Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. veebruar 2013 Tartu
Tsiviilasja number
2-12-1484
Tsiviilasi
Mati Saava hagi Elektrilevi OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise 5290 eurot väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5290 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 3. septembri 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mati Saava apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
15. jaanuar 2013
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja) – Mati Saava (ik: 36311176538), esindaja Maia Ploom Vastustaja (kostja) – Elektrilevi OÜ (endised ärinimed: osaühing Jaotusvõrk ja Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ; rk: 11050857), esindaja Liisa Oviir Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 3. septembri 2012 otsus muutmata. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Mati Saava kanda.
esindajad
RESOLUTSIOON
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.14.02.2006 sõlmisid osaühing Jaotusvõrk (kostja) ja Mati Saava (hageja) töölepingu nr 1356, mille alusel asus hageja samast kuupäevast kostja juures tööle mõõteseadmete käidukorraldajana. 04.11.2011 ütles kostja töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel usalduse kaotuse tõttu. Ülesütlemisavalduse kohaselt andis kostja hagejale tööalaseks kasutamiseks sõiduki Renault Clio, registreerimismärgiga XXX, ja kütusekaardi. 07.07.2011 tankis hageja AS Eesti Statoil tanklas osa kütust auto pagasiruumis olevasse mahutisse. Ka on hageja esitanud kostjale valeandmeid auto odomeetri näidu kohta, esitades neid tegelikest suuremana. Hageja märkis 07.09.2011 kostja andmebaasi Archibus auto läbisõiduna 01.09.2011 seisuga 114 346 km, hiljem, s.o 19.09.2011, tuvastatud tegelik näit oli 110 769 km. Peale selle on hageja näidanud auto kütusekulu 100 km kohta tegelikust vähemalt 3 liitri võrra suuremana. Seega on hageja ostnud kostja kütusekaardiga kütust suuremates kogustes kui auto reaalselt tarbis. 09.11.2011 esitas hageja Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse, milles nõudis töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist, töölepingu täitmist ja töölepingu ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamist. Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjon jättis 05.12.2011 otsusega hageja avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töösuhte mittelõppenuks tunnistamiseks, töölepingu täitmiseks kohustamiseks ja töölepingu ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamata. 11.01.2012 esitas hageja maakohtule kostja vastu hagi, milles nõudis töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist ning kostjalt hageja kasuks hüvitise 5290 eurot väljamõistmist, millest 2116 eurot (s.o kahe kuu keskmine töötasu) on hüvitis töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest ja 3174 eurot (s.o kolme kuu keskmine töötasu) hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Hagiavalduse kohaselt on töölepingu ülesütlemise avaldus tühine. Hageja ei ole tankinud kütust mujale kui sõiduki kütusepaaki ja esitatud odomeetri andmed vastasid tegelikule näidule. Ilmselt tekkis sõiduki elektrisüsteemis ja sellest tulenevalt odomeetris rike. Samuti pidas hageja kinni kütusekulu kuunormist.
2.Kostja vaidles hagile vastu, leides, et töölepingu ülesütlemine on kehtiv, sest hageja on kaotanud usalduse. Hageja tankis kütust ametiauto pagasiruumis olevasse lisamahutisse ja esitas tööandja andmebaasi Archibus teadvalt ebaõigeid andmeid auto igakuise läbisõidu kohta, märkides auto odomeetri näidu tegelikust suuremana, ning tekitas sellega kostjale
varalist kahju; hageja kasutuses olnud auto keskmine kütusekulu osutus kontrollimisel ligi 3 liitrit 100 km kohta tavalisest suuremaks.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 3. septembri 2012 otsusega M. Saava hagi Elektrilevi OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise 5290 eurot väljamõistmiseks rahuldamata ning menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt sõltub TLS § 87; § 104 lg 1; § 88 lg 1 p 5, lg 4 ja § 97 lg 1, lg 2 p 3, lg 3 sätetest tulenevalt töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivus sellest, kas kostjal oli alus töölepingu ülesütlemiseks ning kas töölepingu ülesütlemiseks olnud alus võimaldas töölepingu lõpetada etteteatamistähtaega järgimata. Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et tööandja annab töötajale mootorsõiduki tööalaseks kasutamiseks ja kütusekaardi bensiini tankimiseks ulatuses, mis on vajalik tööülesannete täitmisega seotud sõitude tegemiseks. Kui töötaja tangib tööandja antud kaardiga kütust mujale kui auto kütusepaaki, siis kuritarvitab ta tööandjalt saadud õigusi ning omastab tööandja arvel kütust ebaseaduslikult. Odomeetri tulemi suurendamisega näitab töötaja auto läbisõitu ja vajalikku kütusekulu tegelikust suuremana ning loob tööandjale ebaõige kujutluse sooritatud ametisõitudest ja nende kuludest. Seega on töötaja poolt tööandja kütusekaardiga bensiini tankimine mujale kui auto paaki ja odomeetri näidu tegelikust suuremana märkimine sellised teod, mis saavad olla aluseks töölepingu ülesütlemisele TLS § 88 lg 1 p 5 järgi ilma seaduses sätestatud etteteatamistähtaega järgimata. Statoili (Tallinnas Mustamäe ja Tammsaare teede ristil) tankla turvakaamerate videosalvestused (eest- ja tagantvaates) tõendavad usaldusväärselt, et 07.07.2011 kella 9:47:36 ja 9:48:16 vahel tankis hageja osa ostetud kütusest sõiduki Renault Clio, registreerimismärgiga XXX, pagasiruumis olevasse mahutisse. Nimetatud tegu on salvestuselt selgesti sedastatav ja arusaadav, sest pärast tanklas peatumist avab hageja kohe pagasiruumi, ligikaudu 17 sekundi jooksul askeldab pagasiruumis, tangib kütust umbes 36 sekundi vältel, kusjuures 30 sekundit enne kütusepüstoli pagasiruumist väljavõtmist avab ta auto kütusepaagi luugi, pärast seda asetab kütusepüstoli auto paagi suudmesse ja askeldab pagasiruumis veel 14 sekundi vältel ning jätkab tankimist ligikaudu 40 sekundi jooksul. Hageja väide, et pagasiruumist otsis ta kindaid ja kukkunud võtit, ei ole usaldusväärne, kuna seda ei kinnita turvakaamera salvestused. Hagejal ei olnud enne tankimist ega selle ajal käes kindaid ning kütusepaagi kaane või korgi avamiseks ta võtit ei kasutanud. Analüüsides hageja käitumist, pagasiruumis tehtud sooritusi ja sellele kulunud aega, järeldas kohus, et hageja algne askeldus pagasiruumis piirdus seal olnud mahuti ettevalmistamisega kütuse tankimiseks ja hilisem mahuti transpordiasendisse seadmisega. Peale selle kinnitavad veenvalt pagasiruumis olevasse mahutisse tankimist veel kütusevooliku selgelt eristatavad võnkumised tingituna kütusepüstoli avamisest ja sulgemisest. Eeltoodu alusel ei tekkinud kohtul kahtlust hageja poolt ebaseaduslikus kütuse omastamises 07.07.2011 Statoili tanklas. Kuna nimetatud tegu on oma olemuselt selline, mis kindlasti põhjustab tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu ning välistab edaspidise töösuhte normaalse jätkumise, siis oli kostjal õigus hagejaga tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 88 lg 1 p 5 alusel etteteatamistähtaega järgimata. Arvestades ka asjaolu, et kostja sai teost teada ligi paar kuud hiljem, hagejalt oli vaja võtta seletused ja tema käitumist uuris komisjon, siis on kostja 04.11.2011 töölepingu erakorraliselt üles öelnud mõistliku aja jooksul pärast ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada saamist. Järelikult on tööleping üles öeldud seaduslikult ja ülesütlemine on kehtiv, mistõttu puudub vajadus anda hinnang ülesütlemisavalduse muudele asjaoludele (teadvalt vale odomeetri näidu esitamine ja keskmisest kõrgem kütusekulu).
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.M. Saava esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Tartu Maakohtu 3. septembri 2012 otsuse tühistada, tuvastada hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus, mõista välja kostjalt hageja kasuks hüvitis 3174 eurot (s.o kolme kuu keskmine töötasu) töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ja 2116 eurot (s.o kahe kuu keskmine töötasu) töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest ning jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole hageja tankinud kütust auto pagasiruumi ega esitanud kostjale valeandmeid auto odomeetri näidu kohta. Kohtu seisukoht ei rajane videosalvestuses nähtule. Asjaolu, et hageja avab pagasiruumi ja askeldab seal 17 sekundi jooksul, ei tõenda, et hageja tankis bensiini pagasiruumi. Ka kütusevooliku võnked ei saa tõendada hageja süüd kütuse tankimises pagasiruumi. Salvestus ei näita mingit anumat pagasiruumis. Kanister selle auto pagasiruumi tankimist võimaldavas asendis ei mahu. Hageja otsis enne tankimist pagasiruumist asju. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja tankis 34,9 liitrit kütust ja auto kütusepaaki tankimine kestis 40 sekundit. Tankimiskiirus on ca 1 liiter sekundis. Kui hageja oleks tankinud pagasiruumi ja kütusepaaki ning seda kokku 76 sekundi jooksul nagu kohus tankimise aega kokku arvestab, siis oleks hageja saanud tankida ca 70 liitrit bensiini. Kuna videosalvestuselt ei nähtu üheselt, et hageja tankis bensiini pagasiruumi, on töölepingu ülesütlemine tühine; 2) isegi kui hageja tankis kütust pagasiruumi, tuleb TLS § 87; § 104 lg 1 ja § 88 lg 1 p 5 sätetest tulenevalt hinnata, kas sellisel juhul on asjaolud sellised, et mõlemapoolseid huve järgides ei saaks eeldada töösuhte jätkamist. Kostja andmetest nähtus, et ta oli pikemat aega jälginud hageja tankimisi ning polnud ei hiljem ega varem avastanud midagi, mis oleks andnud põhjust hageja aususes kahelda. Pärast peaaegu kuueaastast töötamist kostja heaks ei oleks mõne liitri tankimine mujale piisavaks põhjuseks hageja vastu igasuguse usalduse kaotamiseks ja töölepingu ülesütlemiseks; 3) samuti nii palju aega pärast väidatavast rikkumisest teada saamist ei saa tööandja väita, et töösuhte peab kohe lõpetama, vaid kostja oleks tulenevalt TLS § 88 lg-st 4 ja § 97 lg-st 1, lg 2 p-st 3, lg-st 3 pidanud töölepingu ülesütlemisest 60 päeva ette teatama.
5.Elektrilevi OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse jõusse ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) valmis 12.08.2011 Eesti Energia AS transporditeenuste osakonnas kogu kontserni ettevõtete autode kütusekulu analüüs perioodil 01.01.2011 kuni 01.06.2011. Analüüsi tulemustest ilmnes, et auto Renault Clio, registreerimisnumbriga XXX (kasutaja M. Saava), kütusekulu oli võrreldes teiste samasuguste autodega oluliselt suurem. Kuivõrd hageja puhul oli eelnevalt tuvastatud ametiauto väärkasutuse juhtumeid (26.05.2010 käskkiri nr 27 ja läbisõidu oluline langus peale GPS-seadme paigaldamist ametiautole), pöördus kostja AS Eesti Statoil poole, et saada infot hagejale antud kütusekaardiga tehtud tankimiste kohta. AS Eesti Statoil teatas, et säilinud on kaks videosalvestust (07.07.2011 ja 18.07.2011), millest ühe tankimise puhul on tangitud lisaks kütusepaagile ka sõiduki kaubaruumi, eeldatavalt kanistrisse. Hageja andis 23.08.2011 seletuskirja, milles kinnitas, et pole kütust kanistrisse tankinud. Eesti Energia AS sisekontrolli osakonna riskihaldur Tarmo Lai käis 26.08.2011 salvestust vaatamas. Spetsialisti seisukoht oli ühene – 07.07.2011 tangiti kütust kahte mahutisse. 26.08.2011 andis hageja toimunule kaks võimalikku seletust: 1) tavaliselt võtab ta enne tankimist pakiruumist kindad; 2) võimalik, et otsis pakiruumis olevate asjade vahelt kütusepaagi võtit. Salvestust näinud spetsialisti seisukoha järgi ei saanud kumbki seletus olla tõene. Vastavalt salvestusele ei olnud hagejal ei enne tankimist ega selle järgselt käes kindaid
ning hageja hoidis kütusepüstolit pagasiruumis ka pärast seda, kui oli kütusekorgi avanud, seega selleks hetkeks pidi olema ka korgi võti leitud. Hageja otsene juht Viktor Afanasjev koostas juhtumist ülevaate ning 11.09.2011 ja 19.09.2011 toimusid distsiplinaarsüütegu arutava komisjoni arutelud. Komisjoni korraldusel viidi läbi praktiline katse hageja kasutuses olnud auto kütusekulu osas ning koostati põhjalik analüüs auto läbisõidu ja kütusekulu kohta kogu perioodi ulatuses (21.12.2009 – 19.09.2011), kus hageja kasutas autot ainuisikuliselt. V. Afanasjevi analüüsist ilmnes, et hageja kasutuses olnud auto odomeetri reaalne näit oli oluliselt väiksem näidust, mille hageja oli sisestanud andmebaasi Archibus. Reaalne läbisõit oli 19.09.2011 seisuga 3577 km väiksem andmebaasi hageja poolt sisestatud näidust. Praktilise katse viis läbi Eesti Energia AS kinnisvara transporditeenuse spetsialist Jaan Tamm, kasutades hageja kasutuses olnud autot ajavahemikus 22.-26.09.2011. Kui hageja kasutuses oli auto keskmine kütusekulu kogu perioodi lõikes üle 10,02 l/100 km kohta, siis J. Tamme fikseeritud kütusekulu oli 6,92 l/100 km kohta. Kostja palus hagejal selgitada näitude ja kütusekulu erinevust. Hageja esitas seletuskirja 24.10.2011, kus ei osanud sisuliselt midagi öelda kummagi küsimuse kohta. 31.10.2011 toimus komisjoni koosolek, kus anti korraldus hagejaga tööleping lõpetada etteteatamistähtaega järgimata vastavalt TLS § 88 lg 1 p-le 5; 2) on videosalvestust vaadanud lisaks tööandjale kolm erapooletut isikut: Statoil Eesti AS esindaja Vaike Adamson, kelle igapäevatöö sisse kuulub salvestuste vaatamine ja toimunule hinnangu andmine, Eesti Energia AS sisekontrolliosakonna riskihaldur T. Lai, kelle igapäevatöö hõlmab rikkumiste tuvastamist, ning Tartu Maakohtu kohtunik Lembit Käis. Kõigil salvestusega tutvunutel tekkis kindel veendumus, et hageja tankis osa kütusest lisamahutisse, sõltumata sellest, et mahutit ei olnud võimalik salvestuselt tuvastada. Hageja on pakkunud välja erinevaid seletusi oma ebatavalisele tankimisviisile. Pärast kõigi tema poolt toodud põhjenduste ümberlükkamist on hageja apellatsioonkaebuses loobunud oma käitumise seletamisest. Küsimus ei ole selles, millisesse mahutisse hageja kütust tankis, vaid selles, et tal oli õigus seda tankida vaid auto kütusepaaki. Töötajal on õigus tööandja vara kasutada ainult selleks ettenähtud viisil – antud juhul ametiauto tankimiseks. Töötaja poolt kütuse tankimisel isiklikuks otstarbeks ükskõik millisesse mahutisse, tasudes tööandja poolt töösõitude võimaldamiseks väljastatud kütusekaardiga, on tegemist vargusega. Kostja ei olnud hageja tankimisi pikemat aega jälginud. Teema tõusetus kontserni kütusekulu raportist ilmnenud kõrvalekalde tõttu. Kostjal oli võimalik kontrollida Statoil Eesti AS salvestuste säilitamise poliitika tõttu vaid kahte hageja tankimisepisoodi, millest ühes oli selgelt tuvastatav rikkumine. Lisaks oli hageja esitanud tööandjale ebaõigeid andmeid auto läbisõidu osas ning vastavalt kontrollile oli hageja keskmine kütusekulu pika perioodi jooksul vähemalt kolme liitri võrra suurem teistest ettevõttes kasutusel olnud sama marki ja sama spetsifikatsiooniga autodest. Kõik kolm asjaolu tekitasid tööandjas selge veendumuse, et hageja pani toime nii varguse kui pettuse ning põhjustas sellega tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Ka ühekordne vargus oleks piisav põhjus töösuhte lõpetamiseks. Hageja töösuhte jooksul oli see juhtum teine fikseeritud tööandja ressursi mittesihtotstarbe kohane kasutus. Arvestades töösuhte iseloomu, kus töötaja kasutas tööülesannete täitmiseks tööandja ametiautot ja kütusekaarti, oleks vara säilimise seisukohalt olnud tööandjale liialt suur risk töötajat tööl hoida kuni etteteatamistähtaja lõpuni. Tööandja vara vargus on töösuhtes oluline rikkumine. Kostja lõpetas töösuhte juhindudes TLS § 88 lg 1 p-st 5 ja § 97 lg-st 3 ilma etteteatamistähtaega järgimata, tagamaks enda rahaliste ressursside säilimine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
3.septembri 2012 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis
nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki oma otsuses TsMS § 654 lg 6 alusel korrata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja hageja nõuete rahuldamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult leidnud, et tööandjal oli alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks usalduse kaotuse tõttu ning töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks olnud alus võimaldas töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata.
7.1.Maakohus luges Statoili tankla turvakaamera videosalvestistega tõendatuks hageja poolt kütuse ebaseadusliku omastamise 07.07.2011. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on nimetatud tõendit hinnanud kooskõlas TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud nõuetega ning apellandi väide, et turvakaamera videosalvestised ei tõenda usaldusväärselt tema poolt kütuse ebaseaduslikku omastamist 07.07.2011, on paljasõnaline. Iseenesest asjaolu, et turvakaamera videosalvestistest ei ole selgelt näha auto pagasiruumis olevat mahutit, millesse hageja kütust ebaseaduslikult tankis, ei lükka ümber videosalvestiste alusel tehtud järeldust, et hageja tankis kütust mujale kui auto kütusepaaki. Samuti on maakohus märkinud, et hagejal ei olnud kütuse tankimise ajal kindaid käes ning kütusepaagi kaane või korgi avamiseks ei kasutanud ta võtit ning seetõttu ei ole usutavad hageja väited pagasiruumis toimetamine oli seotud kinnaste ja võtme otsimisega. Vastupidiselt apellandile leiab ka ringkonnakohus, et kütusevooliku selgelt eristatavad võnked kütusepüstoli pagasiruumis oleku ajal kinnitavad kütuse tankimist pagasiruumis olevasse mahutisse. Maakohtu vaidlustatud otsusest tulenevalt on ka odomeetri näidu tegelikust suuremana märkimine käsitletav mõjuva põhjusena TLS § 88 lg 1 p 5 järgi ning seda on ülesütlemisavalduses töötajale ette heidetud. Asja materjalidest nähtub, et andmesüsteemi Archibus väljavõtte (t.l 34) kohaselt oli hageja sisestanud 07.09.2011 auto läbisõidu näidu 114 346 km (seisuga 01.09.2011) ning 19.09.2011 fikseeris tööandja auto läbisõidu näidu 110 769 km. Seega oli reaalne läbisõit seisuga 19.09.2011 3577 km väiksem andmebaasi hageja poolt sisestatud näidust. Tööandja esitatud Abc Motors defekteerimisaktist (t.l 35) nähtuvalt oli hageja kasutuses olnud auto odomeeter tehniliselt korras ning nimetatud tõend kummutab hageja väite, et auto elektrisüsteemis võis olla rike ning sellest tulenevalt tema poolt sisestatud läbisõidu näidud ebaõiged.
7.2.TLS § 88 lg 3 teise aluse kohaselt eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Vastavalt TLS § 97 lg-le 3 käesoleva seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Eelnimetatud sätetest tuleneb, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda ka ilma eelnevat hoiatust tegemata ning etteteatamistähtaega järgimata, kui seda õigustab töötaja poolt kohustuse rikkumise eriline raskus. Töötaja poolt tema kasutusse antud kütusekaardiga kütuse tankimine isiklikuks otstarbeks ja auto odomeetri näidu märkimine tegelikust suuremana on käsitletavad selliste oluliste rikkumistena, mille puhul ei saa kõiki asjaolusid ja mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist ning põhjendatud on tööandja otsustus öelda tööleping erakorraliselt üles ilma hoiatust tegemata ja etteteatamistähtaega järgimata. Töösuhte jätkamine eeldab usaldust töötaja ja tööandja vahel ning olukorras, kus töötaja valduses on tema ametikohast tulenevalt tööandja vara ning töötaja on tööandja vara omastanud, on töösuhte lõpetamine usalduse kaotuse tõttu põhjendatud. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et „mõne liitri tankimine mujale“ ei andnud tööandjale alust TLS § 88 lg 1 p 5 kohaldamiseks.
Tulenevalt TLS § 88 lg-s 4 sätestatust tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega, et tööandja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine 04.11.2011 on toimunud mõistliku aja jooksul pärast ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teadasaamist.
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.