Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. veebruar 2013 Tartu
Tsiviilasja number
2-12-1484
Tsiviilasi
Mati Saava hagi Elektrilevi OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise 5290 eurot väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5290 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 3. septembri 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mati Saava apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
15. jaanuar 2013
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja) – Mati Saava (ik: 36311176538), esindaja Maia Ploom Vastustaja (kostja) – Elektrilevi OÜ (endised ärinimed: osaühing Jaotusvõrk ja Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ; rk: 11050857), esindaja Liisa Oviir Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 3. septembri 2012 otsus muutmata. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Mati Saava kanda.
esindajad
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
varalist kahju; hageja kasutuses olnud auto keskmine kütusekulu osutus kontrollimisel ligi 3 liitrit 100 km kohta tavalisest suuremaks.
ning hageja hoidis kütusepüstolit pagasiruumis ka pärast seda, kui oli kütusekorgi avanud, seega selleks hetkeks pidi olema ka korgi võti leitud. Hageja otsene juht Viktor Afanasjev koostas juhtumist ülevaate ning 11.09.2011 ja 19.09.2011 toimusid distsiplinaarsüütegu arutava komisjoni arutelud. Komisjoni korraldusel viidi läbi praktiline katse hageja kasutuses olnud auto kütusekulu osas ning koostati põhjalik analüüs auto läbisõidu ja kütusekulu kohta kogu perioodi ulatuses (21.12.2009 – 19.09.2011), kus hageja kasutas autot ainuisikuliselt. V. Afanasjevi analüüsist ilmnes, et hageja kasutuses olnud auto odomeetri reaalne näit oli oluliselt väiksem näidust, mille hageja oli sisestanud andmebaasi Archibus. Reaalne läbisõit oli 19.09.2011 seisuga 3577 km väiksem andmebaasi hageja poolt sisestatud näidust. Praktilise katse viis läbi Eesti Energia AS kinnisvara transporditeenuse spetsialist Jaan Tamm, kasutades hageja kasutuses olnud autot ajavahemikus 22.-26.09.2011. Kui hageja kasutuses oli auto keskmine kütusekulu kogu perioodi lõikes üle 10,02 l/100 km kohta, siis J. Tamme fikseeritud kütusekulu oli 6,92 l/100 km kohta. Kostja palus hagejal selgitada näitude ja kütusekulu erinevust. Hageja esitas seletuskirja 24.10.2011, kus ei osanud sisuliselt midagi öelda kummagi küsimuse kohta. 31.10.2011 toimus komisjoni koosolek, kus anti korraldus hagejaga tööleping lõpetada etteteatamistähtaega järgimata vastavalt TLS § 88 lg 1 p-le 5; 2) on videosalvestust vaadanud lisaks tööandjale kolm erapooletut isikut: Statoil Eesti AS esindaja Vaike Adamson, kelle igapäevatöö sisse kuulub salvestuste vaatamine ja toimunule hinnangu andmine, Eesti Energia AS sisekontrolliosakonna riskihaldur T. Lai, kelle igapäevatöö hõlmab rikkumiste tuvastamist, ning Tartu Maakohtu kohtunik Lembit Käis. Kõigil salvestusega tutvunutel tekkis kindel veendumus, et hageja tankis osa kütusest lisamahutisse, sõltumata sellest, et mahutit ei olnud võimalik salvestuselt tuvastada. Hageja on pakkunud välja erinevaid seletusi oma ebatavalisele tankimisviisile. Pärast kõigi tema poolt toodud põhjenduste ümberlükkamist on hageja apellatsioonkaebuses loobunud oma käitumise seletamisest. Küsimus ei ole selles, millisesse mahutisse hageja kütust tankis, vaid selles, et tal oli õigus seda tankida vaid auto kütusepaaki. Töötajal on õigus tööandja vara kasutada ainult selleks ettenähtud viisil – antud juhul ametiauto tankimiseks. Töötaja poolt kütuse tankimisel isiklikuks otstarbeks ükskõik millisesse mahutisse, tasudes tööandja poolt töösõitude võimaldamiseks väljastatud kütusekaardiga, on tegemist vargusega. Kostja ei olnud hageja tankimisi pikemat aega jälginud. Teema tõusetus kontserni kütusekulu raportist ilmnenud kõrvalekalde tõttu. Kostjal oli võimalik kontrollida Statoil Eesti AS salvestuste säilitamise poliitika tõttu vaid kahte hageja tankimisepisoodi, millest ühes oli selgelt tuvastatav rikkumine. Lisaks oli hageja esitanud tööandjale ebaõigeid andmeid auto läbisõidu osas ning vastavalt kontrollile oli hageja keskmine kütusekulu pika perioodi jooksul vähemalt kolme liitri võrra suurem teistest ettevõttes kasutusel olnud sama marki ja sama spetsifikatsiooniga autodest. Kõik kolm asjaolu tekitasid tööandjas selge veendumuse, et hageja pani toime nii varguse kui pettuse ning põhjustas sellega tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Ka ühekordne vargus oleks piisav põhjus töösuhte lõpetamiseks. Hageja töösuhte jooksul oli see juhtum teine fikseeritud tööandja ressursi mittesihtotstarbe kohane kasutus. Arvestades töösuhte iseloomu, kus töötaja kasutas tööülesannete täitmiseks tööandja ametiautot ja kütusekaarti, oleks vara säilimise seisukohalt olnud tööandjale liialt suur risk töötajat tööl hoida kuni etteteatamistähtaja lõpuni. Tööandja vara vargus on töösuhtes oluline rikkumine. Kostja lõpetas töösuhte juhindudes TLS § 88 lg 1 p-st 5 ja § 97 lg-st 3 ilma etteteatamistähtaega järgimata, tagamaks enda rahaliste ressursside säilimine.
nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki oma otsuses TsMS § 654 lg 6 alusel korrata.
Tulenevalt TLS § 88 lg-s 4 sätestatust tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega, et tööandja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine 04.11.2011 on toimunud mõistliku aja jooksul pärast ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teadasaamist.
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.