Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Kristel Takk Tõlk Ly Ehin
Otsuse teatavakstegemise
1.02.2013 Rapla Kohtumaja kantselei kaudu
aeg ja koht Tsiviiasja number
2-12-10528
Hagi ese Hagi hind
Rahalise kohustuse täitmise nõue 1547.47 eurot
Menetlusosalised
Hageja: Ardi Soovik xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx Kostja: Elena Pavlovskaya xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxx x Esindaja: vandeadvokaat Eve Jundas Advokaadibüroo Legalia e-post: [email protected]
Istungi toimumise aeg
10.01.2013
Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista Elena Pavlovskaya’lt (xxxxxxxxxxx) Ardi Soovik’u (xxxxxxxxxxx) kasuks 759 (seitsesada viiskümmend üheksa) eurot ja 21 senti.
Menetluskulude jaotus Kostja kannab 1⁄2 hageja menetluskuludest, kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Hagejal on õigus 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest taotleda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Apellatsioonkaebus võidakse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue 22.09.2088 sõlmisid pooled laenulepingu, mille kohaselt võlgneb kostja hagejale 2007/2008 talvel toodus küttepuude eest 6400 eesti krooni ja lisaks sellele laenas hageja kostjale 4206.30 krooni, mille eest tasus kostja võla EMT – le /t.l.7/. Laenu tagastamise tähtaeg oli 22.03.2009, kuid arvestades „masu“ ja kostja majanduslikku olukorda, ei ole kostja varem võla tagastamist nõudnud. 2011.a. suvel lubas kostja täisealiseks saanud poeg ema võla tasuda, sest lepingus märgitud EMT võlg oli tema tekitatud. Lepingus kokkulepitud intress on 2% laenujäägilt kuus ja viivis 1% päevas tähtaegselt tasumata laenult. /t.l.7/ Kuna kostja laenulepingu järgseid kohustusi täitnud ei ole, taotleb hageja temalt põhivõla summas 677.87 eurot (10 606.30 EEK) ja samas suuruses kõrvalnõuete (intress ja viivis) väljamõistmist.
Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja väidab, et lepingu sõlmimise ajal oli neil hagejaga kokkulepe, et lepingus märgitud võlg tasutakse tööga. Kostja koos xxxx R P töötas hageja juures 2008.a. septembrikuust kuni detsembrini. Kostja xxxx on ühte vanasse märkmikku oma töötunnid üles märkinud. xxxx märkmete kohaselt on kostja, kui arvestada töötunni hinnaks 25 eesti krooni, nimetatud perioodil välja teeninud 8975 eesti krooni ja R P 4250 eestikrooni, kokku seega 13 225 krooni. R P hagejalt tehtud töö eest tasu saanud ei ole, kostja on saanud 1020 krooni. Kui nimetatud summa maha arvata, pidanuks kostja ja R P saama hagejalt täiendavalt töötasu 12 205 krooni. Seega on kostja koos xxxxxx teinud hageja juures tööd suurema summa eest, kui on laenulepingus märgitud võlg. Kostja esindaja hinnangul ei ole sõlmitud laenuleping päris „õige“, kuna R, kes lepingu osaliselt vormistas, oli sel ajal alaealine ning kostja ei pööranud lepingu sisule halva keeleoskuse tõttu tähelepanu. Kostja esindaja hinnangul on hageja laenulepingut sõlmides ära kasutanud kostja rasket majanduslikku olukorda, milline käitumine on hea usu vastane. Kohtu seisukoht ja põhjendused
Vaidlus puudub selles, et 22.09.2008 vormistasid pooled kostja rahalised kohustused hageja ees laenulepinguna. Tegemist on võlatunnistusega VÕS § 30 lg. 1 tähenduses, so lepingut allkirjastades tunnistas kostja seal märgitud rahalise põhikohustuse ja kõrvalkohustuste olemasolu /t.l.7/. Vastavalt VÕS § 396 kohustub laenulepingu korral üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja samas kvaliteedis. Kostja ei vaidlusta laenulepingus märgitud tagastamisele kuuluva rahasumma suurust, kuid väidab, et poolte vahel oli kokkulepe, et kostja tasub lepingus märgitud võla tööga. Vaidlus puudub ka selles, et 2008.a. sügisel töötasid kostja ja tema xxxx R P hageja juures metsatöödel, kuid hageja kinnitusel kokkulepe eelkirjeldatud tasaarvestuseks puudus. Kostja oli nimetatud perioodil töötu ja vajas raha ning hageja maksis kostjale kõik tema poolt tehtud (samuti R P poolt tehtud) töötunnid kinni. Kuna kostja tahtis töö eest raha saada, mitte oma võla kustutada, ei pidanud hageja töötundide-ja tasu arvestust, mis kostja poolt väidetud kokkulepe korral olnuks vajalik ja mida hageja oleks sellisel juhul ka pidanud. Hageja väiteid kinnitab asjaolu, et poolte vahel sõlmitud leping sellist tasumise kokkulepet ei sisalda, kuigi samas on lepingus märgitud näiteks see, et „laenu võib tagastada ka varem ja osade kaupa“. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et juhul, kui laenuleping pidi täidetama teisiti kui raha tagastamisega, tulnuks see lepingusse ka märkida. Kostja on esitanud tasaarvestuse vastuväite, kuid ei ole kohtu hinnangul tõendanud nõude olemasolu, mida ta soovib tasaarvestada. Kohus ei pea usaldusväärseks pereliikmetest tunnistajate R P ja T E ütlusi, mille kohaselt laenulepingu sõlmimisega üheaegselt lepiti kokku võla tasumises tööga ning et kostja koos R P on võla selliselt ka tasunud. 15.09.2011 on R P suhtlusportaalis Facebook hagejale võla olemasolu tunnistanud /t.l.36/, täpsustamata küll, millisest võlast on jutt. Puuduvad tõendid, et kostja koos xxxxxx oleks võla tasumise eesmärgil töötanud hageja juures tema poolt näidatud arv tunde ja välja teeninud 13 225 eesti krooni. R P poolt töötatud töötundide arvestus olevat leitud ühest vanast märkmikust või päevikust ja kostja poolt töötatud aeg on sellesse arvestusse lisatud mälu järgi. Seega on kostja töötasu nõue, mida ta soovib tasaarvestada hageja nõudega, täies ulatuses oletuslik ja tõendamata. Kostja enda ütlustega on tõendatud, et hageja juures töötamise perioodil sai ta hagejalt töötasuna 1020 eesti krooni. Samuti nähtub kostja konto väljavõtetest /t.l.30-35/, et vaidlusalusel perioodil oli kostja töötu. Eelkirjeldatud asjaolud kinnitavad hageja väidet, et kostja töötas tema juures raha saamise, mitte võla tasumise eesmärgil. Tunnistajate E L ja T K ütlused antud vaidluse seisukohalt olulist tõenduslikku teavet ei sisalda. T K kinnitab, et kostja ja tema xxxx töötasid 2008 aasta sügisel hageja juures. Kas ja kuipalju nad palka said, seda tunnistaja ei tea, kuid kinnitab, et temale on hageja alati lubatud töötasu välja maksnud.
E L ütlused, mille kohaselt on ta näinud T E hagejale puude eest sularaha andmas, asjas tähsust ei oma, kuna väidetav rahaandmine toimus lepingueelsel perioodil. Hageja väitel oli laenulepingu sõlmimise ajal 22.09.2008 puude eest tasumata 6400 eesti krooni ja kostja on seda lepingut allkirjastades kinnitanud. Põhjendamatud on kostja esindaja süüdistused, et hageja on laenulepingut sõlmides käitunud ebaõigesti, ebamõistlikult ja hea usu vastaselt, kasutades ära kostja rasket majanduslikku olukorda. Kostja ei ole laenulepingus märgitud kohustuste olemasolu eitanud. Kohtu hinnangul ei ole kohustatud isikult võlatunnistuse võtmine hea usu vastane käitumine. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et hageja nõue on põhivõla 677.87 eurot ja intressi väljamõistmise osas põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. VÕS § 397 lg.1 kohaselt tuleb eraisikute vahelise laenulepingu korral intressi maksta juhul, kui see on kokku lepitud. Seega on hagejal õigus saada lepingus kokkulepitud intressi laenulepingu perioodi, so kuu kuu eest summas 81.34 eurot. Poolte vahel sõlmitud laenuleping lõppes 22.03.2009. Hageja on hagiavalduses ja kohtumenetluse vältel korduvalt kinnitanud, et ei ole lepingu täitmist varem nõudnud, kuna teadis, et kostja „rahaline olukord ei ole kiita“. Samuti seetõttu, et soovis võla tasumist R P poolt, kes lubas tööle minna ja kes oli laenulepingus märgitud EMT võla tekitaja. Nimetatud asjaolu on R P kohtus ka kinnitanud. Kuna võla kohesest sissenõudest loobumine oli hageja tahe, ei pea kohus tema poolt esitatud viivise nõuet põhjendatuks. Õigeaegselt esitatud nõue võinuks ära hoida nii viivise tekkimise kui käesoleva kohtuvaidluse, kuna laenulepingu lõppemise ajal oli pooltel eeldatavalt selgem ülevaade lepingu sõlmimise ja selle täitmise asjaoludest, samuti kostja poolt tehtud töö mahust ja selle eest saadud tasust. Vastavalt TsMS § 162 lg.1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg.1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kõnesoleval juhul tuleb menetluskulud jagada selliselt, et kostja kannab oma menetluskulud ise ja 1⁄2 hageja menetluskuludest.
Allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Anne Randjärv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.