Eesti Vabariigi nimel (täiendav otsus)
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 30.01.2013, Rapla Tsiviilasja number 2-11-56579 Tsiviilasi Kristjan Olei (Järviku) hagi Mariliis Vahtra vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 639,22 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Kristjan Olei (Järvik, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxx xxxx, kostja Mariliis Vahtra, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx, xxxxx xx-x/x, nõustaja Raiko Paas Menetluse liik lihtmenetlus Kohtuistungi toimumise aeg 15.11.2012 Resolutsioon Jätta Kristjan Olei hagi Mariliis Vahtra vastu 639,22 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Lõpetada menetlus Kristjan Olei hagis Mariliis Vahtra vastu viivise väljamõistmiseks. Jätta menetluskulud Kristjan Olei kanda. Välja mõista Kristjan Oleilt õigusabikulud 320.- eurot Mariliis Vahtra kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja laenas kostjale 2010.a suulise lepingu alusel 20 000.- kr. Hageja kandis raha kostja pangakontole 2 osamaksega: 15.02.2010 10 000.- kr ja 14.05.2010 10 000.- kr. Pooled leppisid kokku, et kostja tagastab laenu summa hagejale hiljemalt 1 kuu jooksul peale hageja teist laenumakset. Laen muutus sissenõutavaks alates 16.06.2010. Kostja on hagejale tasunud osa laenust, s.o 10 000.- kr. Kostja on jätnud tagastamata 10 000.- kr, s.o 639,22 eurot. Hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista 639,22 eurot ja seadusjärgsed viivised. Kostja seisukoht 06.08.2009 sõlmisid kostja ja Qcell OÜ töölepingu, millele kirjutasid alla kostja ja Qcell OÜ esindajana hageja. 01.01.2010 sõlmisid kostja ja Qcell uue töölepingu. Samaaegselt 01.01.2010sõlmis kostja uue töölepingu Fassaadiinfo OÜga. Uue töölepingu sõlmimine Fassaadiinfo OÜga toimus hageja initsiatiivil, kes teatas kostjale, et uue töölepingu sõlmimisel Fassaadiinfo OÜga kostja töötasu suureneb. Fassaadiinfo OÜ pidi lepingu järgi kostjale tasuma töötasu iga kuu 10.kuupäevaks. Kokkulepitud ajal 10.02.2010 Fassaadiinfo OÜ kostjale töötasu tehtud töö eest ei tasunud. Kostja pöördus töötasu nõudmiseks hageja poole. Kuna Fassaadiinfo OÜl puudusid rahalised vahendid kostjale töötasu maksmiseks, siis kandis hageja oma isiklikult kontolt 15.02.2010 kostjale 10 000.- kr ning palus selle summa kostjal talle tagastada, kui kostja on Fassaadiinfo OÜst saanud 2010.a jaanuarikuu töötasu. Kostja ei ole jaanuarikuu töötasu Fassaadiinfo OÜst tänaseni saanud. Kostja sai Fassaadiinfo OÜst 15.03.2010 veebruarikuu töötasu summas xx xxx.- kr ning kahes osas märtsikuu töötasu, vastavalt 12.04.2010 5000.- kr ja 16.04.2010 xxxx.- kr. Ka 2010.a aprillikuu töötasu Fassaadiinfo OÜ kostjale kokkulepitud 10.kuupäeval ei tasunud. Hageja teatas kostjale, et tasub enda isiklikult kontolt kostjale 10 000.- kr, paludes summa tagastada, kui kostja on Fassaadiinfo OÜst saanud aprillikuu töötasu. 14.05.2010 tasus hageja kostjale 10 000.- kr. 21.05.2010 tasus Fassaadiinfo OÜ kostjale aprillikuu töötasu summas xx xxx.- kr. 24.05.2010 tasus kostja hagejale 10 000.- kr tagasi. Hagi poolte vahelise laenulepingu tagasimaksmise aja osas on täielikult tõendamata. Hageja ei ole seaduses toodud laenulepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaega järginud. Seega kostjal puudub õiguslik võimalus seda kostjalt tagasi nõuda. Hageja poolt kostjale tehtud makset tuleks arvestada Fassaadiinfo OÜ kohustuse täitmiseks tehtuna. Kui eeldada, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping, siis laenu tagasimaksmise tagastamise tingimuseks oli Fassaadiinfo OÜ poolt tasutud töötasu. Tegemist oleks saanud olla tähtajalise laenulepinguga, mille tähtaeg oli määratud sündmusega Fassaadiinfo OÜst töötasu saamine. Kui Fassaadiinfo OÜ kostjale töötasu ei maksa, ei ole hagejal õigus kostjale tasutud summat tagasi saada. Nimetatud kokkulepet kinnitaks ka hageja enda käitumine, kus ta pole 15.02.2010 tehtud makset tagasi nõudnud, hoolimata sellest, et makse tuli tagastada 1 kuu peale teist laenumakset. Ka olukorras, kus hageja nõue oleks olnud olemas, siis hageja tegevusetus laenu tagasinõudmisel pika aja vältel ning asjaolud, et hageja aitas Fassaadiinfo OÜ kohustusi täita, paneks kostja heas usus arvama, et hageja ei esita tema vastu nõuet ja on sellest loobunud. Kostja palub alternatiivselt lugeda kostja nõue hea usu vastaseks või kostja nõudest loobunuks. Maakohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
Hageja kohtuistungil antud seletuse kohaselt töötas kostja OÜs Qcell. Kostja küsis hagejalt 15.02.2010 laenu. Hageja laenas. Kostja lubas järgmine kuu tagasi maksta, kuid ei maksnud. Ka aprillis ei maksnud laenu tagasi. Laenu tagasimaksmise kuupäevas kokku ei lepitud. Hageja lubas kostjal tagasi maksta siis kui viimane saab. Hageja laenas kostjale 14.05.2010 veel raha. Kuu jooksul pidi ta laenu tagasi maksma. Selle laenu maksis ta tagasi. Kostja vande all antud seletusega loeb kohus tuvastatuks, et ta töötas 31.12.2009 OÜs Qcell töötasuga xx xxx.- kr. 31.12.2009 tegi hageja ettepaneku, et OÜ Qcell hakkab tasuma miinimumpalka ja ülejäänu tasub Fassaadiinfo OÜ. Palk pidi kokkuvõttes tõusma. 01.01.2010 vormistati uued lepingud. Fassaadiinfo tasus xx xxx.- kr ja Qcell xxxx.- kr. Kokku oli töötasuks xx xxx.- kr. Töö sisus midagi ei muutunud. Fassaadiinfo OÜ lepingu tingimused rääkis kostjaga läbi hageja. Kostja ei ole Ruslani kunagi näinud. Fassaadiinfo OÜ jaanuarikuu 2010 töötasu ei maksnud. Kostja küsis hagejalt palka. Hageja pakkus välja variandi, et ta teeb eraisikuna ülekande, kuna firmal raha ei ole. Kostja ei vaielnud vastu. Hageja maksis töötasu eraisikuna. Sellist kokkulepet ei olnud, et raha tuleb tagasi maksta. Oli kokkulepe, et kui Fassaadiinfo OÜlt palk laekub, siis kannab kostja hagejale raha tagasi. Firmalt palk ei laekunud. Järgmine kord ei laekunud Fassaadiinfo OÜlt palk aprillikuu eest. Kui kostja läks hagejalt palka küsima, siis hageja ütles, et kannab palga enda isiklikult arvelt. Ka seekord oli kokkulepe, et kui firmalt palk laekub, kannab kostja raha hagejale tagasi. Seekord firma maksis palga välja ning kostja tagastas hagejalt mais saadud raha hagejale tagasi. Kui kostja raha tagastas, kirjutas ta selgituseks laenu tagastus, kuna ta sai töötasu firmalt kätte. Kostja tagastas raha sama selgitusega, millega ta raha oli saanud. Kohus leiab, et hageja toodud asjaolud selle kohta, et kostja küsis hagejalt 15.02.2010 ja 14.05.2010 laenu ning lubas iga kord järgmine kuu tagasi maksta, ei leidnud kohtuistungil tõendamist. Kostja vande all antud seletusest nähtub, et hageja ettepanekul vormistati kostja ka OÜ Fassaadiinfo töötajaks 01.01.2010. OÜst Fassaadiinfo laekumata 2010.a nii jaanuarikui ka aprillikuu palkade osas oli pooltel kokkulepe, et hageja tasub kostjale 10 000.- kr ning kostja kohustub hagejale raha tagastama palga laekumisel. Kohus loeb kostja vande all antud seletuse usaldusväärseks tõendiks, kuna kostja vande all antud seletus haakub ka teiste kogutud tõenditega. Töö- ja individuaalse materiaalse vastutuse leping nr x-xxxx 01.01.2010, mis on sõlmitud Fassaadiinfo OÜ ja kostja vahel, ning töö- ja individuaalse materiaalse vastutuse leping nr x-xxxx 01.01.2010, mis on sõlmitud Qcell OÜ ja kostja vahel, kinnitavad kostja vande all antud seletust selles osas, et alates 01.01.2010 asus kostja tööle ka OÜs Fassaadiinfo, kus tema töötasu suuruseks oli xx xxx.- kr, millele lisandusid lisatasud, ning OÜs Qcell oli töötasuks xxxx.- kr, millele lisandusid lisatasud. Kostja vande all antud seletust selles osas, et lepingud sõlmiti hageja initsiatiivil ja Fassaadiinfo OÜ esindajaks lepingu sõlmimisel ja lõpetamisel oli hageja, kinnitavad asjaolud, et mõlemad lepingud on sõlmitud 01.01.2010, lepingud on vormistatud identselt, sh isegi leppetrahv on mõlemas lepingus kokku lepitud 50 000.- kr. Lepingud erinevad ainult tööaja ja töötasu osas. Kostja kinnitas vande all, et töölepingu vormi andis hageja, kostja tegi täiendused. Antud juhul on kostja sõlminud sisult ja vormilt identsed töölepingud kahe erineva tööandjaga. Kohus leiab, et ei ole loogiline, et kaks erinevat tööandjat vormistavad identsed töölepingud. Fassaadiinfo OÜ tööleping on vormistatud eesti keeles. Fassaadiinfo OÜ esindaja R N võib vallata eesti keelt, kuid ei pruugi. Töölepingud on lõpetatud ühel ajal, s.o päevase vahega. Seega kinnitavad vormilt ja sisult identsed eestikeelsed lepingud, töölepingute sõlmimise ja lõpetamise üheaegsus, et kostjaga töölepingu sõlmimisel ja lõpetamisel esindas Fassaadiinfo OÜd hageja. Töölepingu kohaselt kohustus Fassaadiinfo OÜ töötasu maksma iga kuu 10.kuupäevaks. Kostja konto väljavõttest nähtub, et veebruaris 2010 ei ole tema kontole laekunud jaanuarikuu töötasu. Hageja konto väljavõttest nähtub, et 15.02.2010 on ta teinud kostjale ülekande
10 000.- kr selgitusega „laen“. Kostja konto väljavõttest nähtub veel, et Fassaadiinfo OÜ on tasunud 2010 veebruarikuu töötasu märtsis, märtsikuu töötasu aprillis, aprillikuu töötasu on laekunud 21.05.2010. Hageja konto väljavõttest nähtub, et ta on kandnud kostja arvele 10 000.- kr 14.05.2010 selgitusega „laen“. Kostja konto väljavõttest nähtub, et ta on hagejale tasunud 24.05.2010 10 000.- kr selgitusega „laenu tagastus“. Konto väljavõtted kinnitavad kostja vande all antud seletust selles osas, et Fassaadiinfo OÜst ei laekunud üldse 2010 jaanuarikuu töötasu ning hilinenult laekus 2010 aprillikuu töötasu ning hageja on oma arvelt tasunud kostjale kahel korral 10 000.- kr. Kui Fassaadiinfo OÜlt laekus kostja kontole 21.05.2010 töötasu, tagastas kostja hagejale 10 000.- kr. Seega kostja vande all antud seletus, töölepingud, konto väljavõtted, maksekorraldused kogumis tõendavad, et hageja tegi kostjale ettepaneku tööleasumiseks Fassaadiinfo OÜsse. 01.01.2010 vormistati lepingud. Fassaadiinfo tasus xx xxx.- kr ja Qcell 3800.- kr. Fassaadiinfo OÜ töölepingu tingimused rääkis kostjaga läbi hageja. Fassaadiinfo OÜ jaanuarikuu 2010 töötasu ei maksnud. Hageja tegi eraisikuna kostjale ülekande, kuna firmal raha ei olnud. Oli kokkulepe, et kui Fassaadiinfo OÜlt palk laekub, siis kannab kostja hagejale raha tagasi. Järgmine kord ei laekunud Fassaadiinfo OÜlt palk aprillikuu eest. Hageja kandis jälle palga kostjale enda isiklikult arvelt. Ka seekord oli kokkulepe, et kui firmalt palk laekub, kannab kostja raha hagejale tagasi. Seekord firma maksis palga välja ning kostja tagastas hagejalt mais saadud raha viimasele tagasi. Kui kostja raha tagastas, kirjutas ta selgituseks laenu tagastus, kuna ta sai töötasu firmalt kätte. Kohus leiab, et asjas ei oma tähtsust, et kostja tagastas hagejale 10 000.- kr selgitusega „laen“. Maksekorraldusel olev selgitus ei kajasta poolte kokkulepitud tingimusi. Kohus leiab, et hageja enda käitumine tõendab, et ta esines kostja ees Fassaadiinfo OÜ esindajana, s.o iga kord kui Fassaadiinfo OÜst kostjale palk laekumata jäi, oli ta kohe nõus kostjat aitama, makstes talle oma isiklikult arvelt kahel korral 10 000.- kr. Hageja on andnud kostjale alati just siis raha, kui palk on jäänud maksmata, mitte muul ajal. Hageja kandis ka teisel korral kostjale raha, vaatamata sellele, et esimene 10 000.- oli kostjal hagejale tagastamata. Hageja ei ole nõudnud kostjalt intresside tasumist. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus leiab, et kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et hageja laenas kostjale 15.02.2010 ja 14.05.2010 raha, mille kostja kohustus tagastama hagejale 1 kuu jooksul peale teist laenumakset. Hageja ei ole seda mitte millegagi tõendanud. Kohtuistungil antud seletuses hageja väitis hoopis, et kostja kohustus veebruaris laenatud raha tagastama 1 kuu jooksul raha saamisest, kuupäevas kokku ei lepitud. Kostja seda ei teinud, vaatamata sellele laenas hageja uuesti kostjale mais raha. Hageja väitis, et mais laenatud raha pidi kostja tagastama kuu aja pärast. Seda ta ka tegi. Hagi kohaselt pidi kostja raha tagastama kuu aja jooksul pärast teist laenu andmist, kuid on arusaamatu, kuidas juba 15.02.2010 hageja teadis, et tuleb teine laenamine. Kohus leiab, et hageja on ekslikult aru saanud kostjast, et viimane kohustus laenu tagastama peale Fassaadiinfo OÜst palga saamist, s.o märtsikuu palga saamist. Kohus eelpool tuvastas, et kostja kohustus saadud raha tagastama peale saamata palga laekumist, s.o jaanuari- ja aprillikuu palkade laekumist kostjale. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Käesoleva ajani ei ole Fassaadiinfo OÜ kostjale jaanuarikuu 2010 töötasu tasunud. VÕS § 82 lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kohus leiab, et kostja kohustus tagastada hagejale 10 000.- kr ei ole sissenõutavaks muutunud, kuna poolte vahel oli kokkulepe, et kostja tagastab 10 000.-
kr hagejale, kui Fassaadiinfo OÜ maksab kostjale 2010.a jaanuarikuu töötasu. Seega puudub kostjal kohustus tasuda hagejale 10 000.- kr. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et lugeda hageja nõue hea usu vastaseks või hageja nõudest loobunuks, kuna puuduvad tõendid selle kohta, et pooled on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud, kuna hageja loobub nõudest. Kahte aastat ei loe kohus ajaks, mis peaks panema kostja arvama, et tema vastu nõuet ei esitata. Lisaks oli Qcell OÜ ja kostja vahel töövaidlus, mida lahendati kohtus. Viiviste osas kuulub hagimenetlus lõpetamisele TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel, kuna hageja loobus kohtuistungil selles osas hagist. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja esitas menetluskulude nimekirja, milles palub hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 690.- eurot. Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 04.09.2008 „ lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kohaselt tsiviilasja hinnaga kuni 640.- euro korral on maksimaalselt sissenõutav kulu 320.- eurot. Antud asjas õigusabile kulutatud aeg 5 tundi on põhjendatud, tunni hinne on mõistlik. Seega kohus leiab, et hagejalt on põhjendatud välja mõista õigusabikulud summas 320.- eurot.
Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.