Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

II Võlgniku seisukoht Võlgnik tunnistab võlausaldaja nõuet ja oma maksevõimetust.

III Ajutise pankrotihalduri aruanne Ajutine haldur on esitanud ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalikke kulusid. Ajutise halduri aruande kohaselt, on võlgnikul vara summas 10 eurot ja kohustusi, ajutise halduri nimetamise seisuga, kokku vähemalt summas 42 397.16 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole ajutisel halduril hetkel andmeid selle kohta, et võlgnik oleks põhjustanud oma maksejõuetuse kuriteoga, kuid võlgniku juhatus ei ole täitnud kohustust esitada pankrotiavaldus. Ajutise halduri esialgse hinnangu kohaselt võivad maksejõuetuse põhjuseks olla juhtimisvead, mis väljenduvad järgmises: võlgniku juhatus on teinud väljamakseid pärast võlgniku maksejõuetuse ilmnemist; kassaraamatu kohaselt on tehtud väljamakseid, mille puhul puuduvad dokumendid selle kohta, et väidetav väljamakse saaja on raha ka tegelikult saanud; võlgnik on soetanud väikevahendeid, mille hilisema võõrandamise kohta pole dokumente ajutisele haldurile esitatud; puudub selgus, kas võlgniku kulud olid põhjendatud (eelkõige kuluaruannetes toodud kütusekulud, aga ka liisingukulud pärast tegevuse lõppu); 2008. majandusaastal selgunud eelmise aasta kulude näol summas 698 000 Eesti krooni, võib tegemist olla juhtimisveaga. Ajutine haldur on aruandes leidnud, et võib esineda ka tagasivõitmise aluseid, mis väljenduvad järgmises: formaatsaag Felder K 915P on müüdud alla selle raamatupidamisliku väärtuse. Kui selgub, et müük toimus ka alla seadme turuväärtuse, võib see anda aluse tagasivõitmise nõude esitamiseks; detsembris 2008. a on võlgniku põhivara vähenenud 457 935.52 krooni võrra. Raamatupidamise dokumentidest ei selgu, mis põhjusel on põhivara vähenemine toimunud; rahaliste kohustuste täitmisel on ühtesid võlausaldajaid eelistatud teistele. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu, s.t võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja kuna majandustegevust ei toimu, siis selline seisund ei ole võlgniku

2-12-35126 majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri hinnangul võlgniku varadest ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks. 17.10.2012 määras kohus osaühingu HTF pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstavaks summaks 4 500 eurot, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud.

IV Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396.25 eurot. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2 500 eurot. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut.

2-12-35126 05.09.2012 esitas aktsiaselts E-S avalduse osaühingu HTF pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on tsiviilasjas nr 2-09-52339 29.07.2010 jõustunud kohtuotsusega Harju Maakohus rahuldanud aktsiaseltsi E-S hagi osaühingu HTF vastu. Võlgnik võlgneb võlausaldajale põhivõlgnevusena 5 526.88 eurot ja viivitusintressina seisuga 09.04.2012 893.11 eurot ehk kokku 6 419.99 eurot. 14.12.2010 esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, mille võlgnik on 28.12.2010 kätte saanud. Võlausaldaja esitas 17.02.2012 võlgnikule korduva pankrotihoiatuse, mis on võlgniku ametliku e-posti aadressi serverisse kohale jõudnud. Vaatamata sellekohastele hoiatustele, ei ole võlgnik asunud võlausaldaja ees olevaid kohustusi täitma. Kuna võlgnik ei ole kohustust täitnud pärast pankrotihoiatust, palub võlausaldaja nimetada võlgniku ajutine pankrotihaldur ja välja kuulutada pankrot. Võlgnik on tunnistanud kohustust võlausaldaja ees. PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 475 lg 122 kohaselt on hagita asjad muu hulgas pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatut. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlausaldaja on esitanud oma nõuet tõendavad dokumendid, võlgnik on nõude õigeks võtnud ning ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub võlausaldaja pankrotiavalduses toodud nõude olemasolu, siis on võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olev nõue selge. Võlgnikul on vara kokku 10 euro väärtuses, võlgniku vara koosneb pangakontol olevast rahast. Kohustusi on võlgnikul kokku 42 397.16 eurot, suurimaks täitmata kohustuseks on maksuvõlgnevus summas 13 978.14 eurot. Võlgniku makseraskused on tekkinud 2009.a. Võlgniku 2009.a majandustegevuse tulemuseks oli 2009.a kahjum 298 krooni, 2010.a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 361 633 krooni ja 2011.a majandustegevuse tulemuseks oli kahjum 9 630 eurot. Võlgniku omakapital ei vasta ÄS § 136 nõuetele. Seisuga 31.12.2010 oli võlgniku omakapital -311 738 krooni, seisuga 31.12.2011 oli võlgniku omakapital -29 553 eurot. Võlgniku majandustegevus lõppes 2010.a märtsis. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on kohustusi vähemalt 30 105.81 eurot ja võlgniku varast ei piisa kohustuste täitmiseks, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 3 kohaselt maksejõuetu. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku olukord võiks muutuda, siis ei ole maksejõuetuse seisund ajutine. Tulenevalt ÄS § 180 lg 51 peab juhatus osaühingu püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Ajutise pankrotihalduri hinnangul tekkis võlgniku maksejõuetuse juba 2009.a lõpus. Võlgniku omakapital ei vasta ÄS § 136 nõuetele. Seisuga 31.12.2010 oli võlgniku omakapital -311 738 krooni, seisuga 31.12.2011 oli võlgniku omakapital -29 553 eurot. Võlgniku 2009.a majandustegevuse tulemuseks oli 2009.a -298 krooni, 2010.a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 361 633 krooni ja 2011.a majandustegevuse tulemuseks oli kahjum 9 630 eurot. Võlgniku majandustegevus lõppes 2010.a märtsis. Võlausaldaja on esitanud 05.09.2012 avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku kohustused ületasid võlgniku vara juba 2010. a ja seetõttu tekkis võlgniku juhatuse liikmel pankrotiavalduse esitamise kohustus hiljemalt 2010. a lõpus. Kuigi võlgniku juhatuse liikme tekkis juba 2010. a pankrotiavalduse esitamise kohustus, ei täitnud võlgniku juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustust.

2-12-35126 Seisuga 31.12.2010 oli võlgnikul vara 167 191 krooni (tl 80), 2012.a lõpus, pärast võlausaldaja poolt pankrotiavalduse esitamist, on ajutine pankrotihaldur välja selgitanud, et võlgnikul on vara kokku 10 eurot. Võlgniku suhtes on 2010.a alustatud kolm täitemenetlust, mille käigus ei ole suudetud sissenõudjate nõudeid võlgniku vara arvel rahuldada. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku pankrotiavalduse esitamata jätmise tõttu vähenes võlgniku vara oluliselt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatuse liige, kes ÄS § 183 tulenevast raamatupidamise korraldamise kohustusest, pidi omama ülevaadet ja saama aru äriühingu varadest ja kohustustest ning võlgniku maksejõuetusest, pidi esitama ÄS § 180 lg 51 sätestatud tähtajal pankrotiavalduse. Võlgniku juhatuse liige ei esitanud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul pankrotiavaldust, vaid jätkas väljamaksete tegemist võlgniku arvelt ka pärast võlgniku maksejõuetuks muutumist. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on KarS § 3851 kohaselt süütegu. KarS § 384 kohaselt on süütegu juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikme poolt võlgniku vara teadva hävitamise, kahjustamise, raiskamise, põhjendamatu kinkimise, loovutamise või välismaale paigutamise eest või põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige, kelle kohustuseks on võlgniku püsiva maksejõuetuse ilmnemisel esitada 20 päeva jooksul pankrotiavaldus, jättis pankrotiavalduse esitamata, mistõttu võlgniku vara vähenes oluliselt pärast võlgniku maksejõuetuks muutumist ja mille tulemusel võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine ja äriühingu maksejõuetuse süvendamine on karistusseadustiku kohaselt süüteod, siis on võlgniku juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumisega toime pannud raske juhtimisvea. PankrS § 2 kohaselt selgitatakse pankrotimenetluse käigus välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku juhatuse liikme juhtimisvead. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku juhatuse liige teinud väljamakseid pärast võlgniku maksejõuetuse väljakujunemist, samuti on ta teinud väljamakseid, millel puuduvad alusdokumendid ja väidetav rahasaaja ei ole raha saanud. Võlgnik on soetanud väikevahendeid, mille olemasolu võlgnikul ajutine pankrotihaldur ei tuvastanud ja samuti puuduvad dokumendid nende võõrandamise kohta. samuti puuduvad põhjendused võlgniku poolt tehtud kulutustele, näiteks liisingu- ja kütusekulule. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt välja toodud juhtimisvead viitavad võlgniku juhatuse liikme poolsetele juhtimisvigadele. Kohtu hinnangul on võlgniku juhatuse liige rikkunud eelkõige hoolsus- ja lojaalsuskohustust ja samuti raamatupidamise korraldamise kohustust. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Juriidilise isiku juhtorgani liikmetel on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-st 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmele tavaliselt oodatava hoolega ja olla juriidilisele isikule lojaalne. VÕS § 620 lg 1 sätestab juhtorgani liikmele kohustuse tegutseda äriühingule lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Võlgniku juhatuse liige ei ole täitnud hoolsus- ja lojaalsuskohustust, kuna pole võlgniku majandustegevuse korraldamisel olnud piisavalt hoolsad, pole kogunud nõuetekohaselt informatsiooni ega ole hinnanud tema poolt teostatud tegevuse tagajärgi, samuti ei ole võlgniku juhatuse liige alati tegutsenud võlgniku nimel tehinguid tehes võlgniku huvides. Eelkõige seisneb võlgniku juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuste rikkumine selles, et võlgniku juhatuse liige on jätkanud väljamaksete tegemist pärast võlgniku maksejõuetuks muutumist, on võõrandanud võlgniku vara alla selle

2-12-35126 turuväärtuse, on teinud väljamakseid ilma, et saaja raha saamist kinnitaks ning on teinud võlgniku arvel põhjendamatuid kulutusi. Tulenevalt ÄS § 183 korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Raamatupidamise seaduse (edaspidi RpS) § 2 lg 2 kohaselt on võlgnik, kui eraõiguslik juriidiline isik, raamatupidamiskohustuslaseks. RpS §

punktide 1-3 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud raamatupidamise korraldamise kohustust, kuna on võimaldanud teha võlgniku arvel väljamakseid, mille kohta puuduvad alusdokumendid, samuti on võlgniku juhatuse liige võimaldanud võlgniku väikevahendite võõrandamise ilma sellekohaste alusdokumentideta, ka on 2008.a võlgniku põhivara vähenenud 457 935.52 krooni võrra ja selle kohta puuduvad alusdokumendid. Lisaks nimetatule ei ole võlgniku raamatupidamine korraldatud selliselt, et oleks võimalik saada olulist, objektiivset ja võrreldavat informatsiooni võlgniku majandustehingute kohta, s.h eelkõige võlgniku kulutuste põhjendatuse kohta. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võib esineda vara tagasivõitmise aluseid, kuna võlgnikule kuulunud formaatsaag Felder K 915P on müüdud alla selle raamatupidamisliku väärtuse. Formaatsae ostuhinnaks oli 2007.a 9 062.67 eurot (tl 218), 27.09.2010 on see võõrandatud 1 162.93 euro (tl 192) eest. Juhul, kui vara müüdi alla seadme turuväärtuse, võib see anda aluse tagasivõitmise nõude esitamiseks. Samuti on detsembris 2008. a võlgniku põhivara vähenenud 457 935.52 krooni võrra. Raamatupidamise dokumentidest ei selgu, mis põhjusel on põhivara vähenemine toimunud. Ka on rahaliste kohustuste täitmisel eelistatud ühtesid võlausaldajaid teistele. Eelnimetatud asjaolud võivad anda aluse võlgniku vara tagasivõitmiseks. 17.10.2012 määrusega tegi kohus võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku, maksta kohtu deposiiti osaühingu HTF pankrotimenetluse raugemise vältimiseks 4 500 eurot. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole keegi käesoleva ajani avaldanud soovi eelnimetatud summa maksmiseks. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna osaühingul HTF ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb osaühingu HTF pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.