Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-12-29168

Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 21.05.2012 esitas EEAS Harju Maakohtule avalduse A OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt ei ole võlgnik täitnud 29.09.2008 lepingust nr XXX tulenevaid kohustusi ega tasunud saadud kauba eest. Võlgnik võlgneb võlausaldajale 12 419,45 eurot põhivõlana, millele lisanduvad viivised. 04.10.2012 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Eve Selberg’i, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. 25.10.2012 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot. 26.10.2012 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 31.10.2012. Seisuga 31.01.2013 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed A OÜ tegeles toidukaupade, jookide ja tubakatoodete müügiga kioskites ja turgudel. A OÜ ainsale käesoleval ajal registrisse kantud juhatuse liikmele, RB’ile ei ole ajutisel halduril õnnestunud korduvaid teabenõudeid erinevatel teadaolevatel aadressidel kätte toimetada, mistõttu ajutisel halduril ei ole õnnestunud saada vajalikku teavet võlgniku majandustegevuse osas. Varad Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt võlgnikul vara puudub. Arvelduskontode summaarne saldo on negatiivne. Kohustused A OÜ teadaolevad kohustused moodustavad aruande kohaselt 12 426,38 eurot, s.h: - arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXX (AS SEB Pank) on teenustasu võlgnevused: kaardi hooldustasu 2.88 eurot, võlgnevus väljavõtete/teatiste eest 1.28 eurot; - arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS): konto miinusest on tekkinud viivis 2.58 eurot; - EEAS põhinõue summas 12 419,45 eurot, lisanduvad viivised. - Krediidiinfo faktiraporti kohaselt omavad A OÜ suhtes maksehäirest tulenevat nõuet Intrum Justitia AS ning Creditreform Eesti OÜ. Võlgniku suhtes täitemenetlusi pooleli ei ole. Ajutise pankrotihalduri poolt tehtud päringu teel saadud Swedbank AS arvelduskonto väljavõttest nähtub, et 2010. ning 2011. aastal on toimunud A OÜ arveldusarvel sagedane

2-12-29168 sularaha sissemaksete voog, samas ei nähtu võlgniku pangakontodest ebatavalisi makseid. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud võlgniku raamatupidamisdokumente (s.h kassadokumente), mistõttu ei ole võimalik anda ammendavat vastust vara tagasivõitmise võimaluste kohta, samuti pankroti põhjuste kohta. Võlgnik ei ole esitanud 2011.a majandusaasta aruannet, maksudeklaratsioonid on esitamata alates 10.11.2011.a. Lähtudes eelnevast on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgniku raamatupidamine ei ole olnud nõuetekohaselt korraldatud ning ei saa välistada, et võib esineda ka karistusseadustiku § 3811 sätestatud raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on eelkõige 2011. aasta ebaterve majanduskäitumine, ebakindel juhatuse ja osanike sage vahetumine ja positsioon, mis eelduslikult on äriühingut negatiivses suunas mõjutanud. Ajutise halduri arvates tekkis võlgniku maksejõuetus juba 2011.a septembri alguses, mil oli muutunud sissenõutavaks EEOÜ nõue summas 12 419,45 eurot. Samas viitab ajutine haldur Riigikohtu lahendile kohtuasjas nr 3-1-1-49-11, mille kohaselt pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise (KarS § 3851) kohustuse rikkumise tuvastamine eeldab teo toimepanijalt tahtlust vähemalt kaudse tahtluse vormis, kusjuures lisaks äriühingu netovarale tuleb eeldada teiste raamatupidamisandmete analüüsimist ning äriplaani perspektiivikuse hindamist, kuna Riigikohtu hinnangul ei saa üldjuhul maksejõuetust tuvastada üksnes mõne raamatupidamisliku näitaja alusel. Ajutine haldur on seisukohal, et vastavate asjaolude tuvastamiseks tuleb läbi viia võlgniku raamatupidamise ja äriplaani osas erikontroll, selleks aga antud menetluses aruande koostamise seisuga rahalised vahendid puuduvad. Ajutise halduri arvates on võlgnik maksejõuetu, vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri hinnangul moodustaksid pankrotimenetluse jätkamise kulud ligikaudu 3 000 eurot. Eve Selberg on kohtule esitanud A OÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 8 tundi (tunnitasuga 90 eurot), s.h päringute koostamine ja saatmine, konto väljavõtete saamine pankadest, kogutud andmete, analüüs, aruande koostamine ja osalemine kohtuistungil). Ajutise halduri kulutused on olnud järgmised: konto väljavõtte tasud 8,96 eurot (Swedbank AS) ja 1,60 eurot (AS SEB Pank), tähtkirjade saatmise kulud 4,20 eurot, kokku kulud 14,76 eurot. Eve Selberg palub Advokaadibüroo Selberg & Ko kasuks arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX välja mõista ajutise pankrotihalduri tasuna 720 eurot, millele lisandub käibemaks 144 eurot, kokku 864 eurot ning kuludena 14,76 eurot. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et juhul kui keegi ei tasu kohtu deposiiti võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu määratavat rahasummat, tuleks pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui

2-12-29168 võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objektiks käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. KMS § 3 lg 1 sätestab, et käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. KMS § 15 lg 1 sätestab, et käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest. Ajutise halduri aruande kohaselt A OÜ’l teadaolev vara puudub, rahalisi kohustusi on 12 426,38 euro ulatuses. Võlgniku arvelduskonto väljavõttest nähtub, et 2010. ning 2011. aastal on toimunud A OÜ arveldusarvel sagedane sularaha sissemaksete voog, samas on ajutine haldur kinnitanud, et pangakontodest ei nähtu võlgniku ebatavalisi makseid. Kuna A OÜ tegeles toidukaupade, jookide ja tubakatoodete müügiga kioskites ja turgudel ning ajutine haldur ei ole tuvastanud pankrotikuriteo tunnustele vastavaid tegusid, leiab kohus et sagedaste sularaha sissemaksete õigusvastasust ei ole seni kindlakstehtud andmetel tõendatud.

2-12-29168

Ajutise halduri aruandest tulenevalt võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada muud asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetus tekkis juba 2011.a septembri alguses, mil oli muutunud sissenõutavaks EEOÜ nõue, seega võlgnik on jätnud tähtaegselt esitamata pankrotiavalduse. Samas on ajutine haldur seisukohal, et kohtupraktika järgsete juhatuse liikme kohustuste rikkumise koosseisu asjaolude tuvastamiseks tuleb läbi viia võlgniku raamatupidamise ja äriplaani osas erikontroll, selleks aga antud menetluses aruande koostamise seisuga rahalised vahendid puuduvad. Kohtu poolt A OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud. Kohus leiab, et A OÜ on püsivalt maksejõuetu ning pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Eve Selberg palub Advokaadibüroo Selberg & Ko kasuks arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX välja mõista ajutise pankrotihalduri tasuna 720 eurot, millele lisandub käibemaks 144 eurot, kokku 864 eurot ning kuludena 14,76 eurot. Võlgniku esindaja ei ole kohtuistungist osa võtnud. Võlausaldaja esindaja ei ole tasule ja kuludele kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ning vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 720 eurot, millele lisandub käibemaks 144 eurot, kokku 864 eurot ning kulud 14,76 eurot, tuleb võlausaldaja EEAS poolt 02.08.2012 maksekorraldusega nr 3476 kohtu deposiitkontole tehtud ettemaksu arvelt Advokaadibüroo Selberg & Ko (registrikood 11358394, arveldusarve nr XXXXXXXXXXXX) kasuks välja mõista. Deposiidi jääk tuleb EEAS’ile tagastada. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb eelnimetatud kanded teha. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et kuna A OÜ raamatupidamise dokumente ajutisele pankrotihaldurile üle ei ole antud, tuleb dokumentide hoidja jätta määramata.

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.