Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kostja vastuväited ja nende põhjendused

Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja väitel oli ta teadlik võlast kuid teda ei teavitatud nõude loovutamisest ega antud tähtaega võla tasumiseks. Kostja taotleb viiviste vähendamist ja õigusabi kulude hageja kanda jätmist. Kostja põhjendab menetluskulude hageja kanda jätmist sellega, et ta oleks ka kohtueelsel läbirääkimisel võimeline olnud tasuma võlga, kohtumenetlus on suurendanud kostja võlgnevust, mida ta pole võimeline tasuma. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Kohus lahendab asja ilma kohtuistungit pidamata. Puudub vaidlus, et EEAS ja kostja on 17.11.2000 ja 30.12.2008 sõlminud liitumislepingud nr XXX ja XXX (tl. 34, 35), mille kohaselt poolte õigused ja kohustused on kindlaks määratud EEAS kasutamise üldtingimustega, mis on liitumislepingu lisadeks (tl. 43-54). Hageja nõuab osutatud teenuste eest tasumist ja on esitanud sellekohased arved (tl. 35-42). Kostja ei vaidlusta, et sai teenust. EEAS on nõude kostja vastu 30.09.2010 loovutanud hagejale (tl. 32) . Nendes asjaoludes vaidlus puudub ja kohus loeb need tuvastatuks. Kostja on 17.11.2000 ja 30.12.2008 sõlminud liitumislepingud nr XXX ja XXX EEAS-iga. Selle lepinguga võttis kostja kohustuse tasuda ka liitumislepingute alusel osutatud teenuste eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Seetõttu kohus rahuldab hageja põhinõude summas 130,12 eurot. Põhivõla suuruses puudub vaidlus. Tähendust ei oma kostja väide, et teda ei teavitatud nõude loovutamisest, sest kui kostja oleks kohustuse täitnud endise võlausaldaja ees, oleks kostja kohustus VÕS § 169 lg 1 järgi olnud täidetud. Samuti ei tulene seadusest, et võlausaldaja peab andma kohustuse täitmise tähtaja möödumisel uue tähtaja kohustuse täitmiseks. Kostja vaidleb vastu viiviste ja õigusabikulude suurusele. Kostja taotleb viiviste summa vähendamist ja õigusabikulude kostja kanda jätmist. Kuivõrd kostja ei ole kohustust täitnud, tuli võlausaldajal kohustuse täitmisele sundimiseks pöörduda kohtu poole ning see käitumine ei ole etteheidetav. Kohtu poole pöördumine toob mõistetavalt kaasa menetluskulud, kuid seda saanuks kostja vältida või vähendada kohustuse õigeaegse või osalise täitmisega. Kohus leiab, et hagejal on õigus nii viivisele kui menetluskulude hüvitamisele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on liitumislepingus kokku leppinud viivisemääras põhivõlgnevuselt 0,15% päevas. Hageja nõuab kostjalt viivise 130,07 euro tasumist. Viivise suuruse arvestuses vaidlus puudub. Kohtupraktika on aktsepteerinud viivist kuni põhinõude ulatuseni. Kohus rahuldab viivise nõude. Seega rahuldab kohus hagi tervikuna. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 405 lg 1 p 3 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabi eest 159,78 eurot (t lk 31). Antud hagilt tuli tasuda riigilõivu madalamas määras 60 eurot. TsMS § 162 lg 5 alusel saab kostjalt välja mõista riigilõivu summas 60 eurot ja ülejäänud osas jätta riigilõiv hageja kanda. Kostja on vaidlustanud hageja õigusabi kulude suuruse. TsMS § 175 lg 1 alusel leiab kohus, et põhjendatud ja valik õigusabi suurus on 50 eurot. Antud asi ei ole õiguslikult keerukas, kohtuistungeid antud asjas toimunud ei ole ning seetõttu on õigusabikulud ülejäänud osas põhjendamatud. Kohus mõistab kostjalt välja menetluskulud kokku 110 eurot.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.