Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-12-40603 Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 09.10.2012 esitas JH Harju Maakohtule avalduse NWAAS’i pankroti väljakuulutamiseks. 22.11.2012 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Eve Selberg’i, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. 05.12.2012 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot. 07.12.2012 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 10.12.2012. Seisuga 31.01.2013 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed NWAAS oli lennundusettevõte, tegi tellimuslende mitmetesse linnadesse üle kogu maailma. Kuni 2012.a jaanuari teise pooleni opereeris võlgnik ASGAB’lt renditud lennukiga. Varad Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt võlgnikul vara puudub. JH ja AS TL poolt ajutisele haldurile antud selgituse kohaselt on firma vara (tehnika, arvutid, mööbel) jäänud AS TL valdusse üleandmise-vastuvõtmise akti alusel rendivõla katteks tasaarvestuse korras. Kohustused NWAAS teadaolevad kohustused moodustavad aruande kohaselt 59 425,93 eurot, s.h: XXX NWAAS töötajate nõuded, tulenevalt töötasu maksmatajäämisest on järgnevad: XXX Võlgniku arvelduskonto on arestitud järgmiste vara arestimise aktide alusel: - maksuvõlg, summas 3906, 14 eurot; - maksuvõlg, summas 3863, 31 eurot AS SEB Pank ees on võlgnikul teenustasu võlgnevus summas 7, 04 eurot, mis moodustub vastavalt kaardi hooldustasust summas 5, 76 eurot ning võlgnevusest väljavõtete / teatiste eest summas 1, 28 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku tegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik, kuivõrd võlgniku tegevus on lõppenud, väljaselgitatud info põhjal hindab ajutine pankrotihaldur võlgniku maksejõuetuse põhjuseks, koosmõjus juhtimisprobleemidega, ka finantseerimisvõimaluse puudumist. Võlgniku puhul on esinenud situatsioon, kus omanikud on olnud võimetud ettevõttesse investeerima või uusi rahastamisvõimalusi leidma. Nimetatu on omakorda põhjustanud maksejõuetuse.

2-12-40603 Ajutise halduri arvates on võlgnik maksejõuetu, vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on eelkõige nii juhtimisprobleemid kui omanikupoolse finantseerimise lõpetamine. Ajutise halduri hinnangul moodustaksid pankrotimenetluse jätkamise kulud ligikaudu 2 000 eurot. Eve Selberg on kohtule esitanud NWAAS ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 6 tundi (tunnitasuga 90 eurot), s.h päringute koostamine ja saatmine, suhtlemine endise tegevdirektoriga, kogutud andmete kontrollimine, analüüs, aruande koostamine). Eve Selberg palub Advokaadibüroo Selberg & Ko kasuks arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX välja mõista ajutise pankrotihalduri tasuna 540 eurot, millele lisandub käibemaks 108 eurot kokku 648 eurot. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et juhul kui keegi ei tasu kohtu deposiiti võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu määratavat rahasummat, tuleks pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

2-12-40603 kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objektiks käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. KMS § 3 lg 1 sätestab, et käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. KMS § 15 lg 1 sätestab, et käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest. Ajutise halduri aruande kohaselt NWAAS’il vara puudub, rahalisi kohustusi on 59 425,93 euro ulatuses. Ajutisele haldurile esitatud andmetest tulenevalt ei ole ajutine haldur tuvastanud pankrotikuriteo tunnustele vastavaid tegusid. Ajutise halduri hinnangul võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada muud asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on jätnud tähtaegselt esitamata pankrotiavalduse, sest lootust majandusliku olukorra paranemiseks lähitulevikus uute investeeringute toel tuleb pidada põhjendamatuks valearvestuseks. Võlgnikul puuduvad perspektiivid tervendamiseks ja majandustegevuse jätkamiseks, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohtu poolt NWAAS’i pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud. Kohus leiab, et NWAAS’i pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Eve Selberg palub võlgnikult Advokaadibüroo Selberg & Ko kasuks arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX välja mõista ajutise pankrotihalduri tasuna 540 eurot, millele lisandub käibemaks 108 eurot, kokku 648 eurot. Võlgniku esindaja ei ole kohtuistungist osa võtnud. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ning vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 540 eurot, millele lisandub käibemaks 108 eurot, kokku 648 eurot, tuleb võlgnikult Advokaadibüroo Selberg & Ko kasuks välja mõista.

2-12-40603 Väljamõistetud tasu summast tuleb hüvitada riigi vahenditest 397 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb 397 eurot kanda riigi vahenditest OÜ Advokaadibüroo Selberg & Ko (registrikood 11358394) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et NWAAS’i raamatupidamise dokumente ajutisele pankrotihaldurile üle ei ole antud ning äriregistri andmetel ei ole võlgnikul käesoleval ajal seaduslikku esindajat, tuleb dokumentide hoidja jätta määramata.

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.