AS-i Swedbank hagi ED vastu võlgnevuse 3 195 euro ja viivise väljamõistmiseks
Hagihind
6 645,60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Swedbank (reg kood 10060701; asukoht liivalaia 8, Tallinn 15040) Hageja esindaja: Anneli A (XXX) Kostja ED (isikukood XXX; elukoht XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista ED AS-i Swedbank kasuks laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus 6 390 (kuus tuhat kolmsada üheksakümmend) eurot, millest põhinõue on 3 195 (kolm tuhat ükssada üheksakümmend viis) eurot ja viivis 3 195 (kolm tuhat ükssada üheksakümmend viis) eurot. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta 96% ulatuses ED kanda ja 4% ulatuses AS-i Swedbank kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 31. jaanuarist 2013. a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.18.07.2012. a esitas AS-i Swedbank hagi ED vastu võlgnevuse 3 195 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.02.2007. a laenulepingu nr XXX mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 63 313 eurot, mille sihtotstarve oli korteriomandi ost asukohaga XXX Tartus. Laenulepingu punkti 4.3 kohaselt oli kostja kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Vastavalt lepingule oli laenusumma osamaksete ja intressi maksete tasumise tähtpäevaks iga kuu 10. kuupäev ning intressi määraks 6 kuu Euribor + 0,755 % aastas, laenu tagastamise tähtaeg oli 10.02.2037. a. Tulenevalt lepingu tüüptingimuste punktist 7.1. oli hagejal õigus nõuda kostjalt varaliste kohustuste täitmisega viivitamisel viivist. Laenu tagatiseks seati hüpoteek korteriomandile asukohaga XXX Tartus hageja kasuks.
Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemisteatise 13.09.2010. a paludes kostjal tasuda lepingust tulenev võlgnevus. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust, ütles hageja lepingu 29.09.2010. a ennetähtaegselt üles. 19.08.2011. a teatises informeeris hageja kostjat, et 1.07.2011. a toimus kohtutäituri vahendusel kordusenampakkumine korteriomandile XXX Tartus ja vara müüdi hinnaga 28 275 eurot. Nimetatud summast arvati maha kohtutäituri tasud ning laenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse katteks 25 271,07 eurot. Seetõttu on kostjal endiselt laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus summas 38 006,23 eurot. Käesolevaga palub hageja välja mõista kostjalt laenulepingust nr XXX tulenevast võlgnevusest põhinõudena 3 195 eurot ja viivised summas 3 195 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista seadusjärgne viivis võlgnevuse põhinõudest kuni võlgnevuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja välja mõista ka seadusjärgses viivisemääras viivised kuni menetluskulude nõude täieliku tasumiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2.1.10.2012. a esitas kostja vastuse, milles võtab hagi põhinõude osas õigeks, kuid palub hagi jätta rahuldamata osas, milles hageja palub välja mõista viivised alates hagiavalduse esitamise päevast kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni ja viivised menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Lisaks palub hageja vähendada viiviseid (summas 3 195 eurot) mõistliku suuruseni arvestades kostja majanduslikku seisundit ja hageja pahatahtlikku käitumist. Kostja viitab võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-le 8 ja §-le 162. Kostja märgib, et on Töötukassas töötuna arvel, tal puudub kinnisvara või muu realiseeritav vallasvara. Lisaks on kostja teinud hagejale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, mille kohaselt kostja maksab hagejale 6 615 eurot (haginõue suuruses 6 390 eurot + pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust) tingimusel, et hageja kinnitab, et kompromissi täitmisega on kõik laenulepingutest nr XXXja nr 08-051048-VV tulenevad nõuded hageja vastu lõplikult täidetud. Hageja nimetatuga ei nõustunud ning kostja arvates on selline käitumine pahatahtlik. Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna kuigi hageja 19.08.2011. a teatises märkis, et võlgnevuse tasumata jätmisel võtab hageja kasutusele kõik võimaldatud meetmed oma nõude rahuldamiseks, on käesolev hagi esitatud nimetatud teatisest pea üks aasta hiljem ning käesolev hagi tuli kostjale üllatusena.
MENETLUSE KÄIK
3.8.10.2012. a tegi kohus pooltele kompromissi ettepaneku, millise kättesaamist on pooled kinnitanud, kuid korduvale küsimisele vastuseks teatas hageja, et pooled kompromissini ei jõudnud.
4.Hageja kohtule esitatud viimastes seisukohtades jääb hageja hagiavalduse juurde märkides, et viivised on arvestatud seadusjärgses viivisemääras, mistõttu puudub alus viiviste vähendamiseks.
5.30.01.2012. a esitas kostja seisukoha hageja viimasele seisukohale paludes endiselt vähendada viiviseid tulenevalt oma majanduslikust olukorrast.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3195 eurot ja viivise 3195 eurot ning rahuldamata tuleb jätta hageja nõue viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmiseks kuni põhinõude täitmiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi kirjalikus menetluses, kuna pooled on andnud selleks nõusoleku (hageja nõusolek tl 3 ja kostja nõusolek tl 57). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku
põhjenduse. Kohus leiab, et kuna kostja võttis hagi põhinõude 3195 eurot suuruses summas õigeks, kuulub hagi selles osas rahuldamisele ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 13.02.2007. a poolte vahel sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel põhivõlana 3195 eurot vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1 ja § 108 lg-le 1. Kostja ei nõustu aga viivisenõudega ning on esitanud taotluse hageja nõutava viivise vähendamiseks.
7.Kohus on tuvastanud dokumentaalsete tõendite alusel järgmised asjaolud: • 13.02.2007. a sõlmisid pooled laenulepingu nr XXX ja selle LISA, mille alusel võttis kostja hagejalt laenu 63 313 eurot intressiga 6 kuu Euribor + 0,755 % aastas, kohustusega tagastada laenusumma koos intressidega hagejale igakuiste maksetega, lõpptähtajaga 10.02.2037. a (tl 6-15). • Laenulepingu tüüptingimuste punkti 7.1 kohaselt, kui laenulepingus märgitud arvelduskontol ei ole laenulepingu järgi tasumisele kuuluvate maksete tasumise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on pangal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel (tl 10). • 13.09.2010. a edastas hageja kostjale lepingu ülesütlemise teatise, mille kohaselt loeb laenulepingu ennetähtaegselt ülesöelduks alates 29.09.2010. a, kui kostja ei tasu nimetatud ajaks laenulepingust tulenevat võlgnevust (tl 28); • 19.08.2011. a saatis hageja kostjale teatise hüpoteegi realiseerimisest ja võlgnevusest (tl 29-30).
8.VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
9.Kohus on tuvastanud käesoleva kohtuotsuse punktis 7, et poolte vahel on 13.02.2007. a sõlmitud laenuleping nr XXX mille alusel andis hageja kostjale laenu 63 313 eurot intressiga 6 kuu Euribor + 0,755 % aastas, kohustusega tagastada laenusumma koos intressidega hagejale igakuiste maksetega, lõpptähtajaga 10.02.2037. a. Kuivõrd kostja ei ole sellele vastu vaielnud, loeb kohus tuvastatud ka asjaolu, et hageja on laenulepingu ennetähtaegselt üles öelnud alates 29.09.2010. a, milliseks ajaks oli kostja põhivõlg 61 484,26 eurot ning hagi esitamise ajaks oli see tagatise realiseerimise arvelt vähenenud 32 708,27 euroni ning 11.10.2011. a seisuga oli viivise võlgnevus 4593,01 eurot (TsMS § 231 lg 4).
10.Kostja on taotlenud põhinõude osas arvestatud viivise vähendamist mõistliku suuruseni, lisaks palunud jätta rahuldamata viivise, millise väljamõistmist soovib hageja alates kohtuotsusest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Kostja ei ole viivise arvestusele iseenesest vastu vaielnud. Käesoleva kohtuotsuse punktis 7 kohus tuvastanud, et kostjal oli laenumaksete tagastamisega viivitamisel kohustus tasuda viivist panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel, milleks on VÕS § 94 sätestatud viivisemäär ehk seadusjärgne viivisemäär (vt tl 44 ja ka tl 31-36). Riigikohtu 14.06.2005. a otsuse punkti 18 kohaselt ei ole üldjuhul põhjendatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel vähendaks kohus viivist alla nõude seadusega tagatud ulatuse (kohtuasi nr 3-2-1-66-05).
Kohtule esitatud viivisearvestusest (tl 31-36) nähtub, et hageja on arvestanud võlgnevuselt viivist alates 10.04.2010. a (mil kostja jäi võlgnevusse hageja ees) seadusjärgses viivisemääras kuni 8.08.2011. a kogusummas 4 111,73 eurot (tl 31-36). Viivised on arvestatud kostjale igakuiselt võlgnetavalt summalt ning alates lepingu ülesütlemisest (29.09.2010. a) kogu põhivõlalt (summas 61 484,26 eurot). Kostja ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et viivise arvestamisel on hageja arvestanud perioodil 30.11.2010. a – 7.02.2011. a kostja poolt tasutud ning 8.08.2011. a vara müügist laekunud summadega. Käesoleva hagi esitamisega on hageja kohtulikult maksma pannud põhivõla 3195 eurot ja viivise 3195 eurot. Tulenevalt eeltoodust ja asjaolust, et hageja on arvestanud ja nõudnud viivist seadusjärgses määras, ei pea kohus põhjendatuks viivise vähendamist hageja nõutavast ulatusest. Vastavalt Riigikohtu praktikale ei saa olla üldjuhul põhjendatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel vähendaks kohus viivist alla nõude seadusega tagatud ulatuse. Kuna hageja on viivist arvestanud seadusjärgses suuruses, saab eeldada, et tegemist ongi mõistlikus intressimääras viivisega. Lisaks on hageja nõutud viivis summas 3 195 eurot põhinõudega (3 195 eurot) kooskõlas, mistõttu puudub nii hea usu, üldise kohtupraktika ja Riigikohtu seisukohtade kohaselt alus nimetatud summa vähendamiseks. Asjaolusid, et kostjal puuduvad realiseeritavad varad, sh kinnisasjad, või et kostja on praegu töötuna registreeritud, ei ole kohtu hinnangul sellisteks erakorralisteks asjaoludeks, mis annaks alust seadusjärgses määras nõutava viivise vähendamiseks (VÕS § 162). Küll aga leiab kohus, et hageja nõue viivise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni seadusjärgses viivisemääras põhinõudelt summas 3 195 eurot, tuleb jätta rahuldamata just Riigikohtu seisukohtade, üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt, mille alusel ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue.
11.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus kogusummas 6 390 eurot, millest põhivõlgnevus on 3 195 eurot ja viivis 3 195 eurot.
12.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 4 teise lause kohaselt määrab kohus vajadusel kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, mis on haginõudest tulenevalt 96%, tuleb jätta rahuldatud osas hageja menetluskulud kostja kanda ja 4% ulatuses hageja enda kanda. Menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 2)
13.Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et jätab kostja taotluse väljamõistetud menetluskuludelt viivisenõude rahuldamata jätmise kohta lahendamata, sest kohus ei määranud käesolevas kohtulahendis kindlaks menetluskulude suurust, mistõttu puudub vajadus nimetatud taotluse lahendamiseks. Kohus selgitab kostjale, et taotlused menetluskulude viivise osas tuleb esitada kohtule siis, kui menetletakse menetluskulude kindlaksmääramist. Samuti selgitab kohus kostjale, et tal on õigus makseraskuste ületamiseks kaaluda avalduse esitamist oma võlgade ümberkujundamiseks võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse alusel avalduse esitamist kohtule iseseisva avaldusena.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.