Swedbank Liising AS hagi K U vastu võla nõudes. Hagihind 16 761.71 eurot
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine. Riigilõivu tagastamise taotluse läbivaatamine.
Menetlusosalised
Hageja: Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn), esindaja Külli Reinfeld (e-post: [email protected]); Kostja: K U (isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Rait Sarjas (Advokaadibüroo Küllike Namm, e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamise kuupäev
04. veebruar 2013 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Lõpetada menetlus Swedbank Liising AS hagis K U vastu 8 945.39 eurot võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes.
2.Kinnitada hageja Swedbank Liising AS lepingulise esindaja Külli Reinfeld’i ning kostja K S lepingulise esindaja Rait Sarjas’e poolt 29.01.2013 allkirjastatud kompromiss, mille kohaselt hageja loobub kostja vastu esitatud nõudest ning tasub kostjale tema menetluskulude katteks 480 eurot.
Hageja kohustub menetluskulud summas 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot) tasuma K U arvelduskontole nr 1103848456 AS-is Swedbank 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kokkuleppe kinnitava kohtumääruse jõustumisest.
4.Pooled kinnitavad, et pärast kokkuleppes märgitud summa (480 euro) tasumist kostjale ei oma pooled teineteise vastu mistahes nõudeid tulenevalt kohtumenetlusest tsiviilasjas nr 2-12-29126 (sh õigusabikulude nõudeid). Muud kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda (sh kostja esinduskulud).
5.Pooled on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud tagajärgedest.
menetluse lõpetamise
6.Tagastada riigi eelarvest Swedbank Liising AS’le (arveldusarvele nr 221012021568 AS-is Swedbank) tema poolt 25.07.2012 maksekorralduse nr 72889 alusel Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Viru Maakohtu viitenumbriga 2900072136 tasutud riigilõivust 700 eurost TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tsiviilasjas nr 2-12-29126 menetluse lõpetamisel seoses kompromissi kinnitamisega 1⁄2 (pool), s.o. 350 (kolmsada viiskümmend) eurot, selgitusega „Hagi K U vastu, riigilõivu osaline tagastamine”.
8.Saata kohtumäärus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele määruse resolutsiooni punkti 6. osas täitmiseks. Edasikaebamise kord Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võivad pooled esitada kohtumääruse peale määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 5 (viie) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates
ASJAOLUD
1.25. juulil 2012 esitas hageja Viru Maakohtule hagiavalduse K U vastu võlgnevuse 8 945.39 euro ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ Kelandi (liisinguvõtja; registrist kustutatud) liisingulepingu, mille esemeks oli sõiduauto xxxx. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse ning liisinguvõtja kohustus tasuma makseid. Lepingu alusel kohustus ostja sõlmima kindlustuslepingu ning tasuma kindlustusega seotud kulutused. 11.08.2006 sõlmisid hageja ja liisinguvõtja liisingulepingu lisa, mille kohaselt kohustus hageja osutama liisinguvõtjale kütuse krediidi lisateenuseid, liisinguvõtja kohustus teenuste eest vastavalt hageja poolt esitatavatele arvetele tasuma. Liisinguvõtja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed. Liisinguvõtja poolt on hagejale tasumata lepingu alusel esitatud arved kokku summas 2 509.95 eurot. Liisinguvõtja jättis
2 (6)
2-12-29126 tasumata ka liikluskindlustusmaksed, mistõttu tasus hageja liisinguvõtja eest liikluskindlustusmakse summas 93.31 eurot. Hageja arvestas põhiosa võlgnevuselt viivist summas 379.56 eurot.
2.11.08.2006 sõlmisid hageja ja U U käenduslepingu, mille alusel kohustus käendaja tagama solidaarselt liisinguvõtjaga hageja ja liisinguvõtja vahelisest liisingulepingutest ja selle lisadest tulenevate kohustuste täitmise. 31.01.2009 toimus kindlustusjuhtum, mille kannatajaks pooleks oli hageja. Kindlustusseltsi poolt liisinguandjale laekunud 10 579.04 eurot ei katnud kõiki liisinguandja kulusid. Hageja lepingust tulenev nõue liisinguvõtja vastu oli 19 524.43 eurot, millest kindlustusjuhtumi hüvitise 10 579.04 euro lahutamisel jääb alles 8 945.39 eurot. Käendajal oli kohustus hüvitada 8 945.39 eurot.
3.Käendaja suri 22.03.2009 ning käendaja õigused ja kohustused läksid üle tema pärijale K Ule (kostjale).
KOSTJA VASTUVÄITED
4.25. septembril 2012 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud, leides, et isegi kui eeldada, et hageja ei öelnud liisingulepingut üles enne 04.03.2009, muutus tema nõue OÜ Kelandi ning käendaja U U vastu sissenõutavaks hiljemalt 04.03.2009, kui Salva Kahjukäsitluse OÜ teavitas hagejat väljamakstavast summast.
5.TsÜS § 166 lg 1 kohaselt peatub pärandvarasse kuuluva või pärandvara vastu suunatud nõude aegumine ajani, mil pärija võtab pärandvara vastu või pärandvara suhtes kuulutatakse välja pankrot või pärandvarale määratakse hooldaja. Pärija loetakse PärS § 118 lg 1 järgi pärandi vastu võtnuks, kui ta ei loobu pärandist üldjuhul kolme kuu jooksul alates ajas, millal ta sai teada või pidi teada saama pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest (PärS § 119 lg 1). Käendaja U U suri 22.03.2009, seega peatus aegumine alates 23.03.2009. Kostja tegi pärimismenetluse algatamise ja pärandi vastuvõtmise avalduse Rakvere notar Katre Pustak’ule 21.04.2009, mistõttu aegumise kulgemine jätkus 22.04.2009. kell 00.00. Teisi aegumise peatumise aluseid aegumistähtaja jooksul ei esinenud. Arvestades, et aegumine oli enne kulgenud perioodil 05.03-22.03.2009, so 18 päeva, aegus hageja liisingulepingust tulenev nõue kostja vastu 03.04.2012 kell 24.00. Hagi on esitatud 25.07.2012, s.o on pärast aegumistähtaja möödumist.
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Samuti palus kostja TsMS § 449 lg 3 alusel teha vaheotsus, millega lugeda nõue aegunuks.
MENETLUSE KÄIK
7.Kohus saatis kostja vastuse hagejale ja nõudis hagejalt vastusele seisukoha esitamist. Hageja sai kohtu nõude kätte 02.10.2012. Hageja ei esitanud vastuväiteid kostja vastusele ega taotlusele vaheotsuse tegemiseks.
8.Kuna hagejal puudusid igasugused vastuväited kostja vastusele, arvestades et pooled olid nõus tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamisega, siis 01.11.2012 teatas kohus pooltele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1 lahendab asja kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja võimalike
3 (6)
2-12-29126 avalduste, taotluste ja täiendavate tõendite esitamiseks kuni 28.11.2012 ja teatas, et kohus teeb otsuse teatavaks 05.12.2012 kell 16.00.
9.28. novembril 2012 teatas Külli Reinfeld, et erinevatel põhjustel (korraline puhkus, ootamatu haigestumine, kohtuistungitel viibimine) hageja esindajana ei ole ta saanud nimetatud vaidlusega tegeleda. Esindaja palus pikendada täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamise tähtaega vähemalt ühe nädala võrra. 05.12.2012 määrusega tühistas kohus asja kirjalikus menetluses lahendamise ning andis hagejale täiendava tähtaja seisukoha ja võimalike tõendite esitamiseks kuni 18.12.2012. Ühtlasi määras kohus kohtuistungi toimumisajaga 04.02.2013 kell 13.00.
10.18.12.2012 esitas hageja esindaja kohtule seisukoha kostja vastusele, milles palub jätta kostja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata ning rahuldada hagi täies ulatuses. Kostja on seisukohal, et hageja nõue muutus sissenõutavaks hiljemalt 04.03.2009 kui Salva Kahjukäsitluse OÜ teavitas hagejat välja makstavast summast. Kostja jätab aga tähelepanuta asjaolu, et kostja enda avalduse alusel algatati kriminaalmenetlus liisingueseme varastamise kohta. Kriminaalmenetluse tulemusest sõltus otseselt hageja lõpliku nõude suurus, sest kui liisinguese oleks leitud, tulnuks kindlustusandjal hüvitamisele kuuluvat summat suurendada ja sellisel juhul oleks hageja nõue vähenenud. Kriminaalmenetlus lõpetati 14.02.2011 määrusega, mil selgus, et liisingueset ei õnnestu leida. Alles seejärel oli selge hageja lõpliku nõude suurus. Seega ei ole kostja vastu esitatud nõue aegunud. Lisaks eeltoodule peab hageja vajalikuks märkida, et pärimismenetluse algatamise ja pärandi vastuvõtmise avalduse esitamine 21.04.2009 ei lõpetanud aegumise peatumist. Hageja on seisukohal, et aegumine sai hakata edasi kulgema alles pärast pärimistunnistuse väljastamist, mil selgus pärija(te) ring. Antud juhul väljastati pärimistunnistus 04.09.2009. Seega sai aegumise kulgemine jätkuda alates 05.09.2009. Aegumine kulges kuni hagi esitamiseni 25.07.2012. Seega isegi kui lähtuda vaid pärimismenetlusega seotud asjaoludest, oleks nõue aegunud 18.08.2012. Hagi on kohtusse esitatud 25.07.2012, seega ei ole hagi aegunud.
11.21.12.2012 esitas kostja esindaja taotluse menetlustähtaja pikendamiseks seoses kostja ja kostja lepingulise esindaja viibimisega planeeritud puhkusel kohtu poolt määratud vastamise tähtajal. 27.12.2012 e-kirjas pikendas kohus kostja täiendava seisukoha esitamiseks määratud menetlustähtaega kuni 09.01.2013.
12.08.01.2013 esitas kostja lepinguline esindaja kohtule täiendava seisukoha, mille kohaselt on kostja jätkuvalt seisukohal, et hageja nõue on aegunud ning tuleks seetõttu jätta rahuldamata. Kostja leiab, et kuna hageja ei esitanud aegumistähtaja jooksul nõuet kohtule ning kostja on esitanud aegumise vastuväite, ei ole kostja kohustatud hageja nõuet täitma. Samuti leiab kostja, et kriminaalmenetluse algatamine ei ole aegumise kulgemise peatumise aluseks, vaid aegumise kulgemise peatamise alused on toodud tsiviilseadustiku üldosa seaduse 10 peatüki viiendas jaos. Vaatamata sellele märgib kostja, et kriminaalmenetlus lõpetati 14.02.2011 ning alates selles ajast oli hagejal võimalik esitada hagi kostja vastu rohkem kui ühe aasta jooksul, kuid hageja seda ei teinud. Kostja on seisukohal, et nõuete aegumine peatub võlgniku või võlausaldaja surmaga, sõltumata sellest, kas ja millal tema võlgnikud või võlausaldajat sellest teada saavad. Mitme pärija puhul piisab aegumise peatumise lõppemiseks
4 (6)
2-12-29126 pärandi vastuvõtmisest ka ühe pärija poolt. Seega ei ole aegumise peatumise lõppemine seotud mitte pärimistunnistuse väljastamisega, vaid pärija poolse pärandi vastuvõtmisega, mistõttu, eelnevat arvestades, jätkus aegumise kulgemine alates 22.04.2009.
POOLTE KOMPROMISS
13.29. jaanuaril 2013 esitasid pooled kohtule kompromissi ning palusid kohtul poolte vahel sõlmitud kompromiss kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kompromissi kohaselt hageja loobub kostja vastu esitatud nõudest ning tasub kostjale tema menetluskulude katteks 480 eurot.
14.Hageja kohustub menetluskulud tasuma K U arvelduskontole nr 1103848456 AS-is Swedbank 5 tööpäeva jooksul alates kokkuleppe kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Pärast kokkuleppes märgitud summa 480 euro tasumist kostjale ei oma pooled teineteise vastu mistahes nõudeid tulenevalt kohtumenetlusest tsiviilasjas nr 2-12-29126 (sh õigusabikulude nõudeid). Muud kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda (sh kostja esinduskulud). Pooled on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ning kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadustega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. TsMS § 661 lg-le 4 tuginedes on menetlusosalised kokku leppinud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 3 päevale.
15.Hageja palus TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada tema poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust 700 eurost pool, s.o 350 eurot Swedbank Liising AS arveldusarvele nr 221012021568AS-s Swedbank, selgitusega „Hagi K U vastu, riigilõivu osaline tagastamine”.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, leidis, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada kompromissi kinnitamisega ja hagejale tuleb tagastada riigilõiv. Kompromissi kinnitamine
17.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus ei ole tuvastanud, et pooltevaheline kompromiss oleks vastuolus seaduse või heade kommetega, seega kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
18.TsMS § 431 lg 1 kohaselt selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi ning märgib, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega, ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus pooltele, et kui hageja ei täida kokkuleppega võetud kohustust kokkulepitud viisil, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on kostjal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks
5 (6)
2-12-29126
19.Pooled on taotlenud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamist. TsMS § 661 lg 4 alusel kohus rahuldab nende taotluse ja lühendab kaebuse esitamise tähtaega 5 päevale. Riigilõivu tagastamine
20.Hageja on 25.07.2012 hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 700 eurot (maksekorraldus nr 72889, toimikus lk 62) Viru Maakohtu kohtutoimingute viitenumbriga. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja taotleb kohtule esitatud kompromissis poole tasutud riigilõivu summas 350 eurot tagastamist Swedbank Liising AS arvelduskontole nr 221012021568 AS-is Swedbank, selgitusega „Hagi K U vastu, riigilõivu osaline tagastamine”. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab talle riigi eelarvest 1⁄2 riigilõivu summas 350 eurot.
21.Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §-de 428 lg 1 p 4, 430, 431 lg 1, 433, 463, 465, 660 lg 1, 661 lg 4 sätete kohaselt.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov
Ärakiri õige Nooremreferent
/allkirjastatud digitaalselt/
Irina Golubev
Kohtumäärus jõustus 12. veebruaril 2013.a Nooremreferent
Irina Golubev
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.