Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-12-50033

2-12-50033

Vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Ajutise halduri hinnangul, arvestades, et võlgniku majandustegevus on lõppenud 2003.a ning Harju Maakohtu poolt on algatatud sundlõpetamine ning likvideerija on esitanud pankrotiavalduse, ei ole majandustegevuse jätkamine ega tervendamine võimalikud. Hinnang võlgniku maksevõimele, makseraskustesse sattumise põhjuste ja nende ületamise võimaluste kohta Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub vara, majandustegevus ja väljavaated selle taaskäivitamiseks ei ole reaalsed. Võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 24 153,70 eurot. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Alalise maksejõuetuse põhjusteks peab ajutine haldur deebitoride suutmatust tasuda võlgnikule oma võlgu. Nõuded on käesolevaks ajaks aegunud. Ajutine haldur märgib, et ta ei ole tuvastatud maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea tunnuseid võlgniku seaduslike esindajate tegevuses. Ajutine haldur märgib, et pankrotimenetluse võimalikud kulud võivad olla 2 600 eurot, lisandub ajutise halduri tasu ja kulude summa, seega kohtudeposiidi suurus võib olla ca 3 100 eurot ning et kohtul on alus pankrot välja kuulutada juhul, kui võlausaldaja, võlgnik või kolmas isik tasuvad kohtu deposiiti kohtu poolt määratava summa pankrotimenetluse kulude katteks. Peeter Sepper on esitanud ajutise halduri töö ja kulude aruande, mille kohaselt ta on tööd teinud 6,6 tundi (tunnitasuga 80 eurot) tasu kokku summas 528 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 174,24 eurot. Ajutine haldur on arvestanud kulusid 90,58 eurot. Peeter Sepper palub juhul kui pankrotti välja ei kuulutata, mõista ajutise halduri tasu välja riigi vahenditest OÜ Kelvingi Õigusbüroo arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja

2-12-50033 kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutise halduri aruande andmetel OÜ’l E (likvideerimisel) vara puudub. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 24 153,70 euro ulatuses. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kohus, lähtudes ajutise halduri aruandes toodust ja kohtuistungil avaldatust, määras 18.12.2012 kohtuistungil menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3 100 eurot ning tegi ettepaneku OÜ E (likvideerimisel) võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.12.2012. Seisuga 03.02.2013 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et OÜ E (likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud OÜ E (likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. OÜ E (likvideerimisel) tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ajutine haldur märgib, et ta ei ole tuvastatud maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea tunnuseid võlgniku seaduslike esindajate tegevuses. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks peab haldur deebitoride suutmatust tasuda võlgnikule oma võlgu. Nõuded on käesolevaks ajaks aegunud. Peeter Sepper palub välja mõista ajutise halduri tasu 528 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 174,24 eurot ning kulud 90,58 eurot, kusjuures riigi vahendite arvelt hüvitada ajutise halduri tasu ja kulud kogusummas 397 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulude suurusele, samuti nende väljamõistmisele võlgnikult, ei ole võlgniku esindaja kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus leiab, et taotletava tasu ja kulude summa on mõistlik ja vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu summas 528 eurot, millele

2-12-50033 lisandub sotsiaalmaks 174,24 eurot, samuti ajutise halduri kulud 90,58 eurot, tuleb võlgnikult OÜ Kelvingi Õigusbüroo kasuks välja mõista. Kuna OÜ’l E (likvideerimisel) raha ajutise halduri tasu ja kulude katmiseks puudub ja Peeter Sepper on teinud ettepaneku välja mõista ajutise halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb, riigi vahenditest, leiab kohus, et ajutise halduri tasu ja kulude summa tuleb osaliselt, summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks), hüvitada riigi vahenditest. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb nimetatud summa kanda OÜ Kelvingi Õigusbüroo arveldusarvele nr

XXXXXXXXXXXX.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et OÜ E (likvideerimisel) dokumentatsioon tuleb anda hoiule seaduslikule esindajale likvideerijale R P ’le (isikukood XXX).

Viktor Brügel Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.