Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

Ringkonnakohtus kantud määruskaebuse esitaja kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest.

menetluskulud

jätta

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

MAAKOHTU LAHEND

TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgnikku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-79-12 märkinud, et TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks. Avaldaja taotles võlgnevuse ajatamist selliselt, et igakuiselt makstav summa oleks 250 eurot. AS Swedbank 16.07.2012. a vastuses avaldusele märkis puudutatud isik, et laenulepingu järgne võlgnevus vastuse esitamise seisuga oli 15 038.27 eurot (toimikus lk 56). 23.07.2012. a on avaldaja puudutatud isikule tasunud 50 eurot (toimikus lk 110), 05.09.2012. a tasus avaldaja 30 eurot (toimikus lk 140), 21.08.2012. a on puudutatud isikule tasunud avaldaja abikaasa 100 eurot (toimikus lk 141) ning 18.09.2012. a on avaldaja tasunud 30 eurot (toimikus lk 142), kokku 210 eurot. Seega on võlgnevuse jääk lahendi tegemise hetkel 14 828.27 eurot. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-79-12 nähtuvalt on ajatamine TMS § 45 alusel mõeldav maksimaalselt 12 kuuks. Seega 250 euro kuumakse korral tuleks võlgnevus ajatada viieks aastaks (14 828.27 / 250 = 59.3 ehk 60 kuud = 5 aastat), mis aga ei ole TMS § 45 sättes toodud lühiajalise ajatamise mõtteks. Käesoleval juhul oleks 12-ks kuuks ajatades avaldaja kuumakseks kogu võlgnevuse aasta jooksul tasumiseks 1 235.73 eurot, mis aga on ligikaudu 5 korda suurem sellest summast, mida avaldaja taotleb. Kohus leidis, et kuna käesolevas tsiviilasjas taotleb avaldaja võlgnevuse ajatamist 250 euro kuumaksetega, s.o sisuliselt viieks aastaks ning kuna TMS § 45 alusel avaldaja taotlust rahuldada ei saa, ei ole avaldaja maksevõime hindamine käesoleval hetkel vajalik. Samuti ei ole tõendatud ega nähtu tsiviilasja materjalidest, et avaldajal oleksid muud olulised asjaolud, mis teeksid avaldaja olukorrast erandjuhtumi, nt väikesed lapsed, raske haigus, väga kõrge vanus või ta vajab aega uue elukoha leidmiseks. Rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist nähtub, et avaldajal ei ole alaealisi lapsi. Samuti ei ole avaldaja kõrges vanuses. Kõrges vanuses isikuks on üldjuhul rauk ehk isik, kes on vanem kui 75 aastat ning kellele on iseloomulik järjest kiirenev taandareng, töövõime vähenemine ning kohanemisraskused keskkonnaga. Avaldaja on XXX töövõimetusega invaliid, mida aga ei saa pidada raskeks haiguseks TMS § 45 mõttes. Avaldaja saab XXX ulatuses teha tööd ning nagu nähtub avaldaja 13.08.2012. a kohtule edastatud vastuses (tl 108), „avaldaja tegevus eraettevõtluses on loonud talle stabiilse tulu ...". Seega on avaldaja võimeline tegema tööd ja avaldaja enda sõnadel seda käesoleval ajal ka teeb, millest lähtuvalt aga ei saa avaldaja XXX töövõimetust võrdsustada püsiva ja raske haigusega. Samuti ei saa erandjuhtumi põhjuseks olla asjaolu, et avaldaja vajab aega uue elukoha leidmiseks. 29.02.2012. a arestis kohtutäitur avaldajale kuuluva kinnisasja ning kuulutas välja enampakkumise toimumisajaga 25.06.2012. a. Seega oli avaldajal piisavalt aega uue elukoha leidmiseks. Ka ei saa olla erandlikuks asjaoluks see, et vaidluse all olev kinnisasi on avaldaja ja tema abikaasa elukohaks olnud 15 aastat, kuna reeglina pannaksegi alaline elukoht (kui rohkem kinnisvara ei ole) tagatiseks laenu võtmisel ning täitemenetlusega paratamatult kaasneb kinnisasja, s.o käesoleval juhul elukoha kaotus. Eeltoodud põhjendustel jättis kohus Maie Maiboroda avalduse rahuldamata ja võlgnevuse täiteasjas nr 158/2011/2689 ajatamata.

TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Seega on põhjendatud kohtuotsuse jõustumisel tühistada 22.06.2012. a määrusega samas tsiviilasjas hagi tagamise korras seadus täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 158/2011/2689. TsMS § 172 lg 2 kohaselt, kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et käesoleval juhul ei esine neid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse täitemenetluse ajatamiseks TMS § 45 alusel. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-79-10 leidnud, et TMS § 45 tuleb erandliku normina tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud. Avaldaja väitel on selliseks erandlikuks asjaoluks tema ja tema abikaasa XXX töövõimetus. Ringkonnakohus leiab, et XXX töövõime kaotuse protsent ei ole selline erandlik asjaolu, mis annaks aluse täitemenetluse ajatamiseks. Avaldaja on ise menetluse kestel väitnud, et ta üritab füüsilisest isikust ettevõtjana tulu teenida. Samuti märkis avaldaja määruskaebuses, et kõik pereliikmed, s.h abikaasa, on leidnud endale töökoha. Määruskaebuse esitaja esitatu annab alust järeldada, et avaldaja suudab end ülal pidada ja uue elukoha soetada, mis kinnitab, et erandlikud asjaolud, mis annaksid aluse täitemenetluse ajatamiseks, puuduvad. TMS § 45 lause 2 kohaselt tuleb ajatamise otsustamise korral arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Maakohus on kaalunud avaldaja ja sissenõudja huvisid ning jõudnud põhjendatult seisukohale, et ajatamiseks puudub alus. Määruskaebuse esitaja on palunud peatada täitemenetlus kuni 01.10.2013. a. Käesoleval juhul on täitemenetlus esialgse õiguskaitse korras 22.06.2012. a määrusega peatatud kuni käesoleva tsiviilasjas lahendi jõustumiseni. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks täitemenetlust täiendavalt peatada. Ringkonnakohus märgib, et kui avaldaja soovib võlgnevust tasuda osamaksetena ja on seda juba asunud tegema, siis on avaldajal võimalus pöörduda sissenõudja poole, et saavutada kokkulepe täitemenetluse peatamiseks. TMS § 46 lg 1 p 1 kohaselt peatab kohtutäitur täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel.

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.