2-25-18207 B2 Impact OÜ hagi Q.E vastu ESTO AS-iga 08.01.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr #43041713601 tuleneva põhivõlgnevuse 1829,22 euro, intressi 261 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 84,46 euro, sissenõudmiskulu 35 ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt ( 1829,22 eurolt) alates 30.10.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni väljamõistmiseks hagimenetlus 2394,74 eurot Kadi Karting B2 Impact OÜ (registrikood: 11542046)
Hageja lepinguline esindaja
Anzhela Ternikova
Kostja
Q.E (isikukood: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebe kord ja selgitused Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on kohus lahendanud asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). 1
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).
ASJAOLUD
1.Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega.
2.Tartu Maakohtu menetluses on B2 Impact OÜ hagi Q.E vastu (dtl 2-9). Hageja palub kostjalt välja mõista ESTO AS ja kostja vahel 08.01.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr #43041713601 tuleneva võlgnevuse (dtl 11-24). Lepingu alusel anti kostjale krediidilimiit 2100 eurot ning hageja väitel kasutas kostja krediiti kokku 2230 eurot (dtl 26-30). Lepingu kohaselt oli intressimäär kuni 42% aastas, krediidikulukuse määr 51,11% ning krediidi kogukulu 2874,77 eurot.
3.Kostja täitis lepingut osaliselt, tasudes kokku 1189,07 eurot, millest krediidiandja arvestas põhiosa katteks 400,78 eurot, intresside katteks 768,39 eurot ning tasude katteks 19,90 eurot. Seejärel jäi kostja maksetega viivitusse, jättes tasumata järjestikused arved 01.02.2025, 01.03.2025, 01.04.2025 ja 01.05.2025 tähtajaga kuni 15.05.2025 (dtl 31-34).
4.Krediidiandja saatis 05.05.2025 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ning andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 19.05.2025 (dtl 34). Kuna kostja võlgnevust ei tasunud ega võtnud krediidiandjaga ühendust, loeti leping üles öelduks 20.05.2025.
5.Lepingu ülesütlemise hetkeks oli tasumata põhivõlg 1829,22 eurot. Lisaks on kogunenud intress 261 eurot ajavahemikul 17.01.2025 kuni 20.05.2025 ning viivis 84,46 eurot ajavahemikul 21.05.2025 kuni 29.10.2025. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 1829,22 eurolt alates 30.10.2025 kuni kohustuse täitmiseni. Lisaks nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulu 35 eurot ning menetluskulu (riigilõiv) 350 eurot.
6.Hageja väitel hindas krediidiandja enne krediidilepingu sõlmimist kostja krediidivõimelisust, kogudes ja kontrollides tema majanduslikku olukorda puudutavaid andmeid. Kostja esitas krediiditaotluses andmed oma sissetuleku kohta, märkides selleks 1300 eurot kuus ning kinnitades, et töötab erasektoris ja omab regulaarset sissetulekut. Krediidiandja kontrollis neid andmeid täiendavalt Maksu- ja Tolliameti andmete alusel, mille kohaselt oli kostja nelja kuu keskmine sissetulek 1332,27 eurot. Lisaks arvestati kostja finantskohustustega 800 eurot ning majapidamiskuludega, milleks kostja märkis 1 euro, kuid krediidiandja kohaldas minimaalseks kuluks 234 eurot, võttes arvesse kostja elukohta ja ülalpeetavate arvu. Seega arvestas krediidiandja kostja igakuisteks kohustuslikeks väljaminekuteks kokku 1034 eurot. Samuti tehti päringud krediidiinfo andmebaasidesse (sh Creditinfo ja Taust.ee) ning kasutati krediidiskooringut. Kogutud andmete analüüsi ja automatiseeritud hindamismetoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ning suudab täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi..
7.Krediidiandja loovutas 02.06.2025 nõude hagejale B2 Impact OÜ, kes on seejärel püüdnud kostjaga kohtuväliselt võlgnevuse osas kokkuleppele jõuda, kuid edutult. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu 35 eurot, mis on tema väitel tekkinud kohtuvälise võla sissenõudmisega seoses. 2
8.Hageja esitas kohtule alternatiivselt nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellisel juhul arvestab hageja kõik kostja tehtud maksed põhiosa katteks. Kostja sai krediidiandjalt kokku 2230 eurot ning tasus 1189,07 eurot, mistõttu jääb ümberarvestuse kohaselt põhivõlaks 1040,93 eurot. Intressi arvestatakse VÕS § 94 alusel seadusjärgses määras laenusummalt 2230 eurot ajavahemikul 31.05.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni 20.05.2025. Pärast lepingu lõppemist nõuab hageja viivist kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Lisaks nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulu summas 35 eurot. Hageja märkis, et nõue on talle loovutatud ning ta ei ole krediidiandja VÕS § 403 4 lg 7 tähenduses, mistõttu esitas ta nimetatud ümberarvestuse.
9.Kostjale on hagimaterjalid 11.11.2025 kätte toimetatud e-postile XXX, kuid kostja tähtaegselt (25.11.2025) sisulist vastust esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
11.Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
12.Kohus leiab, et krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping nr #43041713601 on kvalifitseeritav VÕS § 402 lg 1 tähenduses tarbijakrediidilepinguna. Samuti on tuvastatav, et kostja allkirjastas lepingu 08.01.2024 kell 13.59 (dtl 10) ning lepingus väljatoodud krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga.
13.VÕS § 4034 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima
vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja arvesse võtma kõik krediidiandjale teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sealjuures tuleb krediidiandjal lähtuda ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 4034 lõike 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Seega erineb tõendamiskoormus tarbijakrediidilepingutest tuleneva vaidluse puhul oluliselt TsMS § 230 lõikes 1 sätestatud üldisest tõendamiskoormusest. See tähendab, et tarbija ei pea esitama menetluses vastavat vastuväidet ega seda sisustama.
14.Kohtupraktika kohaselt on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt
vajalik nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln RngKo nr 2-20-106661, p 55). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ tarbijakrediidi direktiivi preambuli p-s 26-28 on rõhutatud, et kuigi tarbijatel on kohustus oma finantskohustusi vastutustundlikult täita, lasub krediidiandjal siiski peamine kohustus veenduda, et laenuandmine on põhjendatud. Krediidiandjal ei ole lubatud tugineda pelgalt tarbija enda esitatud andmetele, vaid ta peab neid ka kontrollima. Kui 3
krediidiandja ei ole rakendanud vajalikke meetmeid, et tagada laenuvõtja tegelik maksevõime, ei saa hilisemaid makseraskusi pidada ainult tarbija vastutuseks.
15.Kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja on tuginenud peamiselt kostja enda esitatud andmetele, millest nähtub kostja hinnanguline sissetulek ja väljaminekud. Kuigi krediidiandja on avaldanud, et on teinud päringuid maksehäirete ja krediidiajaloo kontrollimiseks (Creditinfo ja Krediidiregister), ei nähtu toimikust, et oleks kontrollitud kostja tegelikke igapäevaseid väljaminekuid või rahalisi kohustusi ulatuses, mis võimaldaks hinnata tema tegelikku maksevõimet. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas krediidiandja jõudis järelduseni, et kostja on võimeline laenulepingust tulenevaid kohustusi täitma, kui puudub objektiivne ülevaade kostja tegelikust rahalisest olukorrast, eelkõige konto väljavõtte või muu samaväärse tõendi näol. Kuna hageja ei ole esitanud tõendeid, mis võimaldaksid kontrollida krediidivõimelisuse hindamise aluseks olnud asjaolusid, ei ole kohtul võimalik järeldada, et hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
16.Kohus selgitas hagejale menetlusse võtmise määruses, et juhul, kui hageja tugineb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisele või selle rikkumise korral esitab VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse, peab hageja esitama oma nõude tervikliku arvestuse. Seejuures tuleb hagejal näidata, kuidas on tagasimaksed ümber arvestatud, milliste osamaksete katteks on kostja tehtud maksed arvestatud ning milliste osamaksetega oli kostja viivituses. Samuti selgitas kohus, et ülesütlemisele tuginemisel tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid täidetud ka ümberarvestatud maksegraafiku alusel.
17.Hageja on esitanud ümberarvestuse, mille kohaselt sai kostja krediiti 2230 eurot ning tasus 1189,07 eurot, arvestades kõik maksed põhiosa katteks ja leides põhivõlaks 1040,93 eurot. Samas ei ole hageja esitanud arvestust, kuidas tagasimaksed ajaliselt jaotuvad ega milliste konkreetsete osamaksete katteks need on arvestatud. Samuti ei ole hageja näidanud, milliste osamaksetega oleks kostja ümberarvestuse kohaselt viivituses olnud.
18.Kohus leiab, et sellise ümberarvestuse puudulikkuse tõttu ei ole võimalik kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud. Arvestades, et krediidilepingu kohaselt tuli krediit tagastada 60 kuumaksega ning ligikaudne põhiosa kuumakse võinuks olla umbes 35 eurot (arvetelt nähtuvalt ligikaudu 30 eurot kuus), ületab kostja poolt tasutud summa 1189,07 eurot oluliselt ülesütlemise ajaks tasumisele kuuluva põhiosa suurust. Seetõttu ei ole võimalik järeldada, et kostja oleks olnud vähemalt kolme järjestikuse osamaksega viivituses VÕS § 416 tähenduses ning lepingu ülesütlemine ei ole tõendatud.
19.Hageja toob välja, et ei ole krediidiandja ja tagasimakseid määrata ei saa. Kohtul ei ole
võimalik hageja esitatud asjaolude alusel kontrollida, kas leping on ka ümberarvestuse kohaselt kehtivalt üles öeldud ja mis summas on hageja nõue muutunud sissenõutavaks. Kui krediidilepingus kokku lepitud krediidi tagastamise tähtaeg ei ole saabunud, siis sellest tulenevalt ei ole kohtul juhul, kui hageja ei tõenda vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ega esita ka korrektset sissenõutavaks muutunud nõude terviklikku arvestust, võimalik hinnata, millises ulatuses on hageja nõue muutunud sissenõutavaks. Sellisel juhul ei saa kohus hageja nõuet rahuldada (vt ka TlnRnKm 09.06.2025, 2-23-122204, p 9). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
20.TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. 4