Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud ja menetluse käik

vältel endale uusi finantskohustusi. Kuna need tasuti vahenditest, mida võlgnikul oli õigus enda ja oma perekonna igapäevaseks ülalpidamiseks kasutada, ei kahjustanud võlgnik sellega võlausaldajate huve. Pealegi oli enamuse lepingutest sõlminud võlgniku isa ja kuna isa ei osanud midagi panga kaudu teha, teostas võlgnik üksnes tema eest ülekandeid. Võlgnik ise võttis endale kohustused mogo OÜ ja Elisa Eesti AS-i ees. Kuna võlgniku ülalpidamisel oli kaks alaealist last, kellest üks oli puudega, mistõttu vajas täiendavat aega ja pühendumist, tegi võlgnik kõik endast oleneva kohustustest vabastamise menetluse vältel, et täita endal olemasolevaid kohustusi, sh käis tööl. Kohus nõustus, et kõnealuses olukorras täiskohaga töötamine oli keeruline. Seega täitis võlgnik kohustust tegeleda mõistliku tulutoova tegevusega kohustustest vabastamise menetluse vältel. Võlgniku kohustustest vabastamine oli põhjendatud ja puudus PankrS § 175 lg-s 51 sätestatud alus menetluse pikendamiseks ning võlgnikule täiendava tähtaja andmiseks. Eelneva tõttu rahuldas kohus võlgniku avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks ning vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Selle tõttu lõppesid PankrS § 176 lg 1 järgi pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu. Määruskaebus

Võlgadest vabastamise menetlus on loodud isikutele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja selle eesmärgiks on võimaldada võlgnikul, kes käitub heas usus, võlgadest lahti saada ja anda talle uus algus – anda uus võimalus normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks, s.t menetluses on esiplaanil humaanne aspekt (vt ka Riigikohtu 14.11.2011 määrust asjas nr 3-21-121-11, p 12). Kohus keeldub PankrS § 175 lg 2 kohaselt võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Võlausaldaja I on esitanud määruskaebuse põhjusel, et tema hinnangul on täidetud PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevad eeldused võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Selleks, et keelduda PankrS § 175 lg 2 p-s 2 sätestatud alusel võlgnikku kohustustest vabastamast, peavad esinema järgmised eeldused: (1) võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi; (2) rikkumine on süüline; (3) võlgnik kahjustas rikkumisega võlausaldajate huve. PankrS §-st 173 tulenevad järgmised võlgniku kohustused: (1) tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida; (2) teavitada oma elu- või tegevuskoha vahetusest; (3) mitte varjata saadud tulusid ning vara ning (4) anda kohtule ja usaldusisikule tõest teavet. Võlausaldaja I oli seisukohal, et võlgnik ei tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega, varjas tulusid ja jagas võlausaldajatega 39,34 euro võrra vähem raha, kui tal tuli seaduse järgi teha. Lisaks oli võlgnik võtnud endale vastutustundetult täiendavaid kohustusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kahte alaealist last kasvataval vanemal, kellest üks on raske puudega, on täiskohaga ja jäigalt fikseeritud tööajaga tööl käimine raskendatud kui mitte võimatu. Samuti vähendab paindliku tööaja vajadus potentsiaalsete töökohtade arvu. Seda enam, et võlgnik omab õmbleja väljaõpet ja elab Haapsalus. Võlgnik tegeles mõistlikult tulutoova tegevusega, kui töötas ühingus P OÜ õmblejana esmalt 4-tunnise igapäevase tööajaga ja hiljem, kui elukaaslane haigestus ja jäi koduseks, 6-tunnise igapäevase tööajaga. Viidatud töökohas võimaldatakse võlgnikul vajadusel ära käia ja kaotatud tööaeg hiljem tagasi teha. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et võlgnik ei varjanud sissetulekuid. Tõsi, võlgniku arveldusarvele maksti 2017. aasta maist 2018. aasta jaanuarini sularaha sisse 3 675 eurot, kuid mitte igasugune võõra raha laekumine võlgniku kontole, mida võlgnik ei ole määratlenud oma vara või tuluna, ei tähenda iseenesest, et võlgnik on oma vara või tulusid varjanud PankrS § 173 lg 2 mõttes (vt ka Riigikohtu 02.11.2016 määrust asjas nr 3-2-1-31-16, p 25). Võlgnik põhjendas veenvalt, et raha pärines isalt, vennalt ja elukaaslaselt. Isa abistas võlgniku peret söögirahaga ja vend laenas raha. Kuna elukaaslane ei saanud kohtutäituri tegevuse tõttu arveldusarvet vabalt kasutada, võttis võlgnik elukaaslase arvelt u 200 eurot ja pani selle enda arvele. Veel enam, nagu võlausaldaja I märkis määruskaebuses, võlgniku sissetulek koos sularaha sissemaksetega ei ületanud määra, mida ületav osa tulnuks lugeda loovutatuks usaldusisikule. Vastuseks võlausaldaja I väitele, et võlgnik jagas võlausaldajatega 39,34 euro võrra vähem raha, kui tal tuli seaduse järgi teha, märgib ringkonnakohus järgmist. Viidatud summa mittejagamine võlausaldajate vahel ei olnud tingitud sissetuleku varjamisest võlgniku poolt või oma sissetulekute ja vara kohta informatsiooni jagamise kohustuse täitmata jätmisest, vaid arvutuslikust eksimusest, mille eest vastutab pigem usaldusisik. Nimelt on just usaldusisiku kohustus vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas teha võlausaldajatele väljamaksed. Kui usaldusisik jätab hooletusest (arvutuslikust eksimusest) oma kohustuse

korrektselt täitmata, ei anna see alust keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast. Seda ka juhul, kui võlgnik on iseenda usaldusisik, sest võlgniku ja usaldusisiku kohustused on erinevad. Üksnes võlgniku kohustuste rikkumise tõttu keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast. Võlausaldaja viimase väite osas, leiab ringkonnakohus, et maakohus ei pidanud olulist tähendust omistama sellele, et võlgnik sõlmis mogo OÜ-ga laenulepingu auto soetamiseks ja sai laenu ka oma vennalt. Seadusega on ette nähtud summa, millele sissenõuet pöörata ei saa ja mis jääb ka võlgadest vabastamise menetluse jooksul võlgniku kasutusse. Võlgnikul on vaba voli otsustada, kuidas seda enda ja pere vajaduste rahuldamiseks kasutada. Seejuures võib võlgnik leida, et pere hüvanguks on möödapääsmatu soetada auto. Taunimisväärne ei ole ka raskel ajal pereliikmete omavaheline abistamine mh laenu andmise näol. Eelnev ei saanud kuidagi võlausaldajate huve ka kahjustada. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemise kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi võlausaldaja I kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 ja § 177 lg-le 2 määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.