Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 25.01.2013, Rapla Tsiviilasja number 2-12-52548 Tsiviilasi ASi Swedbank hagi Renate Kaupmehe vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 10 998,99 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Swedbank ( reg.nr 10060701, asukoht Tallinn, Liivalaia 8), hageja esindaja Marge Sillamaa, kostja Renate Kaupmees ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx) Resolutsioon Välja mõista Renate Kaupmehelt 10 517,67 eurot ja viivis protsendina põhinõudelt, s.o EKP intress + 7% aastas summalt 5994,10 eurot, alates 11.12.2012 kuni põhinõude täitmiseni ASi Swedbank kasuks. Jätta menetluskulud Renate Kaupmehe kanda. Välja mõista Renate Kaupmehelt riigilõiv 175.- eurot ASi Swedbank kasuks. Välja mõista Renate Kaupmehelt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ASi Swedbank kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Renate Kaupmees võib kohtuotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale. Asjaolud 11.08.2009 sõlmisid pooled laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 108 469,18 eurot. Lepingu kohaselt oli laenuvõtja kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Vastavalt lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi makse tähtpäevaks 17.kuupäev ning intressi määraks 26% aastas tagastamise lõpptähtajaga 17.04.2014. Tulenevalt lepingu tingimustest oli hagejal õigus nõuda kostjalt varaliste kohustuste täitmisega viivitamisel viivist. Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Kostja jäi laenusumma ja intressi tasumisega võlgnevusse alates 17.11.201018.08.2011, olles võlgnevuses 10 osamaksega. Tulenevalt sellest saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemisteatise 04.06.2010. Hageja palus kostjal tasuda lepingust tulenev võlgnevus. Hageja hoiatas kostjat, et juhul, kui võlgnevust ei tasuta, on hageja sunnitud ennetähtaegselt lepingu üles ütlema. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu 18.08.2011 ennetähtaegselt üles. 11.12.2011 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja eeskokku 10 517,67 eurot. Hageja nõue Hageja esindaja M.Sillamaa palub VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 4, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista võla 10 517,67 eurot ja viivis protsendina põhinõudelt, s.o EKP intress + 7% aastas summalt 5994,10 eurot, alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni hageja kasuks. Jätta menetluskulud kostja kanda. Välja mõista kostjalt riigilõiv 175.- eurot hageja kasuks. Välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras hageja kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 24.01.2013. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 4, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda.
Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.