Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

BIGBANK AS ja MLsõlmisid 21.08.2007 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel andis hageja kostjale üle 3 706,88 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 25,97% aastas krediidisummalt. Kostja kohustus tasuma hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 25.09.2007, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Hageja ütles 07.07.2011 lepingu üles. Kostja on jätnud lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 89,46 eurot kostjale saadetud võla sissenõudmisega seotud kirjade, lepingu ülesütlemise hoiatuste ja lepingu ülesütlemisavalduse eest. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja vastus Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata, kuna kostja on eelpensionil alates 2009.a juunist ning tema sissetulek alates sellest ajast on 293,99 eurot. Kohtutäituri poolt on arestitud konto ning 290 eurot on kostja ainus sissetulek Hageja seisukoht kostja vastuse osas Kostja ei ole esitanud dokumente enda väidete tõendamiseks, seega on tegemist on paljasõnaliste väidetega. Kostja makseraskused ei ole käsitletavad asjaoludena, mis vabandaksid kostja poolset maksekohustuse rikkumist või oleksid aluseks hagi läbi vaatamata või rahuldamata jätmisel. Edasine menetluse käik Kohus määras asjas istungi 17.01.2013. Kostja teatas võimaluse puudumisest istungile ilmuda, istungi edasilükkamist ei taotlenud ning istungile ei ilmunud. Hageja jäi oma nõude juurde ning selgitas, et raha puudumine ei vabasta kohustuste täitmisest. Kohtu põhjendused Puudub vaidlus, et BIGBANK AS ja ML on 21.08.2007 sõlminud tarbijakrediidilepingu nr XXX (t lk 41), mille osaks on laenusumma tagastamise maksegraafik (t lk 42-43) ja krediidilepingute üldtingimused S (t lk 44-48). Hageja nõue kostja vastu on 4 729,05 eurot, millest 2 489,75 eurot on tagastamata krediidisumma, 1 327,71 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 89,46 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 822,13 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Võlgnevuse tasumine pidi toimuma maksegraafiku alusel, viivise suuruse tõendamiseks on hageja esitanud viivisearvestuse (t lk 38). Võla sissenõudmisega seotud kulud on tekkinud võlateatiste, lepingu ülesütlemise hoiatuste ning lepingu ülesütlemise teatise (t lk 31-36) saatmisest, nimetatud dokumentide saatmise maksumus tuleneb hinnakirjast (tl 37). Kostja ei ole lepingu sõlmimist ega maksetega võlgnevusse jäämist vaidlustanud. Samuti ei ole kostja vaidlustanud lepingu ülesütlemist (t lk 36). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid nõude olemasolu ning ulatuse osas. Kohus loeb eelnimetatud asjaolud tuvastatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 4 alusel. Hageja ja kostja vahel 21.08.2007 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja ja kostja on kokku leppinud intressimääras 25,97% aastas. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-

s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja palub lõpetada menetluse kuna tema sissetuleku suuruseks on 290 eurot, konto on arestitud ning tal ei ole võimalik tasuda võlgnevust. Kohus nõustub hagejaga, et kostja makseraskused ei ole käsitletavad asjaoludena, mis vabandaksid kostja poolset maksekohustuse rikkumist või oleksid aluseks hagi läbi vaatamata või rahuldamata jätmisele. Kohustuse täitmise nõude esitamise eeldused on kohustuse rikkumine ning rikkumise mittevabandatavus. Rahalise kohustuse rikkumine ei ole reeglina üldse vabandatav ning makseraskused ei vabasta täitmise kohustusest. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 4 729,05 eurot, millest 2 489,75 eurot on tagastamata krediidisumma, 1 327,71 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 89,46 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 822,13 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, samuti viivise 25,97% tagastamata krediidisummalt aastas alates 28.06.2012 kuni tagastamata krediidisumma 2 489,75 euro täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 ning jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.