilt koheselt peale Haagise lahtihaakimist. 22.06.2009. a avas hageja Haagise soolhappe mahalaadimiseks. Haagise avamisel ilmnes, et see sisaldab musta värvi vedelikku, kuigi soolhape on helekollast või läbipaistvat värvi (vt lisa nr 3). Kohapeal otsustati riknenud soolhappe statsionaarsesse mahutisse ümber pumbata, kuna Haagis pidi koheselt Soome edasi sõitma. Kui soolhape oli laetud maha ja alustati Haagise sisepesuga, siis ilmnes lisaks, et Haagise keskmise sektsiooni, millega rikutud soolhapet veeti, kogu kummeeritud sisekiht on pundunud ja rikutud. Hageja esindaja teatas eelnimetatud asjaoludest telefonitsi ja e-posti teel koheselt kostjat (lisa nr 7). 26.06.2009. a pöördus hageja Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ poole, soovides analüüsida Haagises olnud vedeliku keemilist koostist. Analüüsimiseks esitatud proovi võttis Haagisest enne seal olnud riknenud soolhappe ümberpumpamist hageja töötaja Lenne Vahtmäe, kes saab vajadusel anda proovi võtmisega seonduvas ka vande alla ütlusi. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ saatis proovi omakorda edasi OÜ-le EcoLabor (lisa nr 8). OÜ EcoLabor puhul on tegemist erinevaid keemilisi analüüse teostava äriühinguga. Pädevust vastavate keemiliste analüüside tegemiseks ja sellega seonduvas eksperthinnangute andmiseks tõendab Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt välja antud akrediteerimistunnistus L086, millest nähtub, et OÜ EcoLabor on riiklikult tunnustatud läbi viima erinevaid keemilisi analüüse jms (lisa nr 9). Eesti Akrediteerimiskeskus on sihtasutus, kes täidab katse-, kalibreerimis- ja taatluslaborite akrediteerimise ülesandeid (lisa nr 10). Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud isikud on tunnistatud pädevaks teostama katseid ja mõõtmisi, mis on ette nähtud akrediteerimistunnistusel. 06.07.2009. a ekspertarvamuses A-1201 (lisa nr 11) asus ekspert seisukohale, et Haagises olnud vedeliku põhikomponendiks oli soolhape, mis sisaldas aga ka muid komponente (naftaprodukte). Soolhappe ja naftaproduktide keskkonna polaarsuste erinevus on praktiliselt teoreetiline maksimum ja selline segu väga agressiivne, mis põhjustab mittepolaarse keskkonna (Haagise sisekihiks olnud kummi) agressiivse pundumise ja riknemise. Et naftaproduktide ja soolhappe segu tõesti mõjub Haagise sisemust katnud kummile väga kahjustavalt, on tuvastatud ka Tallinna Tehnikaülikooli poolt ja nähtav katsete alusel 9.05.2011. a koostatud protokollist (lisa nr 12). Hageja selgitab täiendavalt, et ülalkirjeldatu on leidnud kinnitust ka hilisemate ekspertiiside teostamise käigus. Nimelt saatis hageja esindaja 4.02.2010. a kostjale veelkordse üleskutse vaadata Haagis üle ja esitas 9.02.2010. a telefonitsi kutse osaleda 17.02.2010. a proovide võtmises (lisa nr 13). Kostja vastas kutsetele 15.02.2010. a kirjas, et ei soovi Haagist üle vaadata ega ka ekspertiisi teostamises osaleda, tuues põhjuseks, et hageja on Haagist peale kahjujuhtumit igapäevaselt kasutanud ja seetõttu ei ole enam puudusi võimalik tuvastada (lisa nr 14).

Hageja esindaja selgitused, et Haagisest on olnud igapäevases kasutuses üksnes rikkumata sektsioonid (Haagisel on 3 sektsiooni, millest vaid keskmine rikuti), ei veennud kostjat oma seisukohta muutma. Kuna kostja ei soovinud Haagist täiendavalt üle vaadata ega ekspertiisi teostamises osaleda, korraldas hageja 17.02.2010. a ise haagisest proovi võtmise (lisa nr 15). Võetud proovi alusel teostas OÜ EcoLabor 2.03.2010. a täiendava analüüsi A-1292, kus jõuti samuti järeldusele, et juba varem analüüsitud vedelik oli selliste omadustega (sisaldas naftaprodukte), mis kahjustas Haagise sisemust (lisa nr 16). Vastuseks hageja esindaja 7.02.2010. a kirjale, milles paluti eksperdilt seoses viimase poolt Haagise sisekihist isiklikult proovi võtmisega ja analüüsimisega vastuseid teatud lisaküsimustele (lisa nr 17), teatas ekspert 4.03.2010. a kirjas nr 4, et Haagis oli kahjustunud ning et kahjustused vastasid sellele nagu oleks Haagises veetud naftaproduktidega segunenud soolhapet (lisa nr 18). 10.07.2009. a esitas hageja kostjale reklamatsiooni, milles nõudis tekitatud kahjude hüvitamist (lisa nr 19). Reklamatsioonile oli lisatud muuhulgas OÜ EcoLabor ekspertarvamus ja Haagise sisemise kummikihi remondi hinnapakkumised. 7.09.2009. a teatas kostja üldsõnaliselt, et ei aktsepteeri kahjunõuet (lisa nr 20). 2.10.2009. a ja 26.10.2009. a hageja poolt saadetud selgitused (lisa nr 21) ei andnud kokkuleppe saavutamise osas samuti tulemusi, kuna oma 13.10.2009. a ja 24.11.2009. vastuskirjades keeldus kostja jätkuvalt mistahes kahjusid hüvitamast (lisa nr 22). Seejuures ei tasunud kostja 30.09.2009. a esitatud arve alusel isegi Haagise üüri, kuigi ta oma kirjades Haagise üürisumma võlgnevust tunnistas (lisa nr 23). Kuna kostja on seniajani keeldunud mistahes hageja poolt nõutud summasid tasumast, siis on hageja sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtu poole. II. Õiguslik käsitlus 2.1 Üüri tasumise nõue 2.1.1 Kostja on oma 24.11.2009. a kirjas võtnud omaks, et pooled sõlmisid Haagise osas 18.06.2009. a kasutuslepingu. Seega nimetatud asjaolu üle vaidlust ei ole. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Hageja ja kostja leppisid suuliselt kokku, et kostja tasub hagejale Haagise 2 päevase kasutamise eest üüri summas 76,68 eurot (sisaldab käibemaksu) (1000 krooni + km). Eelnimetatud asjaolu on kostja samuti punktis 2.1.1 nimetatud kirjas võtnud omaks. 30.09.2009. a on hageja saatnud kostjale arve muuhulgas üüri maksmiseks (vt lisa nr 23), mille saamist on kostja oma 24.11.2009. a kirjas tunnistanud, kuid arve on seniajani tasumata. Eelnevast tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja tasumata üüri summas 76,68 eurot (sisaldab km). Haagise kahjustamisest tulenev kahjunõue ja kahjunõudega seonduva viivise tasumise nõue VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. VÕS § 334 lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. VÕS § 276 lg 2 kohaselt peab üürnik asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Esiteks, hageja andis kostja kasutusse Haagise, millel puudusid defektid ja mis oli tavapärases vähekasutatud seisukorras (Haagis oli kostjale kasutusse andmise ajaks ainult ca 1,5 aastat vana ehk sõidukite mõttes sisuliselt uus). Haagise eelnimetatud seisukord on tõendatud dokumentidega, millest nähtub, et Haagis on olnud vähemalt 7.11.2008. a seisuga tehniliselt täielikult töökorras ja sobilik mh soolhappe veoks (lisa nr 24). Samuti on Haagise seisukorda puudutava hageja väite õigsus tõendatud 15.07.2010. ekspertarvamusega, kust nähtub, et Haagist ei kasutatud enne selle kostja kasutusse andmist ühelgi korral selliste ainete veoks, milleks see ei olnud spetsiaalselt ette nähtud (lisa nr 25).

Lisaks, Haagisega veeti vahetult enne selle kostja kasutusse andmist samuti soolhapet, kusjuures soolhappe adressaadil ei olnud saadud soolhappe osas hagejale mistahes pretensioone ning seega ei saanud vastav soolhape olla ka juba naftaproduktidega segunenud ja Haagise kummeeritud sisepind kahjustunud (kahjustunud pinnast oleks eraldunud soolhappesse ühendeid, mis oleksid muutnud selle värvust ja kvaliteeti). Hageja rõhutab, et praktikas ei tehta kunagi peale tsisternist veose mahalaadimist tsisterni sisepesu juhul, kui järgmiseks veoseks on eelmise veosega sama aine, kuna see ei anna mingit efekti. Seda eriti olukorras, kus uue veose pealelaadimine soovitakse teostada ilma viivituseta, milline oli olukord ka käesoleval juhul. Vajadusel saab Haagise tehnilist seisukorda enne selle kostjale üleandmist tõendada hageja autojuhi P. B.’u ütlustega, kes vedas Haagisega soolhapet enne Haagise kostjale üleandmist. Oluline on ka asjaolu, et kostja, teades, et ta hakkab Haagisega vedama ohtlikku veost, mille puhul on tsisterni tehniline korrasolek äärmisel oluline, võttis Haagise hagejalt vastu mistahes pretensioonideta, kinnitades seega, et Haagis oli kasutamiseks valmis ja puudusteta. Teiseks, Haagis ei olnud hagejale tagastamisel VÕS § 334 lg-s 1 sätestatud seisukorras. Hagejale tagastamisel oli Haagise keskmise sektsiooni sisemine kummeeritud kate täielikult rikutud. Kate oli pundunud, mistõttu ei ole sellega enam võimalik vedada ohtlikke kemikaale, mille veoks on selline tsistern spetsiaalselt ette nähtud. Hageja selgitab täiendavalt, et tulenevalt erinevate ainete keemilistest omadustest ja omavahelistest reaktsioonidest peab näiteks soolhapet vedama just nimelt kummeeritud sisemusega tsisterniga, mistõttu kummeeritud kihi riknemisel ei ole tsisterni võimalik enam sihipäraselt kasutada. Kostja näiteks alustas soolhappe vedu tavalise roostevabast terasest tsisterniga, mis vähemalt soodustas, kui mitte ei põhjustanud, tsisterni lekke teket. Eelnevat kinnitab EcoLabor OÜ esimene ekspertiis (vt lisa nr 11). Asjaolu, et kummeeritud kate on rikutud, on tõendatud hagiavalduse lisaks nr 16 ja 18 olevate eksperdiarvamusega. Asjaolu, et kummeeritud kate oli kahjustunud just peale kostja poolt Haagise tagastamist saab muuhulgas täiendavalt tõendada autojuht P. B.’u ütlustega, kes oli Haagise hageja territooriumil tühjakslaadimise juures ja tuvastas Haagise pesu käigus, et selle sisekate on rikutud. Hageja selgitab lisaks, et Haagise keskmine kahjustunud sektsioon on jätkuvalt parandamata, mistõttu on vajadusel võimalik see täiendavalt üle vaadata. Selgituseks märgime, et hageja on kostjale võimaldanud alati mistahes takistusteta Haagise seisukorraga tutvuda ning tegi juba vahetult peale Haagise kahjustumise avastamist kostjale korduvalt ettepanekuid vaadata Haagis üle. Kostja on käinud Haagisega tutvumas ühel korral, kusjuures ka siis piirdus kostja poolne ülevaatus vaid põgusa pilguheitmisega Haagise sisemusse ning riknenud ja pundunud kummi ei soovitud lähemalt uurida. Olukorras, kus Haagise keskmise sektsiooni kummeeritud sisekiht on täielikult rikutud, ei saa asuda seisukohale, et Haagis anti hagejale tagasi seisundis, mis vastas asja lepingujärgsele kasutamisele VÕS § 334 lg 1 mõttes. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu alusel ei olnud kostjal lubatud vedada Haagisega kemikaale, mis seda kahjustaksid, vaid kemikaale, mille vedamiseks oli Haagis otseselt ette nähtud (sh soolhape). Kolmandaks, kostja vastutab Haagisele tekkinud kahjustuste eest. Vastavalt VÕS § 276 lg-le 2 ja § 334 lg-le 2 vastutab kostja üüritud asjale tekitatud kahjustuste eest, v.a kui kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Üürnikust tulenevaks asjaoluks on õiguspraktikas loetud muuhulgas üürnikupoolset hoolsuskohustuse rikkumist. Kostja ilmselgelt rikkus üürniku hoolsuskohustust, kui lasi Haagisesse pumbata soolhapet, mille kvaliteedi osas puudus tal igasugune kindlus. Pigem peab asuma isegi seisukohale, et kostja pidi möönma võimalust, et soolhape ei ole enam kvaliteetne, kuna Poola päästeteenistus oli koos soolhappega ümber pumbanud ka kostja purunenud veduki kahe kütusepaagi sisu (see asjaolu sai hagejale teatavaks alles hiljem, kuid kostjale pidi olema see koheselt teada) ning seega pidi kostja aimama, et erinevad ained võisid seguneda. Asjaolu, et koos soolhappega pumbati ka kütus ümber nähtub kostja vedukile hiljem teostatud remondi arvest, kus on viide ka lekkinud kütusepaakide väljavahetamisele (lisa nr 26). Samuti pidi kostja möönma, et Poola päästeteenistuse poolt kasutatavad ajutised mahutid ei pruugi olla puhtad (neid võidi vahetult enne nendesse soolhappe pumpamist kasutada ka muude keemiliste ainete hoidmiseks) ja seega võib sinna ladustatav soolhape muude ainetega

seguneda ning rikneda. Kostja, olles oma majandustegevuses igapäevaselt tegev kemikaalide veoga, oli või pidi olema teadlik, et ebakvaliteetne kemikaal võib Haagist kahjustada, kuid otsustas seda teadmist ignoreerida ja lasi kahtlase kvaliteediga soolhappe Haagisesse pumbata. Kostja poolne hoolas käitumine oleks eeldanud, et kostja oleks täpsemalt analüüsinud, kas soolhape on jätkuvalt kvaliteetne (kostja poolt soolhappe Poolast PCC Rokita tehasest pealevõtmisel oli see kvaliteetne, mida tõendab vastav sertifikaat (vt lisa nr 3). Juhul, kui analüüsimine oleks olnud võimatu, siis oleks kostja pidanud soolhappe, mis oli Poola päästeteenistuse poolt pumbatud teadmata puhtusastmega ajutistesse konteineritesse, mis oli olnud kostja ja hageja valve alt väljas ja seega avatud kolmandate isikute mõjutustele ning mis võis olla segunenud kostja autost ümberpumbatud kütusega, utiliseerima ja hüvitama hagejale veose kaotusest tuleneva kahju, mitte aga võtma asjatuid riske. Kostja ei oleks aga tohtinud veolepingu kohase tasu saamise soovist lähtuvalt kõiki riske eirata ja pumbata tundmatu koostisega ainet Haagisesse. On üürniku asi selgitada välja, millist kasutust üüritud asi võimaldab ja kas üüritud asja mingil viisil kasutamine võiks asja kahjustada või mitte. Neljandaks, kostja poolt kuulub hagejale Haagisele tekkinud kahjustuste eest hüvitamisele 34 100,60 eurot. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Lisaks nr 27 olevast hinnapakkumisest nähtub, et Haagise keskmise sektsiooni riknenud kummi eemaldamine maksab 8000 eurot (km 0%). Lisaks nr 28 olevast hinnapakkumisest nähtub, et Haagise keskmisesse sektsiooni uue kummi paigaldamine maksab 25 000 eurot (km 0%). Eelnevale lisanduvad Haagise Soome Piikiösse (rikutud kummi eemaldamine) ja Sastamalasse (uue kummi paigaldamine) remonditöökotta transportimise kulud summas 1100,60 eurot (sisaldab km), mis sisaldab endas laevapiletite hindu käibemaksuga summas 513 eurot (TallinnHelsinki liinil piletid 300 eurot (lisa nr 29), Helsingi-Tallinn liinil 213 eurot), kütusekulu koos käibemaksuga 245 eurot (arvestusega, et kütuse hind on 1,02 eurot/liiter, kütusekuluks on 35l/100km ning läbitavaks vahemaaks 686,3 km) ning autojuhi palga- ja komandeeringukulusid summas 342,60 eurot (5 päeva palgaraha 182,60 eurot ning 5 päeva komandeeringuraha 160 eurot). Seega kulub hagejal Haagise remondiks ja selle endise seisukorra taastamiseks kokku 34 100,60 eurot (sisaldab km), millise summa palub hageja mõista kostjalt välja. Hageja selgitab eelnevaga seonduvalt täiendavalt, et Haagise kummeeritud sisekihi remonttööd on vaja teostada Soomes, kuna Eestis vastavat teenust ei pakuta ning muud alternatiivsed variandid (töö tegemine Venemaal vms) on Soomes teostatavast remondist kallimad. Viiendaks, hagejal on õigus nõuda kahjude hüvitamist enne vastavate kulude kandmist. Asjaolu, et hageja ei ole käesolevaks ajaks Haagise remontimise kulusid veel kandnud ei tähenda, et hagejale ei saaks kahjuhüvitist välja mõista. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-5511 punktis 14 märkinud järgmist: „Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga, et hageja esitatud kalkulatsioon ei saa tõendada põranda remondi maksumuse hüvitamise nõuet. Kolleegium on varem selgitanud, et asja kahjustamise korral on kannatanul VÕS § 132 lõike 3 järgi õigus nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka enne asja kordategemist (vt Riigikohtu 21. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-05, p 12; 24. septembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3- 2-1-75-07, p 13). Seega ei saanud kohtud ka praegusel juhul jätta kahju hüvitamise nõuet rahuldamata üksnes põhjusel, et hageja ei ole kalkulatsioonis esitatud remondikulusid veel kandnud, st kahjustatud asja korda teinud.“ VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 kohaselt peab kohustuse täitma mõistliku aja jooksul peale kohustuse täitmiseks vajaliku aja möödumist. Hageja on seisukohal, et kostja oleks mõistlikult käitudes pidanud hageja 10.07.2009. a kirjas (vt lisa nr 19) esitatud hüvitamisnõude täitma hiljemalt 31.07.2009. a. Kuna kostja ei ole nõuet täitnud, siis on ta punktis 2.2.5 nimetatud kahjusumma tasumisega viivituses alates 1.08.2009. a, millisest tähtpäevast arvates kohustub kostja tasuma hagejale maksmata kahjusummalt viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodut arvesse võttes palub hageja mõista kostjalt välja hagi esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 6 376,37 eurot ning hagi esitamise päevast alates sissenõutavaks muutuva viivise seaduses sätestatud määras tähtajaks tasumata summast kuni kohustuse kohase täitmiseni. Haagisega seonduva kahju kindlakstegemiseks kantud kulude hüvitamise nõue Vastavalt ülalkirjeldatule on tuvastatav, et kostja on poolte vahel sõlmitud üürilepingut rikkunud. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja palub kohtul lisaks eeltoodule mõista kostjalt välja kahju, mis tekkis hagejale seoses Haagise kahjustuste kindlaks tegemiseks vajalike ekspertiiside tellimisega. Hageja on tellinud OÜ-lt EcoLabor kaks ekspertiisi (vt lisad nr 11 ja 16). Seejuures esimese ekspertiisi eesmärgiks oli teha üldiselt kindlaks kahju tekkimise võimalikud mehhanismid. Teise ekspertiisi eesmärgiks oli saada detailne analüüs Haagise kahjustuste tekke põhjuste kohta, kuna Kostja Haagise visuaalsel vaatlusel eitas kummeeritud kihi kahjustusi. Kostja poolt üürilepingust tuleneva Haagise tagastamise kohustuse kohasel täitmisel ei oleks hagejal tekkinud vajadust ekspertiiside teostamiseks, mistõttu on ekspertiiside tellimisest hagejale tulenev kahju põhjuslikus seoses kostja poolse üürilepingu rikkumisega ning vastav kahju kuulub väljamõistmisele. Selliste kahjude väljamõistmise võimalikkust on aktsepteerinud ka Riigikohus, asudes lahendis nr 3-2-1-56-02 punktis 19 seisukohale, et „Samas on asjatundja arvamuse võtmine teise lepingupoole (või ka näiteks lepinguvälise kahju tekitaja) kohustuste rikkumise või kahju suuruse määramiseks tsiviilkäibes loomulik ja arvestades õigussuhete keerukust, paljudel juhtudel paratamatu. Kui hiljem tuvastatakse kohustuse rikkumine, siis tuleb põhjendatud kulutused sellistele arvamustele kohustuse rikkujal TsK § 222 lg 2 ja PES § 64 lg 2 alusel ka hüvitada, kui muud kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud.“ OÜ EcoLabor poolt tellitud ekspertiiside maksumuseks oli 2880 krooni (esialgse seletuse andmine ja aine identifitseerimine) (lisa nr 30) ja 19 260 krooni (proovivõtud, proovide detailsed analüüsid, proovidest tulenev ekspertiis) (lisa nr 31), seega kokku 22 140 krooni (1415 eurot) (sisaldab km).

teise tsisternhaagise. Üürihinnas kokku ei lepitud. Hageja andis kostjale üüritud tsisternhaagise üle Läti Vabariigis Riias. Tsisternhaagise vastuvõtmisel Riias ei esitanud hageja kostjale tsisternhaagise pesutsertifikaati. 20.06.2009 pumpas Poola Päästeamet plastikkonteinerites olnud kemikaali ümber kostja kasutuses olnud hageja tsisternhaagisesse. Kostja autojuhil ei võimaldatud kemikaali ohtlikkuse tõttu üüritud tsisternhaagise taaslaadimise juures viibida. 21.06.2009 andis kostja tsisternhaagise koos kemikaaliga sihtkohas hagejale üle. 22.06.2009 esitas hageja kostjale e-kirja teel paljasõnalise reklamatsiooni selle kohta, et väidetavalt ei vasta soolhape tehasetsertifikaadile, üldkaalist on puudu 1620 kg, tundmatut kemikaali ei ole võimalik realiseerida ning tsisternhaagise sisekiht on rikutud, kuna sisepind on lahustunud. Mingeid tõendeid ega enamaid selgitusi ei lisatud. 23.07.2009 avaldas hageja laborianalüüside tulemused tsisternhaagise sisekihi kahjustumise põhjuste kohta. 10.07.2009 saatis hageja kostjale kahju hüvitamise nõude. Siis sai ka kostja teada, et kaubaks oli soolhape. Kostja keeldus kahju hüvitamisest. 18.11.2009 võimaldati kostjal esmakordselt haagist näha. Kostjale teadaolevalt kasutas hageja rikutud tsisternhaagise kummeeritud osa 08.12.2009 hüpokloriti tarnimiseks, mida saab transportida vaid haagise kummeeritud osas. 04.02.2010 saatis hageja kostjale kahjunõude, mis erineb varasemast kahjunõudest, millest kostja järeldab, et hageja nõue on ebaselge. Kostja keeldus kahju hüvitamisest. 11.11.2011 saatis kostja hagejale tasaarvestuse avalduse üürinõude tasaarvestamiseks veoteenuse eest tasumisele kuuluva summaga. Kostja on seisukohal, et kahju hüvitamise nõue (34100,60 eurot ja kulude hüvitamise nõuded ja 1415 eurot, so nõuded kogusummas 35 515 eurot) on aegunud. TsÜS § 142 lg.1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja jooksul. VÕS § 338 lg.1 kohaselt aegub üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõue kuue kuu jooksul. Hageja sai kostja kasutuses olnud tsisternhaagise tagasi 21.06.2009. Kostja leiab, et nõue aegus 21.12.2009. Kostja taotles aegumise osas vaheotsuse tegemist. Hageja leidis oma arvamuses, et kostja taotlus vaheotsuse tegemiseks on mõistlik. II Vaheotsuse põhjendused

3) kostja tagastas hagejale tsisternhaagise 21.06.2009.

Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.