Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Hageja nõue ja põhjendused Eestivili AS esitas 30.08.2012. a kohtule hagiavalduse Axx Mxxxxx FIE vastu lepingu tagasitäitmise ja lisanduvate kõrvalkulude nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29.02.2012. a kokkuleppe, mille kohaselt kostja müüs hagejale 26 300 kg nisu kogumaksumusega 5365,20 eurot. Nimetatud kokkuleppe sõlmimisel väljastas kostja hagejale arve nr 3 ning pooled leppisid kokku, et kostja tarnib hagejale ostetud nisu ühe nädala jooksul ajast, mil hageja on tasunud kogu arvel näidatud summa ettemaksuna. Hageja teostas kostjale 01.03.2012.a makse summas 1000 eurot, 02.03.2012.a makse summas 4320 eurot ja 16.03.2012.a makse summas 45,20 eurot. Seega kokku maksis hageja kostjale 5365,20 eurot. Arvestades, et hageja teostas viimase makse 16.03.2012.a pidi kostja tarnima hagejale 26 300 kg nisu hiljemalt nädala jooksul viimase makse tegemisest ehk hiljemalt 23.03.2012. a. Eelnimetatud tähtajaks aga kostja hagejale vilja ei tarninud. Hageja poolsetele lepingu täitmise nõuetele andis kostja korduvalt lubadusi tarnida hagejale lubatud koguses vilja, kuid hoolimata korduvatest lubadustest kostja oma kohustust ei täitnud. Eelnevast tulenevast ütles hageja sõlmitud kokkuleppe üles ning nõudis kostjalt temale tasutud ettemaksu summas 5365,20 eurot tagastamist. Hoolimata hagejapoolsetest korduvatest nõuetest ei ole kostja senini tagastanud temale tehtud ettemaksu ega tarninud hagejale ka lubatud vilja. Eeltoodu alusel palus hageja kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista ettemaksuna tasutud 5365,20 eurot ning summa tasumisega viivitamise eest viivis 29.08.2012. a seisuga summas 196,98 eurot ja viivis alates 30.08.2012. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 ja § 94 ettenähtud määras. Hageja teatas 22.10.2012. a kirjalikus vastuses, et ei nõustu kostja vastuväidetega hagile selle kohta, et hageja seaduslik esindaja on varastanud kostjalt asju 7000,20 euro väärtuses. Kostja poolt toodud nimekirjas punktide 1-11 all nimetatud esemed on küll hageja valduses, kuid seda seetõttu, et kostja on nimetatud esemed hagejale ise üle andnud vabatahtlikult tagamaks hageja nõuet kostja vastu. Hageja juhatuse liige Axxx Mxxx ning Rxxxxx Pxxx, kes ei ole juhatuse liige, viibisid hagejale vara üleandmise juures. Hageja on koheselt valmis vara kostjale tagastama peale seda, kui kostja tagastab hagejalt alusetult saadud rahasumma, kuid seda ei ole kostja olnud nõus seni tegema. Ühtlasi ei nõustu hageja kostja väitega, et kostjale kuuluvate esemete väärtus on 7000,20 eurot. Esemete müügi korral oleks tõenäoliselt maksimaalselt võimalik esemete müügist saada 700 eurot. Hageja teatas, et ei soovi tegeleda kostjale kuuluvate varade müügiga, vaid soovis, et kostja tagastaks temale üle antud summa täies ulatuses. Kostja kunagi teinud hagejale avaldust väidetava nõude tasaarveldamiseks hageja nõudega. Kostja seisukoht ja vastuväited Kostja teatas 03.10.2012. a kirjalikus vastuses, et ta hagi ei tunnista ja vaidles hagile vastu. Kostja ei vaidle vastu sellele, et tal oli sõlmitud hagejaga kokkulepe vilja müügiks. Samuti ei vaidle kostja vastu sellele, et ta on hagejalt raha saanud. Kostja ei ole vastavalt kokkuleppele hagejale vilja üle andnud, sest hageja juhatuse esimees, Rxxxxx Pxxx, varastas ajavahemikul 04.aprillist kuni 15.maini 2012. a kostjalt järgmise vara: 1) STIHL 319 – saag, 2) STIHL 260 – saag, 3) ketaslõikur, 4) aktrell METABO, 5) ketaslõikur MASTER, 6) Õli profi – 10 liitrit, 7) naftapump 12v, 8) jahipüss, 9) suur akulaadija, 10) elektrikeevitus, 11) Volkswageni süütevõtmed (2 tk), 12) Volvo süütelukk, 13) rahakott 410-430 euroga. Kokku varastas hageja seaduslik esindaja kostjalt vara väärtusega 7000,20 eurot. Kostja on hagejaga rääkinud, et tagastab hageja poolt vilja eest ettemakstud raha, kui Rxxxxx Pxxx temale varastatud asjad tagasi toob. Paraku ei ole hageja esindaja seda teinud ja seetõttu on ka raha hagejale maksmata. Käesoleva ajani on kostja teinud tasaarvestuse hagejale kuuluva rahaga ja leidis, et ei pea hagejale midagi maksma.

Kostja teatas 20.11.2012.a täiendavas kirjalikus vastuses, et ei nõustu hageja seisukohaga kostja vastuväidetele. Kostja teatel ei ole tema vabatahtlikult hagejale andnud üle mingeid esemeid. Kostja ei tunne Axxx Mxxx nimelist isikut, kes hageja väitel on hageja juhatuse liige ja viibis kostja asjade üleandmise juures. Kostja väitel on hageja esindaja salaja, kostja teadmata ja nõusolekuta kostja loetletud asjad temalt ära viinud ja tekitanud sellega kostjale kahju. Kostja edastas 13.08.2012. a tähitud kirjaga hagejale nõude tagastada varastatud asjad. Hageja sellele kirjale ei reageerinud vaid esitas 06.09.2012. a hagiavalduse kohtusse. Hagi tagamine Kohus tegi 31.08.2012. a määruse, millega otsustas rahuldada hageja taotluse hagi tagamiseks. Kohus otsustas hagi tagamise abinõuna arestida hageja kasuks kostja arvelduskontod Eesti krediidiasutustes 5981,39 euro ulatuses. Kohtuistung Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 15.01.2013. a. Kohus kuulas ära pooled ja tunnistaja Rxxxxx Pxxxx ütlused. Pooled jäid varem esitatud seisukohtade juurde. Hageja taotles hagi rahuldamist. Hageja selgitas, et käsiltes kostja poolt asjade üle andmist pandina võlgnevuse tagamiseks, kuid möönis, et kuna pandileping ei ole sõlmitud vorminõuedeid järgiedes, on tegemist tühise tehinguiga. Hageja oli valmis pandiesemed koheselt tagastama. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja teats, et tema neid varastatud asju enam ei taha ja hageja võib need omale jätta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja AS Eestivili ja kostja FIE Axx Mxxxxx sõlmisid 29.02.2012.a suulise kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja müüma hagejale 26 300 kg nisu kogumaksumusega 5365,20 eurot. Kokkuleppe sõlmimisel väljastas kostja hagejale arve ning pooled leppisid kokku, et kostja tarnib hagejale nisu ühe nädala jooksul ajast, mil hageja on tasunud kogu arvel näidatud summa ettemaksuna. Hageja tasus kokkuleppe alusel kostjale ette 5365,20 eurot. Hageja tasus summa kolme osamaksena: 01.03.2012.a 1000 eurot, 02.03.2012.a 4320 eurot ja 16.03.2012. a 45,20 eurot (tl 15). Kostja raha saamisele vastu ei vaidle. Arvestades poolte vahel sõlmitud kokkuleppe tingimusi, on kokkuleppe puhul tegemist müügilepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 näeb ette, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tulenevalt poolte kokkuleppest kohustus kostja tarnima hagejale nisu hiljemalt 24.03.2012. a. Pooltel puudub vaidlus ka selle üle, et kostja ei ole kauba tarnimise kohustust tätinud. Kostja rikkus müügilepingust tulenevat kohustust ja ei andnud hagejale lubatud kaupa kokkulepitud tähtajaks üle. Kuna kostja vaatamata hageja korduvatele nõudmistele kohustust ei täitnud, ütles hageja lepingu üles. Hageja nõuab kostjalt temale ettemakstud summa tagastamist ja selle tasumisega viivitamise eest viivist. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral lepingust taganeda või öelda lepingu üles. Kohus leiab, et lepingu ülesütlemise tagajärgedele

tuleb kohaldada lepingust taganemise sätteid. VÕS § 195 lg 3 järgi saab üles öelda püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu ehk kestvuslepingu. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et poolte vahel sõlmitud müügilepingu puhul oleks olnud tegemist kestvuslepinguga. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 189 lg 1 näeb ette, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Kostja ei vaidle vastu hageja esitatud nõude suurusele. Kostja väitel on ta aga hageja nõude tasaarvestanud asjadega, mis on läinud hageja vadlusesse. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei põhjenda hageja nõude rahuldamata jätmist. Kostja ei ole tõendanud, et hageja nõue on tasaarvestatud tema nõudega hageja vastu. VÕS § 197 lg 1 näeb küll ette, et kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada. VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena poolte nõuded kattuvas ulatuses. Tasaarvestus ei saa aga seaduse järgi toimuda automaatselt, vaid see nõuab eraldi tasaarvestada sooviva isiku toimingut. VÕS § 198 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub tahteavaldus kehtivaks selle kättesaamisega teise poole poolt. VÕS § 197 lg-s 2 sätestatud tasaarvestuse õiguslikud tagajärjed tekivad alates tasaarvestava poole tasaarvestuse avalduse kättesaamisest teisele poolele. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks esitanud hagejale tasaarvestuse avalduse. Samas võib tasaarvestuse avalduse esitada ka kohtumenetluses vastuväitena nagu kostja seda on teinud. Selleks, et teha kindlaks, kas kostja on hageja nõude tasaarvestanud ja on saabunud VÕS § 197 lg-s 2 ettenähtud tagajärg, s.o et hageja nõue kostja vastu on lõppenud kattuvas ulatuses, tuleb tuvastada kostja nõue hageja vastu. Kostja teatel võttis hageja juhatuse liige Rxxxxx Pxxxxtemalt omavoliliselt ära järgmised esemed: 1) STIHL 319 – saag, 2) STIHL 260 – saag, 3) ketaslõikur, 4) aktrell METABO, 5) ketaslõikur MASTER, 6) Õli profi – 10 liitrit, 7) naftapump 12v, 8) jahipüss, 9) suur akulaadija, 10) elektrikeevitus, 11) Volkswageni süütevõtmed (2 tk), 12) Volvo süütelukk, 13) rahakott 410-430 euro, mille väärtuseks hindab kostja kokku 7000,20 eurot. Äravõetud esemed on siiani hageja valduses. Kostja väitel on ta asju tagasi nõudnud, kuid hageja on sellest keeldunud. Hageja väitel on kostja poolt punktides 1-11 toodud asjad tõepoolest hageja valduses. Hageja ei ole asju ära võtnud aga omavoliliselt. Hageja teatel andis kostja esemed hageja esindajale üle vabatahtlikult hageja nõude tagamiseks. Peale seda, kui kostja keeldus kokkuleppe alusel hagejale vilja üle andmast ja ette makstud raha tagastamast, läksid hageja esindajad Axxx Mxxx ja RxxxxxxPxxxxkostja juurde ja leppisid temaga kokku, et asjad antakse pandina üle hagejale. Hageja väitel on äravõetud asjade turuväärtuseks 700 eurot. Hageja on valmis tagastama asjad kostjale kohe, kui kostja täidab hageja nõude. Kohus kuulas kohtuistungil ära tunnistaja Rxxxxx Pxxxx ütlused, mille kohaselt läks tema koos hageja juhatuse liikme Axxx Mxxxxx kostja juurde pärast seda, kuid kostja ei andnud hageja määratud tähtajaks vilja. Nad uurisid kostjalt, et mis vilja üleandmise kokkuleppest saab, aga kostja ei osanud midagi sellele vastata. Kostjaga lepiti kokku, et ta annab niikauaks oma asjad hoiule, kui ta maksab ettemakstud raha tagasi või annab kokkulepitud kauba. Tunnisatja ei mäletanud täpselt, millised asjad kostja hagejale andis. Asjad võeti tunnistaja väitel kostjaga kooskõlastatult ning kostja tegi asjade kohta ka nimekirja, mille saatis hiljem. Kostja vaieldes tunnistaja ütlustele vastu ja väitis, et asjad võeti ilma tema loata, kuid oma väite kinnituseks tõendeid ei esitanud. Nimekirja p 12-13 (Volvo süütelukk ja rahakott) osas ei osanud tunnistaja kinnitada, kas need asjad võeti ja kostja vaid oletas, et ka need on võtnud hageja esindaja.

Kohus leiab, et tunnistaja Rxxxxx Pxxxxxütlused kinnitavad hageja väidet, et kostja andis hagejale nõude tagamiseks üle erinevad esemed. Samas ei saa käsitleda asjade üleandmist pandina hageja nõude tagamiseks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 282 lg 2 kohaselt tuleb pandi seadmise kokkulepe sõlmida kirjalikult, kui panditud asja väärtus ületab 50 eurot. Hageja ei ole tõendatud, et pooled sõlmisid asjade üleandmisel kirjaliku pandi seadmise kokkuleppe. TsÜS § 83 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine. Kostja panti heaks kiitnud ei ole. Kostja väitel on temalt asjad ära võetud ebaseaduslikult. Käesolevas asjas on küll tuvastatud, et kostja esemed on hageja valduses. AÕS § 80 lg 2 alusel saab kostjal asjade üleandmise aluse puudumisel olla hageja vastu asjade väljanõudmise nõue ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Selline nõue ei ole samaliigiline hageja nõudega, mis on rahaline nõue. Ning seetõttu ei saa asjade väljanõudmise nõuet hageja nõudega tasaarvestada VÕS § 197 lg 1 alusel. Asjade valduse üleandmise nõude täitmata jätmisel on kostjal õigus nõuda õiguskaitsevahendina asjade väärtuse hüvitamist. Kuna käesolevalt ei ole kosta esitanud asjade väljanõudmise üldse nõuet, mis on primaarne, ja mille täitmisest hageja on keeldunud, ei ole kostjal ka tekkinud õigust nõuda rahalist hüvitist. Kostja on 15.08.2002.a esitanud hagejale äraviidud asjade nimekirja, mille lõpus on märgitud „maksta 1635€“ (t lk 46-47). Nimetatud kirjas ei ole esitatud ei selget nõuet asjade tagastamiseks ega ka hüvitise saamiseks, ei ole aru saada, kes kellele nimetatud summa tasuma peab ning samuti ei ole märgitud ka iga eseme väärtust eraldi. Kohus leiab, et nimetatud dokumenti ei saa käsitleda asjade välja andmise nõudena. Antud juhul ei ole kostja tõendanud ka oma nõude suurust. Poolte vahel on vaidlus esemete hulga ja väärtuse üle. Kostja väitel on hageja valduses olevate esemete väärtus 7000,20 eurot, mis kataks hageja nõude. Hageja väitel on aga tema valduses olevate kostja asjade väärtus 700 eurot. Kuna kostja nõude suurus ei ole tuvastatud ja ta ei ole esitanud asjade välja andmise nõuet, mida hageja ei ole täitnud, ei ole tal tekkinud rahalist nõuet hageja vastu ja tema väidetavat nõuet ei saa ka hageja nõudega tasaarveldada. Kuna tasaarveldamine ei ole võimalik, on hageja nõue kostja vastu põhjendatud ja tuleb rahuldada. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse rikkumise korral õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 189 lg 1 viimase lause kohaselt on hagejal õigus saada kostjalt raha kasutamise eest intressi. Hageja on palunud välja mõista seadusjärgse viivise, kuid kuna ta on lepingust taganenud, on tal vaid intressi saamise õigus aja eest, millal kostja hageja raha kasutab. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kuna vastavalt VÕS § 113 lg 1 on seadusjärgne viivise määr sama suur kui seadusjärgne intressimäär VÕS § 94 lg 1 alusel, siis on hageja viivise arvestus kohane ka intressi arvestusena. Intressi suuruseks on hagi esitamise seisuga 196.98€ eurot. Kohus arvestab välja intressi lahendi tegmise seisuga perioodi 30.08.2012-04.02.2013.a eest. Intressiks nimetatud perioodil on 186,67 eurot (põhivõlg kokku 5365,20 eurot x 8 % aastas x 195 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. TsMS § 367 sätestab viivise välja mõistmise pärast alhendi tegemist protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et nimetatud sätet saaba analoogia korras kohaldada ka intressi välja mõistmisele sest intressi ja viivise välja mõistmise ja arvetamise metoodika on sarnane, nende eesmärk on erinev. Kohus leiab, et kuni põhivõla tasumiseni on kostjal seadusest tulenev kohustus tasuda intressi, s.o tasuda raha kasutamise eest.

Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja müügilepingu alusel ettemakstud 5365,20 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 04.02.2013.a seisuga summas 383,65 eurot ja lisaks alates 05.02.2013. a sissenõutavaks muutuva intressi protsendina põhinõudest VÕS § 94 lg-s 1 ettenähtud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse vastavalt sama paragrahvi lõigetele 2-8.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.