Võlaõigus › Töövõtulepingud

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud, eelnev menetlus ja hageja nõue 14.02.2006. a sõlmisid osaühing J. (kostja) ja M. S. ) töölepingu nr 1356, mille alusel asus hageja samast kuupäevast kostja juures tööle mõõteseadmete käidukorraldajana. 04.11.2011. a ütles kostja töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel usalduse kaotuse tõttu. Ülesütlemise avalduse kohaselt oli kostja andnud hagejale tööalaseks kasutamiseks sõiduki Renault Clio, registrimärgiga 034 ATM, ja kütusekaardi. 07.07.2011. a tankis hageja AS-i E. Statoil tanklas osa kütust auto pagasiruumis olevasse mahutisse. Ka on hageja esitanud kostjale valeandmeid auto odomeetri näidu kohta, esitades neid tegelikest suuremana. Hageja märkis 07.09.2011. a kostja andmebaasi Archibus auto läbisõiduna 114346 km (seisuga 01.09.2011), kuigi hiljem, s.o 19.09.2011. a, tuvastatud tegelik näit oli 110769 km. Peale selle on hageja näidanud auto kütusekulu 100 km kohta tegelikust vähemalt 3 l võrra suuremana. Seega on hageja ostnud kostja kütusekaardiga kütust suuremates kogustes kui auto reaalselt tarbis. 09.11.2011. a esitas hageja Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse, milles nõudis töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist, töölepingu täitmist ja töölepingu ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamist. Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni 05.12.2011. a otsusega jäeti rahuldamata hageja avaldus töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töösuhte mittelõppenuks tunnistamiseks, töölepingu täitmise kohustamiseks ning töölepingu ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamiseks. 11.01.2012. a esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu, milles nõuab töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist ning hüvitise - 5290 euro – väljamõistmist, millest 2116 eurot (s.o 2 kuu keskmine töötasu) on hüvitis töölepingu ülesütlemisest vähem teatatud aja eest ja 3174 eurot (s.o 3 kuu keskmine töötasu) on hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Hagiavalduse kohaselt on töölepingu ülesütlemisavaldus tühine. Hageja pole kunagi tankinud kütust mujale kui sõiduki kütusepaaki. Tema poolt esitatud odomeetri andmed vastasid tegelikule näidule. Ilmselt tekkis sõiduki elektrisüsteemis ja sellest tulenevalt odomeetris rike. Odomeetri pildistamisel 19.09.2011 pidi näit olema 114 769, aga tegelik näit oli 110 769, sest odomeetri tuhandeid kilomeetreid lugev näit number oli muutunud 4-st 0-ks. Sellist muutust odomeetri näidus on pidanud võimalikuks Renault ja Dacia ametliku esindaja E. , City M. A. S. T. juhataja A. . Autol võis olla suurem pingelang (pikem seismine, aktiviseerunud mingi tarbija vms), mille tulemusena muutuski odomeetri näit 4000 km võrra väiksemaks. Samuti pidas ta kinni kütusekulu kuunormist. Kui ta oleks kütusekulu kuunormi ületanud, siis oleks see temalt koheselt sisse nõutud või vähemalt temale nõudeid esitatud. Kostja seisukoht

Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et töölepingu ülesütlemine on kehtiv, sest hageja on kaotanud usalduse. Hageja on tankinud kütust ametiauto pagasiruumis olevasse lisamahutisse, esitanud tööandja andmebaasi Archibus teadvalt ebaõigeid andmeid auto igakuise läbisõidu kohta, märkides auto odomeetri näidu tegelikust suuremana, ja tekitanud sellega neile varalist kahju ning tema kasutuses oleva auto keskmine kütusekulu on osutunud kontrollimisel ligi 3 liitrit / 100 km kohta tavalisest suuremana. Samuti leiab kostja, et hagejal ei ole õigust käesolevas menetluses esitada hüvitise väljamõistmise nõudeid, sest neid pole ta töövaidluskomisjonile varem esitanud.

Kohtu põhjendused Kõigepealt võtab kohus seisukoha kostja menetlusõigusliku väite osas. Kostja leiab, et individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 3 alusel võis hageja kohtule esitada vaid samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Kuna töövaidluskomisjonis ei nõudnud hageja hüvitisi, siis ei ole tal võimalik esitada neid nõudeid kohtule lisaks töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisele. ITLS § 24 lg-s 3 nimetatud piirangu eesmärk on vältida olukordi, kus töövaidluskomisjoni pöördutakse töölepingu seaduses võimaldatud alternatiivse nõudega ning pärast selle rahuldamata jätmist esitatakse hagi teisel alternatiivsel alusel. Nimetatud säte ei keela aga edaspidises menetluses hagi muutmist või täiendavalt uue nõude esitamist. Samuti ei ole kohustust esitada hagis kõiki töövaidluskomisjoni esitatud nõudeid juhul, kui pool soovib osadest nõuetest loobuda. Kuna töövaidluse lahendamiseks ei ole poolel kohustust läbida kohtueelne menetlus kõigepealt töövaidluskomisjonis, siis võib ta töösuhtest tuleneva nõude esitada otse kohtule. TsMS § 370 lg 1 kohaselt võib hageja ühes hagis esitada kostja vastu mitu erinevat nõuet ja neid võib koos menetleda, kui kõik esitatud nõuded alluvad menetlevale kohtule ning lubatud on sama menetluse liik. Sama kehtib ka erinevatel asjaoludel põhinevate nõuete kohta. Arvestades eelnevat ja asjaolu, et hageja on ühes hagis esitanud kostja vastu mitu erinevat nõuet, mis tulenevad töölepingu erakorralisest ülesütlemisest, ja need kõik alluvad menetlevale kohtule, siis leiab maakohus, et esitatud nõudeid on võimalik koos menetleda ning hüvitise nõuete läbi vaatamata jätmiseks puudub seaduslik alus.

Käesolevas asjas ei vaielda järgmiste asjaolude üle: - hageja töötas kostja juures tähtajatu töölepingu nr 1356 alusel mõõteseadmete käidukorraldajana alates 14.02.2006. a; - kostja andis 21.12.2009. a hageja kasutusse sõiduki Renault Clio, registrimärgiga 034 ATM, ja AS E. Statoil tankla kütusekaardi; - hageja on sisestanud kostja infosüsteemi Archibus igakuised andmed eelnimetatud sõiduki odomeetri näidu kohta; - hageja on märkinud 07.09.2011. a kostja andmebaasi Archibus auto läbisõiduks, seisuga 01.09.2011. a, 114346 km; - 19.09.2011. a tuvastas kostja antud auto odomeetri tegelikuks näiduks 110769 km; - 07.07.2011. a enne kella 10 tankis hageja AS E. Statoil Mustamäe ja Tammsaare tee ristmiku juures asuvas tanklas kostja kütusekaardiga 34,90 l bensiini;

- 04.11.2011. a ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel usalduse kaotuse tõttu ning pooltevaheline töösuhe lõppes samal päeval. Pooltel on vaidlus eelkõige selle üle, kas töölepingu erakorraline ülesütlemine hageja suhtes oli kehtiv või mitte, s.t kas hageja on toime pannud sellise teo, mis põhjustas kostja usalduse kaotuse, ja kas see lubas kostjal töölepingut üles öelda etteteatamistähtaega järgimata. Töölepingu seaduse (TLS) § 87 järgi võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. TLS § 88 lg 1 p 5 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. TLS § 88 lg 4 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. TLS § 97 lg 1 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides. TLS § 97 lg 2 p 3 kohaselt peab tööandja erakorralisest ülesütlemisest töötajale ette teatama vähemalt 60 kalendripäeva, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud viis kuni kümme tööaastat. Samas sätestab TLS § 97 lg 3, et käesoleva seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Seega sõltub töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivus sellest, kas kostjal oli alus töölepingu ülesütlemiseks ja kas töölepingu ülesütlemiseks olnud alus võimaldas töölepingu lõpetada etteteatamistähtaega järgimata. Kostja heidab hagejale ette eelkõige tema antud kütusekaardiga bensiini tankimist isiklikuks otstarbeks ja odomeetri näidu märkimist tegelikust suuremana. Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et tööandja annab töötajale mootorsõiduki tööalaseks kasutamiseks ning kütusekaardi bensiini tankimiseks ulatuses, mis on vajalik tööülesannete täitmisega seotud sõitude tegemiseks. Kui töötaja tangib tööandja antud kaardiga kütust mujale kui auto kütusepaaki, siis kuritarvitab ta sellega tööandjalt saadud õigusi ning omastab tööandja arvel kütust ebaseaduslikult. Odomeetri tulemi suurendamisega näitab töötaja tema kasutuses oleva auto tegelikku läbisõitu ja seoses sellega ka vajalikku kütusekulu tegelikust suuremana ning loob tööandjale ebaõige kujutluse tegelikult sooritatud ametisõitudest ja selle kuludest. Seega on töötaja poolt tööandja kütusekaardiga bensiini tankimine mujale kui auto paaki ja odomeetri näidu tegelikust suuremana märkimine sellised teod, mis saavad olla aluseks töölepingu ülesütlemisele TLS § 88 lg 1 p 5 järgi ilma seaduses sätestatud etteteatamistähtaega järgimata. Statoil (Tallinnas Mustamäe ja Tammsaare teede ristil) tankla turvakaamerate videosalvestused (eest- ja tagantvaates) tõendavad usaldusväärselt, et 07.07.2011. a kella 9:47:36 ja 9:48:16 vahel tankis hageja osa ostetud kütusest sõiduki Renault Clio,

registrimärgiga 034 ATM, pagasiruumis olevasse mahutisse. Nimetatud tegu on salvestuselt selgesti sedastatav ja arusaadav, sest peale tanklas peatumist avab hageja kohe pagasiruumi, ligikaudu 17 sekundi jooksul askeldab pagasiruumis, tangib kütust umbes 36 sekundi vältel, kusjuures 30 sekundit enne kütusepüstoli pagasiruumist väljavõtmist avab ta auto kütusepaagi luugi, peale seda asetab kütusepüstoli auto paagi suudmesse ja askeldab pagasiruumis veel 14 sekundi vältel ning jätkab tankimist ligikaudu 40 sekundi jooksul. Hageja väiteid, et pagasiruumist otsis ta kindaid ja kukkunud võtit, ei saa kohus lugeda usaldusväärseks, kuna seda ei kinnita turvakaamera salvestused. Hagejal ei olnud enne kütuse tankimist ega selle ajal käes kindaid ning kütusepaagi kaane või korgi avamiseks ta võtit ei kasutanud. Analüüsides hageja käitumist pagasiruumis tehtud sooritusi ja sellele kulunud aega, siis saab kohus sellest järeldada, et tema algne askeldus pagasiruumis piirdus sealoleva mahuti ettevalmistamisega kütuse tankimiseks ja hilisem mahuti transpordiasendisse seadmisega. Peale selle kinnitavad veenvalt pagasiruumis olevasse mahutisse tankimist veel kütusevooliku selgelt eristavad võnkumised tingituna kütusepüstoli avamisest ja sulgemisest. Eeltoodu alusel ei ole kohtul tekkinud kahtlusi hageja poolt ebaseaduslikus kütuse omastamises 07.07.2011. a Statoili tanklas. Kuna nimetatud tegu oma olemuselt on selline, mis kindlasti põhjustab tööandja usalduse kaotuse tööaja vastu ning välistab edaspidise töösuhte normaalse jätkumise, siis oli kostjal õigus hagejaga tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 88 lg 1 p 5 alusel etteteatamistähtaega järgimata. Arvestades ka asjaolu, et antud teost sai kostja teada ligi paar kuud hiljem, hagejalt oli vaja võtta vastavad seletused (vaata töövaidluskomisjoni toimiku lehed 29-31) ja tema käitumist uuris moodustatud komisjon, siis leiab kohus, et kostja on 04.11.2011. a töölepingu erakorraliselt üles öelnud mõistliku aja jooksul pärast ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada saamist. Järelikult on tööleping hagejaga üles öeldud seaduslikult ja ülesütlemine on kehtiv, mistõttu kohtul puudub vajadus hinnangu andmiseks töölepingu ülesütlemise avalduse muude asjaolude (teadvalt vale odomeetri näidu esitamine ja keskmisest kõrgem kütusekulu) osas. TsMS § 124 lg 1, § 125 ning § 134 lg 1 ja 3 alusel on käesoleva tsiviilasja hinnaks 5290 eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Lembit Käis kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.