Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja;
Tsiviilasja number
2-12-5513
Tsiviilasi
aktsiaseltsi Swedbank Liising hagi osaühingu SV I ja S I vastu võla nõudes
Menetlustoiming
menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
hageja aktsiaselts Swedbank Liising (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn); hageja esindaja Elis Vija; kostja osaühing SV I (registrikood xxx, asukoht xxx); kostja S I (isikukood xxx, xxx); kostjate esindaja Carlo Kask (osaühing Adolfi Õigusbüroo).
esindajad
I.
Kinnitada aktsiaseltsi Swedbank Liising, osaühingu SV I ja S I’i vaheline kompromiss järgmiselt:
2-12-5513
Lõpetada menetlus aktsiaseltsi Swedbank Liising hagis osaühingu SV I ja S I vastu võla nõudes.
Menetluskulud
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
Asjaolud
2-12-5513 Harju Maakohtu menetluses on aktsiaseltsi Swedbank Liising hagi osaühingu SV I ja S I vastu võla nõudes. Aktsiaselts Swedbank Liising, osaühing SV I ja S I on esitanud kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ning menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Aktsiaselts Swedbank Liising, osaühing SV I ja S I kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest, mis on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 430 ja §-s 432.
Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on esitanud taotluse menetluses tasutud poole riigilõivu tagastamiseks. Hageja ja kostjad on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kuulub tagastamisele pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, summas 271.62 eurot. Kõnealune summa tuleb kanda aktsiaseltsi Swedbank Liising arveldusarvele nr xxx, selgitusena märkides: „1/2 riigilõivu tagastamine hagi osaühingu SV I vastu“. Pooled on kohtule esitatud kokkuleppes lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega 1 (ühele) päevale (TsMS § 661 lg 4).
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.