Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja palus kohtuistungil kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 13 236,42 eurot (s.o 207 104,97 krooni), viivised ajavahemiku 13.07.2009. a – 9.07.2010. a eest määraga 0,25 % päevas summas 11 886,96 eurot (s.o 185 990,46 krooni) ja lisaks viivised alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni määraga 0,25 % päevas kuni võlgnevuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõlgnevus. Poolte vahel 11.02.2008. a sõlmitud käenduslepingu nr 054247 kohaselt on käendusega tagatud nõude maksimumsummaks 15 312,57 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus võlaõigusseaduse § 145 lg 1 alusel hagi osaliselt, käendusega tagatud nõude maksimumsumma ulatuses s.o 15 312,57 eurot, mõistes kostjalt hageja kasuks välja võla 15 312,57 eurot, millest põhivõlg on 13 236,42 eurot ja viivis 2 076,15 eurot. Lisaks, hageja on taotlenud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1741 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuses kindlaks määrata kostja hüvitatavad menetluskulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 4 teise lause kohaselt määrab kohus vajadusel kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, mis on haginõudest tulenevalt 58%, tuleb rahuldatud osas hageja menetluskulud jätta kostja kanda ning kostjalt välja mõista riigilõiv summas 834,05 eurot ja kohtutäituri kaudu menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu summas 8,87 eurot, ning menetluskulud 42% ulatuses jätta hageja enda kanda. DnB Nord Liising AS tasus 16.02.2011. a maksekorraldusega nr 53821 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumbriga 3100057358 kohtutäituri kaudu menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu summas 26,76 eurot selgitusega „Kohtutäituritasu tsiviilasjas nr 2-10-33041“ ja esitas kohtuistungil taotluse enamtasutud kohtutäituri tasu tagastamiseks. Kohtutäitur esitas tasuotsuse summale 15,30 eurot, mistõttu tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 7 alusel tagastada AS-ile DnB Nord Liising kohtutäituri enamtasutud tasu summas 11,46 eurot arveldusarvele nr 10220080288010 AS-is SEB Pank Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt. Lisaks selgitab kohus, et väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise tasu tuleb hagejal tagasi taotleda Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt, kuivõrd nimetatut haldab Registrite ja Infosüsteemide Keskus, mitte kohus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.