Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 27. augustil 2012 kell 09.45. Kui Siiri Tikerpuu vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

Asjaolud, pankrotiavalduse põhjendused ja ajutise halduri seisukoht 27.02.2011 esitas avaldaja Siiri Tikerpuu Pärnu Maakohtule avalduse tema pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja lasehoolduspuhkusel. Tema sissetulekuks on kuni 27.01.2013 emapalk summas 259,34 eurot ja lastetoetused summas 38,34 eurot. Kohustusi on üle 39 080,81 euro. Võlgnevused tekkisid ajal, mil avaldaja oli lastega kodune ning elukaaslasel puudus stabiilne sissetulek. Taotletud on ka kohalikult omavalitsuselt toimetulekutoetust. Aeg-ajalt, kui elukaaslasel on õnnestunud tööd saada, on võlausaldajatega sõlmitud maksegraafikuid, kuid kahjuks ei ole neid suudetud pikema aja vältel täita. Suuremad võlausaldajad on Swedbank AS, Haapsalu Linnamajanduse AS. Võlgnik on seisukohal, et ei suuda täita oma kohustusi võlausaldajate ees ja see olukord ei ole ajutine. Võlgnik on maksejõuetu ning tema pankrot tuleb välja kulutada. 20.06.2012 nimetas kohus ajutise halduri.

23.07.2012 vaatas kohus kohtuistungil esitatud pankrotiavalduse läbi. Kohtuistungil jäi võlgnik esitatud avalduse juurde. Ajutine haldur esitas kohtule aruande 19.07.2012. Aruande kohaselt on Siiri Tikerpuul vara 7500 euro eest. Varaks on 1/2 kaasomandis olevast korteriomandist, mis asub *. Teine kaasomanik on I. K. Kogu korteriomandi väärtus on hinnanguliselt 15 000 eurot. Võlgnikul on kohustusi 16 936,67 euro eest. Võlgnik on kaassaaja laenulepingu nr * järgi ning 1⁄2 laenulepingujärgsetest kohustustest on 12 263,15 eurot. Võlgnevused on veel Haapsalu Linnamajanduse AS ees summas 3159,37 eurot, Maksu- ja Tolliametile 474,17 eurot, Julianus Inkassole 486,80 eurot, MBC Finance Estonia OÜ 517,86 eurot. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on vanemahüvitis alampalga suuruses, millele ei saa pöörata sissenõuet. Haldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused ei ole ajutise iseloomuga, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tema kohustused ületavad varasid 9436,67 euro võrra. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu Pankrotiseaduse mõistes - suutmatus tasuda võetud laenukohustusi.

Kohtu seisukoht Kohtuistungil jäi võlgnik esitatud pankrotiavalduse juurde ning palus enda pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur jäi aruandes toodud seisukohtade juurde. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara kokku 7500 eurot ning kohustusi 16 936,67 euro eest, seega ületavad kohustused varasid 9436,67 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kuriteo tunnustega tegu ei ole ajutine haldur käesoleva aja seisuga tuvastanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Siiri Tikerpuu pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Ly Müürsoo. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et Siiri Tikerpuu on kohustatud andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut võlgniku vande. PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes.

Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel Siiri Tikerpuud trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 40 lg 1 p 1 kohaselt pankroti väljakuulutamise kohta tehakse märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse. Eeltoodu alusel tuleb kohtumäärus saata Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnale. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 768 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 96 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur hüvitada 232 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. Kooskõlas PankrS § 23 lg 6 määrab kohus ajutise halduri tasu ja kulud tasumisele OÜ-le GetNetWork so büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulud pankrotimenetluse kulu. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu summas 768 eurot ja kulutuste hüvitis 232 eurot OÜ Get Net Work kasuks välja mõista võlgnikult Siiri Tikerpuu’lt.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.