Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom (eesistuja), Kaupo Paal ja Margo Klaar 28.01.2013 Tallinnas 2-11-48050 G Z hagi KÜ Kiive 6, D N, N P ja T T vastu solidaarselt kahju 2457,43 euro hüvitamiseks Harju Maakohtu 18.04.2012 otsus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik G Z apellatsioonkaebus 18.12.2012, avalik kohtuistung Kohtuistungi toimumise aeg Hageja G Z (isikukood xxxxxxxxxxxx), esindaja Aleksandr Menetlusosalised ja nende Pahmurko; esindajad Kostja I KÜ Kiive 6 (registrikood 80185893) Kostja II D N (isikukood xxxxxxxxxxxx) Kostja IV T T (isikukood xxxxxxxxxx) Kostja III N P (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostjate esindaja Marina Smirnova 2457,43 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Jätta Harju Maakohtu 18.04.2012 otsus tsiviilasjas nr. 2-11-48050 muutmata, hageja apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetlusosaliste apellatsiooniastmega seotud menetluskulud G Z kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib maakohtule esitada avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 30 päeva jooksul menetluskulude jaotust ette nägeva kohtulahendi jõustumisest arvates.
Asjaolud
G Z esitas 07.10.2011 Harju Maakohtule hagi KÜ Kiive 6 vastu 2457,43 euro suuruse kahju hüvitamiseks. 27.01.2012 esitas hageja kohtule taotluse kostjatena D N, N P ja T T kaasamiseks, ning nimetatud kaasati menetlusse 31.01.2012 määrusega. Hagiavalduse kohaselt kukkusid 07.12.2010 Tallinnas Kiive 6 sisehoovis majakatuselt jäätükid kostjale kuuluva sõiduauto Audi (reg nr xxxxxxxxx) peale. Sõiduauto sai kannatada ja selle kordategemise kuludeks on 2457,43 eurot. Selle kahju eest vastutavad kostjad. Kostja I jättis täitmata Tallinna linna heakorra eeskirja (eeskiri) § 5 lg 1 p-s 9 sätestatud kohustuse kõrvaldada ehitiselt lumi. Sõiduauto parkimise kohas puudusid hoiatavad piirded. Kahju tekitamise eest vastutavad hageja juhatuse liikmed solidaarselt. Kostja II kandis perioodil 01.01.2010 kuni 31.12.2010 vastutust maja territooriumi koristuse ja korrashoiu eest. Seega tuleneb juhatuse liikmete vastutus sellest, et nad ei korraldanud ehitise katuselt lume koristust, mille tagajärjel tekkis hagejale kahju. Kuigi hageja maksab igakuiselt raha ühistu remondifondi ja kahju tekkimise perioodil oli kostjal I kehtiv kindlustusleping, siis vaatamata sellele ei ole kostja I nendest võimalustest tulenevalt hagejale kahju hüvitanud. Hageja tugines VÕS §-le 1059, KÜS § 2 lg-le 1 ja MTÜS § 26 lg-le 1 ja § 32 lg-tele 1 ja 2. Kostjate vastuväited Kostjad vaidlesid hagile vastu, kuna nad ei ole vastutavad hagejale tekkinud kahju eest ja kahju tekkimises on süüdi auto valdaja, hageja poeg K Z, kes eiras ühistu hoiatusi ja keeldu parkida autot elamu katuseräästa alla. Maakohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Puudub vaidlus, et hagejale kuuluv sõiduauto Audi (reg nr xxxxxxx) pargiti 07.12.2010 Tallinnas Kiive 6 asuva maja äärde, kui maja katuselt kukkuv lumi tekitas sõiduautole vigastusi. Hageja kandis sõiduki kordategemiseks kulutusi 2457,43 eurot. Puudub vaidlus, et kahjustatud sõiduauto kuulub hagejale ja 07.12.2010 kasutas sõiduautot tema poeg K Z, kes elab hagejale kuuluvas Kiive 6-18 korteris. Hageja nõuab kahju hüvitamist korteriühistult ja selle praegustelt juhatuse liikmetelt. Kostja II ja kostja III olid korteriühistu juhatuse liikmed ka kahju tekkimise ajal ning kostja IV valiti juhatuse liikmeks 23.04.2011 üldkoosoleku otsusega. Hageja esitatud asjaoludest saab üheselt järeldada, et hageja nõuab kostjatelt kahju hüvitamist solidaarselt. Tallinnas Kiive 6 asuvas elamus on moodustatud korteriühistu. KÜS § 2 lg 1 sätestab korteriühistu eesmärgi. Hageja on samuti selle korteriühistu liige. Kostja I ei ole kinnistu omanik. Seega on ekslik hageja seisukoht, et hageja vastutuse aluseks saab olla VÕS § 1059, mis näeb ette vastutuse ehitise eest. Samuti hageja poolt viidatud Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006 määrusega nr 45 kehtestatud Tallinna linna heakorra eeskirja § 5 lg 1 p 9 sätestab kinnistu ja ehitise omaniku kohustused. Kostja I vastutus ei tulene deliktiõiguse alusel, sest korteriühistu liikme ja korteriühistu vahel on lepinguline (käsundilaadne) suhe. Kohus ei ole seotud õigusliku kvalifikatsiooniga, mille hageja oma nõudele annab. Kohus selgitas hagejale asjaolusid õiguslikust küljest 16.01.2012 kohtuistungil ning andis hagejale võimaluse nõude aluseks olevaid asjaolusid täpsustada. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 esimesele
lausele kohus ise hindab, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Õigusliku kvalifikatsiooni andmisel on kohus seotud nende hagi aluseks olevate asjaoludega, millele vaidluse pooled viitasid. Kahju hüvitamise kohustuse tekkimisel on koosseisulised elemendid järgmised: hagejal kahju tekkimine, kostja poolt oma lepingulise (käsundilaadse) kohustuse rikkumine ning põhjuslik seos kostja rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Kostja vastutus on välistatud üldjuhul üksnes siis, kui kahju põhjustas vääramatu jõud (VÕS § 103). Kostja I kohustuseks on korteriomandi mõttelise osa hooldamine ja korrashoid, sh vajadusel katuselt lume koristamine. Lisaks KÜS § 2 lg 1 kohaselt saab kostja I kohustusi sisustada käsunduslepingu sätetega (VÕS § 620 lg-d 1 ja 2). Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt ei rikkunud kostja I hageja ees oma kohustusi, mistõttu ei vastuta kostja I hagejale tekkinud kahju eest. Kostja vastutus hageja ees ei sõltu asjaoludest, et kostjal I oli sõlminud korterelamu kindlustuslepingu ning et hageja maksab kostjale I remondifondi makseid. Kostja I juhatuse koosolekul 25.10.2010 võeti vastu otsus, et tellitakse firma katuse lumest puhastamiseks; esimese trepikoja vasakule poole moodustada lumehang, kui takistus ning panna üles hoiatuse teated. Kostja I esitas usaldusväärsed tõendid selle kohta, et lumekoristustööd telliti enne 07.12.2010 ja see pidi toimuma 10.12.2010 kell 10:00 kuni 12:00. Eeltoodud tõendid tõendavad, et kostja I tegutses vajaliku hoolsusega ja juhatus võttis vastu otsused, mis olid suunatud sellele, et hoida ära võimalik kahju tekkimine. Samuti on tunnistaja N T ütlustega tõendatud, et kostja III paigaldas ta enda trepikoja siseuksele enne 07.12.2010 teate, et maja juurde parkimine on ohtlik. Hageja esitatud fotod ei lükka eeltoodud ütlusi ümber, kuna need fotod ei ole tehtud trepikoja siseuksest ja nende fotode tegemise aeg on teadmata. Üles pandud teate sisu oli järgmine: „Lugupeetud maja elanikud! Seoses ilmaoludega on katus lõpetamata. Sisenedes majja ja väljudes majast vaadake katuse peale, et Teie peale ei kukuks lumi ja ärge jätke autosid maja lähedale.“ K. Z on N. T naaber. Kuna sõiduauto parkis maja juurde K. Z, kes ise ka selles majas elab, siis pidi ta nimetatud informatsioonist teadlik olema. Tunnistaja N. T ütluste kohaselt täideti juhatuse otsust ka selles osas, et kojamees lükkas spetsiaalselt lume maja äärde, et seal ei oleks võimalik autosid parkida, kuid K. Z lükkas ise selle lume sealt ära. Eeltoodust lähtudes ei rikkunud kostja oma lepingulist (käsundilaadset) kohustust ja hageja nõue kostja I vastu tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei saa nõuda kahju hüvitamist korteriühistu juhatuse liikmetelt. Korteriühistu juhatuse liikmete vastutus on sätestatud MTÜS §-s 32. Korteriühistu juhatuse liikmed vastutavad korteriühistule tekitatud kahju eest ja võlausaldaja saab kahju nõuda üksnes MTÜS § 32 lg 4 eeldusel. Samuti ei saa kostja II vastutus tuleneda sellest, et ta täitis kojamehe ülesandeid, sest tema ülesannete hulka kuulus hoovis puhtuse tagamine ja prügi panemine konteinerisse. Kuna kostja I tekitatud kahju eest ei vastuta, siis ei ole juhatuse liikmete MTÜS § 32 lg-s 4 sätestatud vastutuse üks eeldustest täidetud, et analüüsida juhatuse liikmete vastutust deliktiõiguse alusel (VÕS § 1043 jj). Kohus jättis tähelepanuta tunnistaja K. Zi ülekuulamise protokolli, kuna tegemist ei ole tõendiga TsMS mõttes. Apellatsioonkaebus
Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asja ilma uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega hagi rahuldada. Maakohus rikkus TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatut. Kostjad II, III ja IV on korteriühistu juhatuse liikmed. Kohus luges tõendatuks, et hagejale tekkis kahju elamu katuselt sõiduauto peale lume kukkumise tagajärjel. Seega esinesid VÕS §-s 1059 kohaldamise eeldused ja kostjad pidid vastutusest vabanemiseks tõendama, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt väärteoasja otsuses nr 10064385 märgiti, et KÜ Kiive 6 tunnistati süüdi selles, et ta rikkus eeskirja § 5 lg 1 p-s 9 sätestatut ja karistuseks märgiti kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 662 lg 2 alusel suuline märkus, kuid KOKS § 662 lg 2 alusel heakorra eeskirjade rikkumise eest, kui selle pani toime juriidiline isik, on ettenähtud karistus rahatrahv kuni 1300 eurot. Kohus jättis otsuse tegemisel selle tähelepanuta. Kostja I rikkus oma kohustusi hageja ees, mistõttu kostja I vastutab tekkinud kahju eest. Kostja I 25.10.2010 juhatuse koosolekul otsustati tellida firma, kes puhastab katuselt lume, otsustati trepikodadesse üles panna hoiatavad teated ja moodustada esimese trepikoja vasakule poolele takistuseks lumehang. Eesti Metroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) andmetel sadas 23.10.2010 märga lund ja vihma ning keskmine lumikatte paksus oli 2 cm. Alates 24.10.2010 kuni 24.11.2010 ei ületanud keskmine lume paksus 2 cm. Sellest võib järeldada, et korteriühistu juhatuse otsus tehti tagantjärele. Kostjad väitsid, et lumekoristustööd pidi tegema FIE P A P. Hinnapakkumisel ei märgitud, et tellija on korteriühistu, vaid märgiti ainult aadress Kiive 6. Tunnistaja N. T ütlused ei tõenda, et trepikoja siseuksele paigaldati teade, et maja juurde parkimine on ohtlik. 12.04.2012 kohtuistungi protokollis märgiti tunnistaja ütlus: „Elanikud, kuna meil teostatakse maja renoveerimistöid ja seoses ilmastikuoludega ning katusetööde lõpetamata jätmisega, palume mitte parkida sõidukeid lähemale kui 4 meetrit majast.", mis ei vasta kohtuotsuses märgitud tekstile. Ei ole tõendatud, et fotol olev teatis paigaldati siseuksele ja pildistamise aja kohta puudub märge. Hageja esitatud fotod lükkavad eeltoodud ütlused ümber, kuna hageja esitatud fotodelt nähtub fotode tegemise kuupäev, siseuks ja välisuks. Fotodelt nähtub, et teade on olemas, kuid teise tekstiga. Hageja taotleb tunnistaja Denis Andrienkovi ülekuulamist, sest tema võib kinnitada, millal fotod mobiiltelefoniga tehti ja et hoiatavad teated puudusid. Kohus leidis, et tunnistaja N. T ütluste kohaselt täideti juhatuse otsust ka sellest osas, et kojamees lükkas spetsiaalselt lume maja äärde, et seal ei oleks võimalik autosid parkida, kuid K. Z lükkas ise selle lume sealt ära. Kostjate II ja III vastuses märgiti, et nad ise pöördusid 07.12.2010 K. Zi poole, et ta koristaks maja ümber oleva lume ära. Hageja taotleb tunnistaja K. Zi ülekuulamist, kuna ta võib kinnitada, et korteri juhatus pöördus tema poole palvega lund koristada ja K. Z sai selle eest raha. Vastused apellatsioonkaebusele Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. VÕS § 1059 kohaselt vastutab ehitiselt jääpurikate „või muu sellise“ eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest ehitisealuse maa omanik. Korteriühistu ei ole ehitusaluse maa (kinnistu) omanik ja seetõttu ei ole ta ka vastutav ühistu ühele liikmele sellisel moel tekkinud kahju eest. Ühistu juhatuse liikmed saavad deliktiõiguse (VÕS §-id 1043 ja 1045 lg. 1 p. 7) järgi vastutada ühistu liikmele tekitatud kahju eest, kui kahju tekkis nende kui juhatuse liikmete poolt seadusega ette nähtud kohustuse rikkumise tagajärjel. Juhatuse liikme üldine hoolsuskohustus ei kujuta endast seaduses sätestatud kohustust, mistõttu juba seetõttu on hageja nõue juhatuse liikmete vastu alusetu. Pealegi tuvastas maakohus, et ühistu juhatus organiseeris katuselt lume eemaldamise töid, ja oli samas hoiatanud ühistu liikmeid vajadusest hoiduda autode parkimisest elamu katuse räästa alla. Apellatsioonikohtu istungil hageja esindaja nõustus, et hagi rahuldamiseks korteriühistu (ja selle juhatuse liikmete) vastu puudub alus, kuid palus kostjatena kaasatud juhatuse liikmetelt uue otsusega kahjuhüvitus välja mõista seetõttu, et nood on ka kinnistu kaasomanikud, kes vastutavad VÕS § 1059 kohaselt tekkinud kahju eest solidaarselt. Ringkonnakohus leiab, et apellandi esindaja nimetatud väidete näol on tegemist mitte hageja nõude õigusliku täpsustusega, vaid apellatsioonkaebuse täiendamisega, mida aga ei saa teha pärast apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumist. Sisuliselt soovib hageja muuta juhatuse liikmete vastu esitatud nõude alust, seda aga ei ole võimalik teha suusõnalise avaldusega ega apellatsioonimenetluse staadiumis (TsMS § 376). Seetõttu jätab kolleegium apellandi esindaja nimetatud väited tähelepanuta. Ringkonnakohus juhib üksnes tähelepanu, et hageja näol on tegemist mitte kolmanda isikuga, vaid ehitise kaasomaniku ja ühistu liikmega. Tema ja teiste ühistu liikmete omavahelistes suhetes ei kehti riskivastutus. Seega jätab ringkonnaohus apellatsioonkaebuse rahuldamata apellatsiooniastmega seotud menetluskulud apellandi kanda.
Tiit Kollom
Kaupo Paal
ja
menetlusoaliste
Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.