2-12-8271
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ruth Sild
Määruse tegemise aeg ja koht
25. jaanuar 2013 Haapsalu
Tsiviilasja number
2-12-8271
Tsiviilasi
Siiri Tikerpuu pankrotimenetlus
Menetlustoiming
Lõpparuande kinnitamine, pankrotimenetluse lõpetamine ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine, Võlgnik:Siiri Tikerpuu, isikukood *, elukoht *, e-post: *
Menetlusosalised ja nende esindajad
Haldur: Ly Müürsoo (OÜ Sentire MK, Väike-Ameerika 8-203, 10129 Tallinn, telefon 50 97 838, 6 481 156, e-post: [email protected]) pankrotihalduri tunnistus nr 80.
227,96€ 20 170,86€ 3 196,51€ 172,56€ 119,42€
pankrotimenetluse kulude katteks 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot, mis kanda OÜ GetNetWork (registrikood 1138786) arvelduskontole * *
Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatu andmetel oli Siiri Tikerpuu nimele registreeritud kaasomandis I. K.ga 436/43691 mõttelist osa kinnistust (korteriomand) *, *, katastritunnusega *, registriosa numbriga *. Korteriomandi müügist enampakkumisel laekus 9000 eurot, millest laekus Siiri Tikerpuu pankrotivarasse 1⁄2 ehk 4500 eurot. Seega on Siiri Tikerpuu pankrotivaras vahendeid väljamakseteks kokku 4515,46 eurot. Andmed §-s 146 (pankrotimenetlusega seotud väljamaksed) nimetatud väljamaksete kohta. PankrS § 146 lg 1 kohaselt tehakse enne jaotise alusel raha väljamaksmist pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded; 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis; 3) masskohustused; 4) pankrotimenetluse kulud. PankrS § 146 lg 1 p 4 ja § 150 lg 2 koosmõjust on pankrotimenetluse kulud: 1) menetluskulud 2) ajutise halduri tasu; 3) halduri tasu; 4) pankrotitoimkonna liikmete tasu; 5) ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Siiri Tikerpuu (pankrotis) pankrotimenetluses on PankrS § 146 lg 1 alusel tehtavad järgmised väljamaksed: Pärnu Maakohus mõistis oma 27.07.2012.a. määrusega välja OÜ-le GetNetWork (reg.kood 11638786), mille kaudu ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb, ajutise halduri töötasuks 768 eurot ja ajutise halduri kulutuste katteks 232 eurot, kokku summas 1000 eurot. Pankrotimenetluse kulud (s.h. kulutused bürootarvetele, paberile; skänneerimismasina kasutamine, telefoni ja mobiiltelefoni kasutamine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks, arvuti kasutamine, koopiamasina kasutamine, bürooruumi kasutamine võlgnikuga ja võlausaldaja esindajatega suhtlemiseks, võlausaldajate üldkoosolekute korraldamise kulud, panga teenustasud, kulutused tasulistele kuulutustele, transpordikulud, jmt): 500 eurot (alus: Pärnu Maakohtu 13.12.2012.a.määrus). Halduri tasu alammääras 900 eurot. PankrS § 65 lg 1 viimase lause kohaselt palub haldur kohtul tasu määrata büroole – OÜ-le GetNetWork (reg.kood 11638786), mille kaudu ta tegutseb (alus PankrS § 65 lg 1, 2, 5 ja § 651 lg 1). Kokku on pankrotivarast PankrS § 146 lg 1 alusel tehtavaid väljamakseid 2400 eurot. Riigikohus on oma 20.02.2012.a. määruses ts.asjas nr 3-2-1-167-11 punktis 12 leidnud, et PankrS § 153 lg 2 on imperatiivne, mis tähendab, et pandipidaja peab saama vähemalt 85 % pandieseme müügist saadud rahast. Siiri Tikerpuu pankrotimenetluses oli ainukeseks pankrotivaraks I. K.ga kaasomandis olnud 436/43691 mõttelist osa kinnistust (korteriomand) registriosa numbriga * katastritunnusega * asukohaga *, *, mille müügist enampakkumisel laekus Siiri Tikerpuu pankrotivarasse 4500 eurot. Seega on vahendeid PankrS § 146 lg 1 alusel tehtavateks väljamakseteks 675 eurot ja arvelduskonto jäägid kokku 15,46 eurot, kokku väljamakseteks seega 690,46 eurot, mistõttu
jäävad vahendite puudumisel hüvitamata nii kohtu poolt 13.12.2012.a. määrusega kinnitatud pankrotimenetluse kulud kui ka halduri arvestatav tasu alammääras. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. I järgu nõuded: Swedbank AS võlanõue summas 3825 eurot. PankrS § 153 lg 2 kohaselt: Pandiga tagatud nõue rahuldatakse esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent mitte enam kui 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. Pandieseme müügist käesolevas pankrotimenetluses laekus 4500 eurot, millest 85 % on 3825 eurot.
Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Haldur müüs enampakkumisel I. K.ga kaasomandis olnud 436/43691 mõttelist osa kinnistust (korteriomand) registriosa numbriga * katastritunnusega * asukohaga *, * hinnaga 9000 eurot, millest laekus Siiri Tikerpuu pankrotivarasse 1⁄2 ehk 4500 eurot. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Müümata ja teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur korraldas pankrotivara säilimise ja müügi. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. I järgu nõuded: Swedbank AS võlanõue summas 675 eurot. Riigikohus on oma 11.05.2005.a. otsuses ts.asjas nr 3-2-1-44-05 punktis 15 asunud seisukohale, et PankrS § 153 lg 1 ja § 146 lg 1 eesmärk ei ole mitte üksnes pankrotimenetlusega seonduvate väljamaksete tegemine enne võlausaldajate nõuete rahuldamist, vaid ka kõigi võlausaldajate, sh pandiga tagatud nõudega võlausaldajate osalemine nimetatud väljamakseteks tehtavate kulutuste katmises oma jaotise arvel. Sellest tulenevalt tuleb pandieseme müügist saadud summast arvata maha pankrotimenetlusega seonduvad kulud ning selles osas jääb pandipidaja nõue rahuldamata, kui pandieseme müügist saadud raha ei kata nii pandipidaja nõuet kui ka pandieseme müügist saadud rahast tehtavaid pankrotimenetlusega seotud väljamakseid. Seejuures peab pandipidaja PankrS § 153 lg 2 järgi osalema nimetatud väljamakseteks vajalike kulutuste katmises maksimaalselt 15% ulatuses pandieseme müügist saadud summast. Sellest tulenevalt leiab pankrotihaldur, et Swedbank AS nõude see osa, mis on jäänud I järgus välja maksmata ja mille arvelt kaeti pankrotimenetluse kulusid, ei jää PankrS § 168 alusel täitedokumendiks. II järgu nõuded:
Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 227,96 eurot; Swedbank AS 20 170,86 eurot; Tamme tn 15 Haapsalu elamu korteriomanikud 3196,51 eurot; MCB Finance Estonia OÜ 172,56 eurot; Kohtutäitur Igor Prigoda 119,42 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada. Käesolevas pankrotimenetluses hagisid ei esitatud ja haldur esitada ei kavatse. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole.
Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei ole esitanud vastuväiteid ühelegi nõudeavaldusele. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Siiri Tikerpuu (pankrotis) on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on Siiri Tikerpuu (pankrotis) kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma Pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Saamaks teada, kas Siiri Tikerpuu (pankrotis) on pankrotimenetluse ajal tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega, pöördus haldur 18.12.2012.a. vastava järelepärimisega Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse poole. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse vastustest järelepärimistele nr 7.1-4/ 28.12.2012.a., nähtub, et Siiri Tikerpuu (pankrotis) on pankrotimenetluse ajal saanud Sotsiaalkindlustusametilt * * eurot kuus, millest on maha arvatud tulumaks summas * eurot ja kohustuslik kogumispensioni makse summas * eurot. Täitemenetluse seadustiku kohaselt ei saa pöörata sissenõuet inimese igakuulisele miinimumpalgale 290 eurot, lisaks kahe alaealise lapse pealt väljamakse 1/3 (96,67 eurot) + 1/3 (96.67) miinimumpalgast, kokku maksimaalselt 483,34 eurot kuus. Seega pankrotivara hulka laekumis toimunud ei ole. PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
26.10.2012.a. toimunud võlausaldajate üldkoosolekul otsustati, et juhul, kui kohus algatab Siiri Tikerpuu kohustustest vabastamise menetluse, jätta usaldusisik nimetamata ja teha kohtule ettepanek kohustada Siiri Tikerpuu’d ise täitma usaldusisiku kohustusi. Koosoleku protokoll on kohtule esitatud koos 27.11.2012.a. jaotusettepanekuga. Maksejõuetuse tekkimise põhjus. Suutmatus tasuda võetud kohustusi. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes Pankrotihaldur esitas koos lõpparuandega ka tasu taotluse. Pankrotimenetluses oli väljamakseteks kokku 4515,46 eurot. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 651 lg 1 kohaselt on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6400 eurot 20 % pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust on halduri tasu alammääras 900 eurot. Siiri Tikerpuu pankrotimenetluses pankrotivara hulgas peale hüpoteekidega koormatud vara muud vara ei ole. PankrS § 153 lg 2 kohaselt: Pandiga tagatud nõue rahuldatakse esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent mitte enam kui 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. Siiri Tikerpuu pankrotimenetluses oli ainukeseks pankrotivaraks I. K.ga kaasomandis olnud 436/43691 mõttelist osa kinnistust (korteriomand) registriosa numbriga * katastritunnusega * asukohaga *, * linn, mille müügist enampakkumisel laekus Siiri Tikerpuu pankrotivarasse 4500 eurot. Kuna PankrS § 153 lg 2 kohaselt rahuldatakse pandiga tagatud nõue vähemalt 85 % ulatuses pandiesme müügist, siis kuulus I järgu võlausaldajale väljamaksmisele 3825 eurot. Seega on vahendeid PankrS § 146 lg 1 alusel tehtavateks väljamakseteks pandiesme müügist saadust 675 eurot ja arvelduskontode jäägid 15,46 eurot, kokku väljamakseteks seega 690,46 eurot, mistõttu jäävad pankrotivarast vahendite puudumisel hüvitamata nii kohtu poolt 27.07.2012.a. määrusega kinnitatud ajutise halduri tasu osaliselt, 13.12.2012.a. määrusega kinnitatud pankrotimenetluse kulud kui ka halduri arvestatav tasu alammääras. PankrS § 3 lg 2 kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast sedusest ei tulene teisiti.
TsMS § 8 lg 2 kohaselt menetlussuhtet reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. TsMS § 183 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pärnu Maakohus mõistis oma 27.07.2012.a. määrusega välja OÜ-le GetNetWork (reg.kood 11638786), mille kaudu ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb, ajutise halduri töötasuks 768 eurot ja ajutise halduri kulutuste katteks 232 eurot, kokku summas 1000 eurot. Pankrotivara arvel on hüvitatud ajutise halduri poolt tehtud vajalikud kulutused 232 eurot ja ajutise halduri tasust 371 eurot ning väljamaksmata summa on ajutise halduri tasu summas 397 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt on riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste ülemmäär 397 eurot. Kuna kohtu poolt kinnitatud ajutise haldri tasu on vahendite puudumisel täies ulatuses väljamaksmata, siis on pankrotihaldur seisukohal, et kohaldada tuleb analoogiat PankrS § 23 lõikele 4 ja ajutise halduri tasu summas 397 eurot tuleb välja mõista menetlusabina riigi vahenditest. Pärnu Maakohus kinnitas oma 13.12.2012.a. määrusega halduri kulutused summas 500 eurot. Kulutustest on hüvitatud 87,46 eurot pankrotivara arvel ja hüvitamata on 412,54 eurot. Halduri tasu alammääras käesolevas menetluses on 900 eurot. PankrS § 65 lg 1 alusel palub haldur määrata tasu büroole – OÜ-le GetNetWork (reg.kood 11638786), mille kaudu haldur tegutseb. Ly Müürsoo OÜ GetNetWork juhatuse liikmena kinnitab, et OÜ GetNetWork tasub määratud summalt kõik maksud. TsMS § 183 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot.
Vahendite puudumisel palun halduri tasust, mis kokku on 900 eurot, välja mõista tagastamatu menetlusabina 397 eurot ja 503 eurot riigi tuludest, mis tuleb Siiri Tikerpuult riigi tuludesse välja mõista. Riigikohus on oma 22.03.2011.a. lahendis nr 3-2-1-9-11 käsitlenud kohtu poolt määratud esikontrolli läbiviija tasustamist Riigikohus analüüsis olukorda, mis on tekkinud, kui kohus on määranud kellegi ametisse ja ei ole niisugust vara, mille arvel kohtu määratud isik saaks nõuda kulude hüvitamist ja tasu. Riigikohus jõudis järeldusele, et sellisel juhul kannab vastava kulu riik. Siiri Tikerpuu pankrotihaldur on seisukohal, et kohtu poolt määratud pankrotihalduri näol on tegemist analoogiga kohtu poolt erikontrolli läbiviijaga ja seega tuleb halduri tasu summas 900 eurot alammääras välja mõista esialgu riigi tuldest, millest 397 eurot on tagastamatu menetlusabi ja 503 eurot Siiri Tikerpuult väljanõudmisega. Eeltoodu alusel palub haldur:
PankrS § 163 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohtule esitatud lõpparuandes on välja toodud iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille osas ei ole võlausaldaja raha saanud. Võlgnik ei ole ühelegi nõudele vastuväidet esitanud. Vastavalt PankrS § 163 lg 5 märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku Siiri Tikerpuu poolt liialt suurte laenukohustuste võtmine, milliste täitmist võlgniku reaalne varaline seis ei võimaldanud. Võlgnik Siiri Tikerpuu on esitanud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 172 lg 1 järgi kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Kohtule on esitatud võlausaldajate üldkoosoleku protokoll 26. oktoobrist 2012, kus võlausaldajad on otsustanud, et juhul, kui kohus algatab Siiri Tikerpuu kohustustest vabastamise menetluse, jätta usaldusisik nimetamata ja teha kohtule ettepanek kohustada Siiri Tikerpuu’d täitma usaldusisiku kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Seega jätab kohus tulenevalt PankrS § 172 lg 6 usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. PankrS § 165 lg 3 sätestab, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodu alusel vabastab kohus pankrotihalduri. PankrS § 65 lg 1 järgi halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Kohtule on esitatud Siiri Tikerpuu pankrotitoimkonna koosoleku protokoll, mille kohaselt on kinnitatud pankrotihalduri tasu kogu pankrotimenetluse aja eest 900 eurot. 14.01.2013 on võlgnik kohtule kinnitanud, et on nõus halduri tasuga kogu pankrotimenetluse aja eest summas 900 eurot.. Halduri poolt taotletud tasu vastab PankrS § 65 1 lg 1 ja 2 sätetele. Pankrotimenetluses oli väljamakseteks kokku 4515,46 eurot, millest 20% on 903,09 eurot. Seega tuleb kinnitada halduri tasu summas 900 eurot. Põhjendatud on halduri tasu maksmine PankrS § 65 lg 1 alusel OÜ-le GetNetWork, so büroo, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 66 lg 3 sätestab, et menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse.
Kohus leiab, et pankrotihalduri poolt tehtud kulutused summas 500 eurot (kulud bürootarvetele, sidevahenditele, bürooruumide kasutamine, pangateenuste eest tasumine, transpordikulud, võlausaldajate üldkoosolekute korraldamise kulud jne) on menetluse iseloomu ja kestust arvestades vajalikud ja põhjendatud ning tuleb kinnitada. Pankrotimenetluses on tuleb teha pankrotivarast väljamakseid PankrS § 146 lg 1 alusel kokku summas 2400 eurot. Kohus ei sea kahtluse alla halduri tasu ega tema poolt tehtud kulutuste suurust. PankrS § 65 lg 11 järgi kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Samas sätestab TsMS §183 juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangud. Kohus on seisukohal, et pankrotivõlgnikule antava menetlusabi regulatsioon on ammendavalt sätestatud TsMS § 183. TsMS § 183 lg 2 järgi pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast. Käesolevas pankrotimenetluses on ilmne, et kõiki menetluskulusid ei saa kanda pankrotivarast, sest pankrotivara ei ole nii suur. Seetõttu on seadusandja seisukohal, et pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud võlgnikule menetlusabi andmine suuremas ulatuses kui 397 eurot, sest võlgnikule antav suurem menetlusabi on vastuolus TsMS § 183 mõttega. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et lähtudes pankrotihalduri taotlusest, tuleb määrata menetlusabi andmine halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks ning mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 2 alusel riigituludest halduri kasuks välja 397 eurot. Siiri Tikerpuu kanda jääb halduri tasust 503 eurot ja pankrotimenetluse vajalikest ning põhjendatud kuudest 412,54 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulude katteks on Pärnu Maakohtu 27.07.2012 kohtumäärusega välja mõistetud 1000 eurot. Käesolevaks ajaks on välja makstud kulud summas 232 eurot ning osa ajutise halduri tasust summas 371 eurot. Välja on maksmata ajutise halduri tasu summas 397 eurot. Kohus on seisukohal, et riigi eelarvelistest vahenditest tuleb menetlusabi korras hüvitada ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks menetlusabi korras 397 eurot.
Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.